4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Axxxxxx Axxxxxxxkohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
2-17-7515
1.Tartu Maakohus kuulutas 25.04.2017 määrusega välja Axxxxxx Axxxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalausi. Tartu Maakohtu 13.02.2017 määrusega lõpetati Axxxxxx Axxxxxx pankrotimenetlus raugemisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks määrati võlgnik ise. Määrus jõustus 02.03.2018. Kohtumääruse kohaselt vangistuses viibides kehtis AxxxxxxxAxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44 ning AxxxxxxxAxxxxxxx tuli vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Väljamaksed tuli sooritada iga aasta 10.02. Pärast vangistusest vabanemist tuli võlgnikul kaks korda aastas esitada kohtule aruanne, mis pidi sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Esimene selline aruanne tuli võlgnikul esitada kohtule kuus kuud pärast vangistusest vabanemist, järgmine kuus kuud pärast esimest aruannet, jne. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 18 500,40 eurot.
3.Menetluse alguses viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, kust vabanes juulis 2019. Pärast vanglast vabanemist võttis võlgnik end arvele töötuna, Eesti Töötukassa kaudu sai praktikale OÜ-sse xxx. Töötamise registri andmetel on võlgnik töötanud järgnevalt: Vcxxxxx OÜ 02.07.2019 – 01.04.2020, BxxxOÜ perioodide 22.07.2019- 10.04.2020 ja 16.11.2020 – 30 09 2023. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, töötutoetus ja eraisikute kanded. Võlgnik on võlausaldajate teostanud väljamakseid summas 811,20 eurot.
4.09.10.2023. esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on tuvastatav, et Axxxxxx Axxxxx ei ole oma kohustusi rikkunud. Võlgnik selgitab, et alates täisealiseks saamisest on ta olnud üsna maksejõuetu, kuna puuduliku hariduse tõttu ei ole ta tööd saanud. Hilisemas elus on töö leidmist omakorda pärssinud töökogemuste puudumine ning ilmnenud terviseprobleemid. Võlgnik on noorena sattunud kuritegelikule teele, mistõttu teda on ka varasemalt karistatud vabadusekaotusliku karistusega. Vanglates ei ole kinnipeetavatele tagatud võimalus töötada ning sissetulekut saada. Axxxxxx Axxxxxxx ei ole õnnestunud ka vanglas tööd leida. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Kriminaalkorras karistatud, töökogemusteta ning halvenenud tervisega inimesel on Eestis väga keeruline tööd leida. Raskustest hoolimata on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse vältel aktiivselt tööd otsinud (olnud arvel Töötukassas ning osalenud tööpraktikal osaühingus Bxxx. Võlgnik on praktika lõppedes jäänud automaalrina tööle osaühingusse Bxx. Seega on AxxxxxxxAxxxxx täitnud võlgadest vabastamise peamise eelduse, s.t. otsinud tööd ning püüdnud suurendada oma sissetulekuid. Axxxxxx Axxxxx on alates Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukraina riikluse vastu püüdnud võimalust mööda aidata ukrainlasi. Võlgnik on viibinud mitmeid kordi Ukrainas, samuti korraldanud oma pangakonto vahendusel sõprade ning tuttavate seas korjandusi oma Ukraina tuttavate ning nende perekondade toetuseks. Seetõttu on võlgniku pangakontol alates 2022. aasta sügisest näha mitmeid sissemakseid Eestis ning väljamakseid Ukrainale (kogusummas ca 11600 eurot). Samuti on Axxxxxx Axxxxxx töötasu laekumised pärast sõja algust olnud ebaregulaarsed, kuivõrd võlgnik on viibinud palgata puhkustel, et aidata kaasa ukrainlaste kangelaslikule tegevusele Venemaa vastu. Arvestades olukorra erakordsust ning võlgniku püüdlusi ühendada oma tutvusringkonda kuuluvad eestimaalased ja abivajavad ukrainlased, tuleb Axxxxxx Axxxxxx tegevus lugeda mõistlikuks ja 2/7
2-17-7515
vajalikuks. Liiatigi ka Ukrainale vahendatud abi kogusummaga arvestades, ei ületa võlgniku sissetulekud TMS § 132 sätestatud arestimisele mittekuuluvat summat (ning seega ka pankrotimenetluses võlausaldajatele üleandmisele mittekuuluvat summat). Võttes arvesse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määrasid perioodil 20172022 ning asjaolu, et võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, on võlgniku sissetuleku osa, millele ei saanud sissenõuet pöörata TMS § 132 alusel vähemalt (üksnes täisaastaid arvestades) 48 228 eurot. Võlgniku teenitud töötasu on perioodi 2017-2023 jooksul kokku olnud summas 20 127,49 eurot, millest on kohustustest vabastamise menetluse vältel tehtud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 440 eurot. Liites siia juurde ukrainlastele vahendatud maksed summas 11 628.16 eurot, jääb võlgniku pangaarvelt läbikäinud rahasumma allapoole eelpool mainitud 48 228 eurot. Võlgnik on seega teinud väljamakseid suuremas ulatuses, kui kehtivad täitemenetluse seadustik ning pankrotiseadus oleksid otseselt nõudnud. Võlgnik on otsinud tasuvamat tööd, kuid eelkirjeldatud põhjustel on see ebaõnnestunud. Võlgniku varalises olukorras ei ole menetluse vältel toimunud muutusi, võlgnikul on puudunud võimalus enesele vara soetamiseks. Võlgniku elu- ja tegevuskohaks on olnud xxxxx linn, täpsemalt korter aadressil xxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav ning esitanud mõningase ebaregulaarsusega kohtule usaldusisiku aruandeid. Ebakorrapärasus aruannete esitamisel on hinnatav pigem sotsiaalseks abituseks ja mitte süüliseks tegevuseks võlausaldajate huvide kahjustamisena ning ei ole käesoleval juhul aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-1124696).
5.Kohus kuulas võlgniku ära 26.01.2024 kohtuistungil. Võlgnik selgitas veekord oma elukorraldust ning menetluse kestel toimunut, samuti avaldas, et tema tervis on korras. Võlgnik avaldas, et võlg riigile oli 15 000 eurot, mis olid tingitud ebaseaduslikult saadud tulu eest, midagi ka konfiskeeriti. Võlgnik väitis, et suuremaid summasid kandis Ukrainasse. Kohus selgitas, et võlausaldajad ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist ning võlgnik on rikkunud ka raha eraldamise kohustust ning seetõttu ei ole võimaik võlgnikku võlgadest vabastada.
6.Kohus küsis 27.11.2023 kirjaga võlausaldajate seisukohta võlgniku taotluse osas.
6.1.Telia Eesti AS esitas oma seisukoha 06.12.2023 ja jättis menetluse lõpetamise ja vabastamise kohtu otsustada.
6.2.TCM Estonia OÜ esitas oma seisukoha 08.12.2023. Võlausaldaja märgib, et kogu võlausaldaja nõudest on täidetud kõigest 3,35%, mis on mittearvestatav ulatus. Võlausaldaja on seisukohal, et kui võlgnik ei ole suutnud kuue aasta jooksul teha jõupingutusi tasuvama töökoha leidmiseks, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõuete rahuldamist suuremas ulatuses, siis ei saa öelda ka, et võlgnik on täitnud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust. Tulutoovama tegevuse otsimata jätmine ning võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine arvestavas ulatuses tähendab PankrS § 173 lg 1 järgsete kohustuste rikkumist ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleks võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku vabastamine tema kohustustest 3/7
2-17-7515
riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, kuna tulenevalt PankrS § 176 lõikest 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist.
6.3.Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 11.12.2023. Seisukoha kohaselt jäi pankrotimenetluses rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 16 653,80 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal (s.o alates 13.02.2018) on Eesti Vabariigi nõue vähenenud 1166,19 euro võrra (s.h 192 euro ulatuses on nõue asendatud asenduskaristusega ning 160,72 euro ulatuses on nõue vähenenud füüsilise isiku enammakstud tulumaksu tagastusnõude arvelt) ja nõude jääk 11.12.2023 seisuga on 15 046,66 eurot. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Töötamise registri andmetel oli võlgnikul sõlmitud tööleping OÜ-ga Bxx (14637066) – perioodil 22.07.201910.04.2020 ning 16.11.2020-30.09.2023. Ametinimetuseks oli võlgnikul nimetatud ettevõttes sõidukivärvija. Perioodil 02.07.2019-01.04.2020 töötas Axxxxxx Axxxxx OÜ-s Vxxxxxx (14583525), ametinimetus sanitaartehnik. Axxxxxx Axxxxxxxkeskmine töötasu OÜ-st Bxxxon olnud ca 800 eurot kuus. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maksuhaldur peab oluliseks välja tuua, et OÜ Bxxx kus võlgnik on viimased 3 aastat töötanud, üheks juhatuse liikmeks ning kaasosanikuks (50%) on võlgniku elukaaslane Jxxxx Vxxxxxxxxx. Viimane OÜ-st Bxxxtöötasu ega juhatuse liikme tasu saanud ei ole. Kui vaadata OÜ-s Bxx teiste töötajate töötasu, kellede ametinimetus on samuti sõidukivärvija nagu ka võlgnikul, siis nende töötajate töötasud on võlgniku töötasust kõrgemad (3 töötajat, kellede töötasud jäävad vahemikku 910-1685 eurot). OÜ Bxxxjuhatuse liige ja võlgniku elukaaslane Jxxxx Vxxxxxxxxx on aga töötanud kuni 16.09.2022 Sotsiaalkindlustusametis, käesoleval hetkel tal kehtivad töösuhted puuduvad. Eeltoodut arvesse võttes leiab maksuhaldur, et Axxxxxx Axxxxx on oma sissetulekuid varjanud, deklareerides endale töötasu äriühingust, mis kuulub küll osaliselt tema elukaaslasele, kuid reaalselt omab kontrolli ettevõtte üle koos teise kaasosanikuga ilmselt võlgnik ise. Sel moel on võlgnikul olnud võimalus deklareerida endale väiksemat töötasu, kui sama ametnimetusega teistel töötajatel selles ettevõttes ning seeläbi võlausaldajate nõudeid väiksemas ulatuses tasuda. Eelnevast lähtudes palub Maksu- ja Tolliamet jätta Axxxxxx Axxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning menetlus lõpetada. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta PankrS § 175 lg 51 alusel menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
4/7
2-17-7515
8.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Axxxxxx Axxxxxxxei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Menetluse alguses viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, kust vabanes juulis 2019. Pärast vanglast vabanemist võttis võlgnik end arvele töötuna, Eesti Töötukassa kaudu sai praktikale OÜ-sse xxxx Töötamise registri andmetel on võlgnik töötanud järgnevalt: Vxxxxxx OÜ 02.07.2019 – 01.04.2020, BxxxOÜ perioodide 22.07.201910.04.2020 ja 16.11.2020 – 30 09 2023. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid alates juulist 2022 on kohus pidanud saatma võlgnikule korduvaid meeldetuletusi aruannete esitamise kohustuse kohta. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid, sh korduvalt, aruande esitamiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
12.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, töötutoetus ja eraisikute kanded. Võlgnik on võlausaldajate teostanud väljamakseid summas 811,20 eurot. Arvestades kõikide sissetulekute, sh eraisikute kandeid, suurust on võlgniku eraldamiskohustus vähemalt 7468 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,
5/7
2-17-7515
keeldub kohus vabastamast.
võlgnikku
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
kohustustest
Menetluse lõpetamise avalduses väidab võlgnik, et on korraldanud oma pangakonto vahendusel sõprade ning tuttavate seas korjandusi oma Ukraina tuttavate ning nende perekondade toetuseks. Seetõttu on võlgniku pangakontol alates 2022. aasta sügisest näha mitmeid sissemakseid Eestis ning väljamakseid Ukrainale (kogusummas ca 11600 eurot). Pangakonto väljavõtte kontrollimisel nähtus isiku Swedbank AS-is olevalt kontolt nr EE372200221051727836 väga palju väikestes ning ebakorrapärastes summades kandeid järgnevatele „Saajatele“: Alacomia/vavada.com 2027 Nicosia, EUR PAYPON 04053 KYIV, EUR TELEPAY 04053 KYIV, EUR FavPay_fanU 49027 DNIPRO, EUR Marketpay 49000 DNIPRO, EUR ACCOUNT 04053 X, EUR AMOUNT 04053 X, EUR CREDIT 04053 X, EUR FINANCING 04053 X, EUR PLATA 04053 X, EUR STOCK 04053 X, EUR FASTPAY 04053 KYIV, EUR BILL 04053 X, EUR TODOPAY 49000 DNIPRO, MT payout OX7 5XW Chipping Nor, FPwallet WC2A 2JR London, EUR UNIDO*E-COM 050000 ALMATY, gamerdir.com WC1N 3AX 1-2345422250, mental-story.com W1W 5PF London. Kohus teostas seoses kannetega päringu Swedbank AS-ile. Vastusest selgus, et maksete saajate / kaupmehe peamise tegevusalana (MCC) on märgitud enamasti „kasiinod, õnnemängud ja loterii“, „audio-videoteenused, internetnetisaidid“, „mängud, mänguautomaat, plaadiautomaat(jukebox)“, „finantsteenused“, „arvutimängud“. Arvestades ka Maksu-ja Tolliameti seisukohas avaldatut on kohtul alust arvata, et võlgnik on esitanud kohtule tahtlikult valeandmeid ning varjanud oma tulu.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 2-5 ja PankrS §-st 175 lg 4 tulenevaid kohustusi.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole õigustatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik on tahtlikult esitanud kohtule valeandmeid ning varjanud oma tulu.
15.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Axxxxxx Axxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Axxxxxx Axxxxxx pankrotimenetluses täitmata 6/7
2-17-7515
jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axxxxxx Axxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Axxxxxx Axxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxxxx Axxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Axxxxxx Axxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.