Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kulud ühes kuus on 660 eurot. Võlausaldajatele makseid tehtud ei ole. 15.01.2024 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et töötab poole kohaga, makseid võlausaldajatele ei ole saanud teha, kuna ei ole võimalik olnud suuremat palka teenida. Kohus andis ärakuulamisel võlgnikule tähtaja oma pangakonto väljavõtete ja selgituste, sh milliseid pingutusi on võlgnik tasuvama töö leidmiseks teinud, esitamiseks. Võlgnik esitas pangakonto väljavõtted ja selgitused kohtule 19.01.2024. Võlgnik märgib, et isegi kui tal oleks palk eesti keskmine, siis kolme lapse ülalpidamisel poleks raha ikkagi jätkunud. Poole kohaga töötas võlgnik seepärast, et aidata abikaasale kuuluvat äriühingut ning võlgnik tegeles lisaks tööle ka kodus lastega. Pangakonto väljavõttes on ka mitmed abikaasa ja osaühingu tööga seotud summad ning eraisiku uued laenud ja selle tagasimaksed. 01.12.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajale tähtaja võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukoha esitamiseks. Ainsaks võlgniku võlausaldajaks menetluses oli Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu, kelle rahuldamata tunnustatud nõude suuruseks võlgniku pankrotimenetluses oli 11.10.2018 määruse kohaselt 90 147,18 eurot. Võlausaldaja esitas seisukoha 15.12.2023, milles märgib, et 15.12.2023 seisuga on Maksu- ja Tolliameti nõude jäägiks 62 181,26 eurot. Võlgnik on nõude katteks tasunud 37,82 eurot. 26 589,63 eurot on maksuarvestusest kustutatud ning ülejäänud osa (1338,47 eurot) on tasutud solidaarvõlgniku poolt. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal saanud miinimummäärast töötasu äriühingust (I OÜ), mis kuulub võlgniku laste emale/elukaaslasele A. E.. I OÜ 2022.a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks piimatoodete, toiduõli ja rasva hulgimüük (EMTAK 46331), mis moodustas 62,1% müügitulust ja tahkekütuse hulgimüük (EMTAK 46711) mis moodustas 30,5% müügist. 2022.a müügitulu oli ca 3,6 mln eurot. Aruandes on I OÜ e-posti aadressiks märgitud xxxx, mis viitab, et ettevõtte üle omab kontrolli pigem võlgnik, kui tema elukaaslane või juhatuse liige. Eeltoodut silmas pidades ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole võimalik teenida kõnealusest äriühingust suuremat töötasu kui miinimumpalk. Seda enam, et Maksu- ja Tolliametile deklareeritud väljamaksete andmete põhjal jääb sarnase ametikoha (avalike suhete tippspetsialistid) töötasu suurus viimase 12 kuu jooksul 2449-2799 euro vahele. E. B.l on küll olnud kohustustest vabastamise menetluse ajal sõlmitud ka teiste äriühingutega juhtimis-/ kontrollorgani liikme lepingud, kuid sellest hoolimata ei ole võlgnik suutnud teenida miinimumist suuremat töötasu. Maksuhalduri hinnangul viitavad väljatoodud asjaolud sellele, et võlgnik ei ole olnud huvitatud võlausaldajale väljamaksete tegemisest ning on enda sissetulekuid varjanud. Eelnevast lähtudes palub Maksuja Tolliamet jätta E. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 11.10.2018, seega on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

ei ole, siis seda otsima. 2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 4) PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. 5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Nimelt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on töötanud ainult miinimumtasu eest. Asjaolu, et võlgnikul on lapsed ja võlgnik peab aitama abikaasat äriühingu juhtimisega, ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnikul ei ole võimalik teenida miinimumpalgast suuremat töötasu. Laste olemasolu ei ole seaduse järgi asjaolu, mis takistab isikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik teinud oma kontole arusaamatuid sularaha sissemakseid igakuiselt erinevates summades, mis annavad alust arvata, et võlgnik on oma tulusid varjanud. Võlgnik on võtnud laenu juurde ja tasunud võetud uusi laene tagasi. Seejuures ei ole võlgnik teinud laenu tagasimakseid võlausaldajale Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Võlgniku kontole on laekunud 2023 aastal 15 775 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik võlausaldajaid võrdselt kohelnud, eelistades uusi võlausaldajaid kohustustest vabastamise menetluses olevale võlausaldajale Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on võtnud uusi laene ja tasunud uusi laene tagasi, kuid ei ole makseid teinud samas määras võlausaldajale Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kohus leib, et võlgniku käitumine on selgelt tahtlik ja seega ka süüline, kuivõrd võlgnikul on olnud piisav tulu, et tasuda uutele võlausaldajatele võlgnevusi. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik on eelistanud uusi võlausaldajaid võlausaldajale Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha makseid Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu. Samas on võlgnik leidnud võimaluse tasuda märkimisväärseid summasid uutele

võlausaldajatele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad E. B. kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.