võlgnik M Z (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); usaldusisik vandeadvokaat Maire Arm (Maria Mägi advokaadibüroo, aadress Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post xxx).
esindajad, usaldusisik/pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M Z’i maksejõuetusavaldus
2.Välja kuulutada M Z’i pankrot 07. veebruaril 2024. a kell 09.30.
3.Algatada M Z’i kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Maire Arm (Advokaadibüroo Maria Mägi, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 27. veebruaril 2024. a algusega kell 11.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-16925.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.M Z’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Määrata M Z’i ajutisele pankrotihaldurile/usaldusisikule Maire Arm’ile tasu summas 550 (viissada viiskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks.
13.Hüvitada riigi vahenditest M Z’i ajutisele pankrotihaldurile Maire Arm’ile tasu osaliselt, summas 330 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot, millele lisandub käibemaks ning kanda see üle Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX.
14.Ajutise pankrotihalduri Maire Arm’i tasu summas 220 (kakssada kakskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks mõista välja pankrotivarast.
15.Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele.
16.Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.M Z esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt on võlgnikul igakuiseid kohustusi summas 622.50 eurot ja sissetulekud puuduvad. Vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on tal vähemalt 12 660.80 eurot. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud töökaotuse ja osalise töövõimetuse. Ajutine töövõimetus kasvas üle täielikuks töövõimetuseks. Võlgnik on otsinud tööd, kuid seda ei ole õnnestunud leida. Võlgnik on Eesti Töötukassas arvele võetud ja otsib tööd. Võlgnik on suhelnud võlausaldajatega (sh kohtutäituritega), aga ei
2-23-16925 ole mingitele kokkulepetele jõudnud - võlgade ajatamine ei ole võimalik selliselt, et see oleks võlgnikule igakuiselt jõukohane tasuda. Võlgnik on Eesti Töötukassa poolt suunatud võlanõustamise teenusele. Võlgnikule on selgitatud vara ja võlgade seisu, võimalikke lahendusi. Võlgnikule on koostatud asjakohane eelarve ja sularahavoogude tabel. Arvutused näitavad, et maksejõuetusmenetlusest ei ole pääsu. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 04.12.2023 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Maire Armi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
3.Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja ja oma seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku aruande kohaselt oli võlgnik 16.01.2003-16.07.2008 abielus A Z ́ga, abieluvararegistris registrikaart puudub. Võlgnikul on võlgnevusi aruande koostamise seisuga päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 14 923.42 eurot. Kohustuste ulatuse info pärineb kohtutäiturite andmebaasist ja võlgniku maksejõuetusavaldusest, tegelik kohustuste suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist. Teadaolevateks võlausaldajateks on A F OÜ, nõue summas 6 387.14 eurot, täiteasi nr xxx, täitedokument lahend tsiviilasjas nr xxx, kohtutäitur K P; R OÜ, nõue summas 4 095.97 eurot, täiteasi nr xxx, täitedokument lahend tsiviilasjas nr xxx, kohtutäitur E V ; P A, nõue summas 306 eurot, täiteasi nr xxx, kohtutäitur R S; O I OÜ, nõue summas 4 134.31 eurot, täiteasi nr xxx, täitedokument lahend tsiviilasjas nr xxx, kohtutäitur H K. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel täitemenetlusi käimas 3. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul 13.12.2023 seisuga maksuvõlg ja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Usaldusisikule teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Rahvastikuregistri väljavõtte ja elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Võlgnikule kuulus korteriomand (registriosa nr xxx), xxx, mis on võõrandatud 10.05.2016 A Z nimele. Rahvastikuregistri väljavõtte ja äriregistri andmete kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kuulusid osalused järgmistes äriühingutes: X OÜ, ainuomanik, osaluse suurus 4000 EEK, äriühing on asutatud 07.07.2009 ja registrist kustutatud 02.07.2013; Y OÜ, ainuomanik, osaluse suurus 2556 EUR, äriühing on asutatud 22.10.2012 ja registrist kustutatud 04.03.2016. Transpordiameti vastuse kohaselt puuduvad võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid. SEB PANK AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 29.11.2023 seisuga 0.00 eurot. SWEDBANK AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr xxx, mis suleti 11.08.2019 võlgnevuse tõttu.
2-23-16925 Rahvastikuregistri vastuse kohaselt puuduvad võlgniku nimel avatud pensionikonto 2. ja 3. sammas. Seega puuduvad võlgnikul varad, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võimalikud kinnipidamised on võimalik teha võlgniku töötasust kui võlgnik sobiva töökoha leiab. Ajutine pankrotihaldur on aruandes asunud seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Võlgnik on selgitanud, et sattus olukorda, kus võlgnevused on kasvanud nii suureks, et ta ei näe lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus on eraisiku pankrot. Makseraskused on tekkinud kohustuste võtmisel, mis said alguse töö kaotusest ja töövõimetusest. Võlgnikul on mitmeid tervislikke probleeme, kuid ta otsib tööd. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega maksaraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõigi võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Kohustuste tasumise eelduseks on töökoha leidmine mis võimaldaks töötasust kinnipidamisi tehes võlausaldajatele kohustusi tasuda. Usaldusisik ei ole tuvastanud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks FiMS § 45 lgst 3 sätestatud takistusi. Usaldusisiku poolt on kindlaks tehtud, et võlgniku kohustused ületavad tema olemasolevat vara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 14 923.42 euro ulatuses, kuid hetkel vara kohustuste tasumiseks puudub. Tööle asumise korral on võimalik töötasust sissenõuet võimaldavas osas võlausaldajate kohustusi täita. Võlgnevuste tasumine on võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames, mis aitab võlgnikul paindlikult tulutoova tegevusega tegeleda ja võlgnevusi tasuda. Usaldusisik on seisukohal, et põhjendatud on võlgniku pankroti väljakuulutamine, kuna võlgnik on maksejõuetu ja soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on usaldusisik nõus hakkama võlgniku pankrotihalduriks. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste
2-23-16925 tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnik ei tööta. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul maksuvõlg ja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes. Transpordiameti andmetel puuduvad võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid. Võlgniku pangakonto jääk on 0.00 eurot. Võlgniku nimel ei ole avatud pensionikontot. Seega puuduvad võlgnikul varad, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võimalikud kinnipidamised on võimalik teha võlgniku töötasust kui võlgnik sobiva töökoha leiab. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 14 923.42 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud menetluses 3 täitemenetlust. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta võlausaldajate nõudeid, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik
2-23-16925 omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2-23-16925
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik selgituste kohaselt on ta sattunud olukorda, kus võlgnevused on kasvanud nii suureks, et ta ei näe lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus on eraisiku pankrot. Makseraskused on tekkinud kohustuste võtmisel, mis said alguse töö kaotusest ja töövõimetusest. Võlgnikul on mitmeid tervislikke probleeme, kuid ta otsib tööd. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega maksaraskuste tekkimise kohta ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõigi võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Kohustuste tasumise eelduseks on töökoha leidmine mis võimaldaks töötasust kinnipidamisi tehes võlausaldajatele kohustusi tasuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab M Z’ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M Z’il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Maire Arm on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.
nõusoleku
enda
nimetamiseks
M
Z’i
14.Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
2-23-16925 alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. M Z’i ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 5 töötunni eest 550 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 110 eurot tund, millele lisandub 2023. a täidetud tööülesannete eest käibemaks 2023. a kehtestatud määras ehk käibemaks 20% ehk 110 eurot, kokku 660 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 5 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, ettekande kirjutamine, jne, tasu arvestuses sisalduvad bürookulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see
2-23-16925 makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 5 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Arm’i usaldusisiku tasu summas 550 eurot, millele lisandub käibemaks summas 110 eurot ehk kokku 660 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr XXX. Harju Maakohtu 05.01.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud Andrei Vassiljevi pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et M Z’il puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 330 eurot (5 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 330 eurot. Usaldusisik Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele, kuna Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Maksustatava tasu eest on ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku ülesanded täidetud 2023.a, mil käibemaks oli 20 % ehk 66 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 330 eurot, millele lisandub käibemaks, üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX. Ülejäänud tasu summas (550 – 330) 220 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.