2.Kuulutada välja J.P pankrot 01. veebruaril 2024, kell 16.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada J.P pankrotihalduriks Ott Lepmets (isikukood 38902222718, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges– Meistri 12, Tallinn, telefon 550 0640, e-post: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 19. veebruar 2024 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada J.Pt vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 18.02.2024. J.P ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui J.P vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni kolm kuud. Kohus selgitab, et PankrS § 88 lg 1 tulenevalt ei tohi võlgnik kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
6.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku
2-23-16056 pankroti väljakuulutamisega.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 1. märtsil 2025.
9.Jätta menetluskulud võlgniku J.P kanda.
10.Määrata usaldusisiku Ott Lepmets tasu suuruseks 2854,34 eurot (sh käibemaks 494,04 eurot). Tasust 1261,50 eurole kohaldub käibemaks 20% ja 1098,80 eurole kohaldub käibemaks 22%.
11.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ, arveldusarve nr EE861010220270116222).
12.Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 1853,94 eurot (1261,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 252,30 eurot ja 278,80 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 340,14 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt.
13.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.13.11.2023 esitas J.P Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale võlgniku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2-23-16056
2.Avalduse kohaselt on võlgnikul sissetulekuks töötasu 2000 eurot, sellest töötasu 1150 eurot kuus, ta on vallaline ja tal on üks eraldi elav ülalpeetav; ta elamiskulud on 1655 eurot, sh kulutused eluasemele summas 300 eurot, kulutused toidule 400 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 20 eurot, transpordikulud 300 eurot, sidekulud 45 eurot, ülalpidamismakse võlgnikust lahus elavale lapsele 300 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 40 eurot (trenn), ravimid ja tervishoiukulud 50 eurot, muud vältimatud kulutused (transpordikulud sõitudeks Soomest Saaremaale ja tagasi, vähemalt 1x kuus, et suhelda enda pojaga) 150 eurot. Võlgnikul on avalduse kohaselt kohustusi kokku summas 31616,38 eurot. Võlgnik selgitas, et on sattunud laenuorjusesse seoses mitu aastat tagasi võetud laenusummadega ja suure võlgnevusega kindlustusfirmale. Otsis ja leidis tööd Soome Vabariigis, et saada kõrgemat töötasu enda igakuiste kohustuste tasumiseks. Olukord kujunes aga vastupidiseks kuna tööandjad venitasid töötasude maksmisega ning maksete tasumisel tekkisid viivised. Tasus kohustusi uute võetud kohustustega ning lootis leida paremat tööd. Kohustused ei kahane ning iga päevaga viivitatud maksed kasvavad viiviste ja intresside näol. On mõistnud, et tekkinud on väga keeruline olukord, mis takistab igapäevaeluga toimetulekut. Võlgnik soovib kõikidest võlgadest lahti saada ja anda endale uus võimalus normaalseks sotsiaalseks ja majanduslikuks eluks. Võlgnik on seisukohal, et on muutunud võlgade maksmisega maksejõuetuks ning ei suuda võlarattast väljuda ja igakuiselt enam nõudeid täita.
3.Kohus võttis 24.11.2024 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Ott Lepmetsa ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik Ott Lepmets esitas 10.01.2024 kohtule usaldusisiku hinnangu, võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ja tasutaotluse.
4.1.Hinnangus tehtud järelduste kokkuvõte. Võlgnik on esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 36 735,81 eurot. Kohustustest suurim on kahju hüvitamise tagasinõue summas 13 070,69 eurot, sellele lisanduvad kohustused summas 23 665,12 eurot, mis koosnevad erinevatest laenudest (tarbijalaenud, krediitkaardid). Vastavad kohustused ei ole veel valdavas osas sissenõutavaks muutunud, kuid võivad tõenäoliselt sissenõutavaks muutuda, kuivõrd võlgnik ei suudaks kõiki kohustusi samaaegselt täita. Võlgniku sissetulek on 2000 eurot kuus. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kellele ta maksab kuus kokkuleppe kohaselt 300 eurot elatist. Võlgniku suhtes ei ole käimas Eestis kohtu- ega täitemenetlusi. Võlgnik töötab Soomes ning tema Soome tööandjalt saadav töötasu on osaliselt arestitud Soome seaduste kohaselt toimuva täitemenetluse raames. Võlgnikul ei ole kinnisvara, sõidukeid ega muud suuremat väärtust omavat vara. Võlgnikul puuduvad vahendid maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks, mistõttu esineb alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel. Pankroti saab seega FiMS § 45 lg 2 kohaselt välja kuulutada üksnes juhul, kui kohus otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
4.2.Võlgniku varad ja kohustused. Usaldusisik on teinud päringu MTA-le. MTA kinnitab, et võlgnikul ei ole maksuvõlga. Võlgnik ei ole esitanud 2022. a tuludeklaratsiooni ning 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioonide kohaselt ei ole ta saanud tööst sissetulekut. Kontoväljavõtte analüüsist nähtub, et võlgnik on läbivalt võtnud laene ka mitmetelt füüsilistelt isikutelt. Võlgniku e-kirjas esitatud selgituste kohaselt on kõik sellised laenud tagastatud ning vastavatel isikutel ei ole enam tema vastu nõudeid. Muus osas ei nähtu kontoväljavõttest ebatavalisi tehinguid. Pankrotimenetluse raames võib olla siiski mõistlik uurida kontolt väljamakstud summasid üksikasjalikumalt, et teha võlgniku ütlustest sõltumatult kindlaks, kas tegemist on olnud laenudega. Usaldusisik tegi võlgniku varade kohta päringud riiklikele registritele (liiklusregister, kinnistusraamat, relvaregister, väärtpaberite keskdepositoorium). Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikul oleks relvi, osalusi äriühingutes, kinnisvara või sõidukeid. Võlgniku avalduse ja usaldusisikule e-kirjas esitatud teabe kohaselt ei ole võlgnikul muud olulist vallasvara. Võlgnik töötab Soomes, tema töötasu on 2000 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi
2-23-16056 kokku vähemalt summas 36 735,81 eurot. Tuvastatud kohustused koosnevad järgnevast: 1.Ergo Insurance SE nõue kahjuhüvitise tagasinõudest summas 13 070,69 eurot (igakuine makse maksegraafiku järgi 200 eurot); 2.AS Inbank Finance nõue krediidilepingust summas 3753,81 eurot (igakuine makse 168,16 eurot); 3.ESTO AS nõue krediidiliinilepingust kokku summas 1730,57 eurot (igakuine makse 1/60 kasutusse võetud krediidi jäägist ehk 1553,08 eurost ehk umbes 26 eurot; 4.Bondora AS nõue krediidilepingust summas 5079,86 eurot (Bondora ei esitanud kohustuse alusdokumenti ning puudub selgus igakuise makse suuruse osas); 5. Holm Bank AS nõue krediitkaardilepingust summas 3578,16 eurot (igakuine makse vähemalt 1/60 koguvõlgnevusest ehk umbes 56 eurot); 6. Monefit Estonia OÜ nõue krediidilepingust summas 4455,28 eurot (igakuine makse 8% põhisumma jäägist 4160,87 eurot ehk kokku u 333 eurot kuus) ja 7.Swedbank AS nõue krediitkaardilepingust kokku summas 5067,44 eurot (vaba tagasimakse). Kokku on igakuiste maksete hulk seega vähemalt 783,16 eurot. Täiendavalt tuleb krediitkaartidelt/krediidiliinilt tasuda jätkuvalt kasutusse võetud summa eest viivist. Täiendavalt on võlgnikul üks ülalpeetav, kellele võlgnik maksab igakuiselt elatist 300 eurot vastavalt poolte kokkuleppele. Võlgniku kohustuste osas tuleb arvestada järgnevat. Võlgnik leiab oma avalduses, et tema igakuisteks kuludeks on 1655 eurot, ilma eelnimetatud elatiseta seega 1355 eurot. Haldur peab kulusid osaliselt ebamõistlikuks, kuid teisalt tuleb arvestada ka Soome kõrgemaid hindu ning pidada ligikaudu 1000 eurost kulu esmatarvetele (üür ja eluasemekulud, toit, transport töökohale) usutavaks. Sellest tulenevalt, arvestades 2000 eurost sissetulekut ja igakuiseid kohustusi, ei ole võlgniku poolt kohustuste korrektne täitmine võimalik. Seni on võlgnik seda teinud, võttes juurde uusi täiendavaid laene nii krediidiandjatelt kui sõpradelt ja tuttavatelt, kuid see ei ole ilmselgelt jätkusuutlik käitumine. KPK kinnitusel ei ole võlgnikul Eestis käimasolevaid täitemenetlusi. Võlgnikul on Soomes täitemenetlus, mille kohta ei ole usaldusisik saanud tõsikindlat informatsiooni. Võlgniku sõnul seisnes täidetav kohustus täitmata laenulepingus, võlgnetav summa oli ligikaudu 4900 eurot ning arestimise2 järel jääb võlgnikule kätte ligikaudu 600 eurot. Usaldusisikul ei ole pädevust Soomes täitemenetluse läbiviimist takistada või selle kohta andmeid saada, seda on võimalik teha pankrotihalduril pankrotimenetluse raames. Nimetatud menetluse tõttu on kohustuste korrektne tasumine võlgniku jaoks selgelt välistatud. Kokkuvõttes on võlgnikul kohustusi 36 735,81 euro eest, millele lisandub võlgnevus Soome võlausaldaja vastu. Võlgnikul vara puudub, kuid on 2000 euro suurune sissetulek tööst. Võlgnik on noor ning töövõimeline, mistõttu ei ole sissetuleku langemist oodata. Täiendavaid sissetulekuid ei ole hetkel näha.
4.3.Hinnang maksejõuetuse kohta. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisik leiab kokkuvõttes, et kuigi ühtegi võlgniku kohustuse aluseks olevat lepingut ei ole võlausaldajad seni üles öelnud ja sissenõutavaks muutunud nõuded (tasumata arved ja intressid) moodustavad veel vaid väikese osa võlgnevusest, on selge, et võlgniku kulud ületavad läbivalt ja paratamatult tulusid ning selline olukord ei ole ajutine. Usaldusisik kaalus võlgade ümberkujundamist, kuid leidis, et selle tingimused ei ole täidetud, eelkõige sest makseraskused ei ole „ilmselgelt ületatavad“ nagu nõuab FIMS §19 lg 1, lisaks kuna ümberkujundamise kulud peab kandma võlgnik, kuid võlgnikul ei ole piisavalt vara, et seda jooksvalt kanda. Samuti puudub vara, mille realiseerimisel saaks võlgniku kohustusi märgataval määral vähendada. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku hooletu käitumine rahaliste kohustuste võtmisel, mille põhjustasid ajutised probleemid töötasu saamisel ning liiklusõnnetuses tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlgniku olukorras ei ole näha PankrS § 28 lg 2 tähenduses kuritegu ega rasket juhtimisviga. Arvestades võlgniku vanust, tervislikku seisundit, tööstaaži ja –kogemust, leiab usaldusisik, et võlgnikul on võimalik jätkuvalt teenida töötasu ning hüvitada pankrotimenetluses olulisel määral võlausaldajate nõudeid. Usaldusisik peab mõistlikuks võlgniku töö jätkumist Soomes sealse suurema töötasu tõttu. Pankrotimenetluses arestitav summa peab aga arvesse võtma ka Soomes elamise kõrgemaid kulusid, mistõttu ei pruugi TMS järgse sissetuleku arestimise limiidi rakendamine olla põhjendatud. Seetõttu leiab usaldusisik, et pankrotihaldur peaks suunama võlausaldajaid pankrotimenetluse raames kompromissi
2-23-16056 sõlmimisele, mis võimaldaks võlgnikul edasi Soomes töötasu teenida. FiMS § 44 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Usaldusisik leiab, et alused kohustest vabastamise menetluseks on olemas. FiMS § 45 lg 3 sätestab asjaolud, mille olemasolu korral võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Viimases sättes nimetatud välistavaid asjaolusid ei ole usaldusisikule teada. Kokkuvõttes leiab usaldusisik, et pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega on põhjendatud.
4.4.Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara või tehingute olemasolu. 4.5 Usaldusisik leiab, et pankrotimenetluse jätkamiseks võib ette näha ka deposiidi tasumise kohustuse. Deposiit hõlmaks järgmisi esmaseid tegevusi: 23.1. Võlausaldajate teavitamine ja muud pankrotihalduri üldised kohustused võlausaldajate suhtes, sh välismaiste võlausaldajate teavitamine, kokku 1 h; 23.2. Võlgniku maksete hoidmine ja edastamine, vara valitsemine 1 h;
23.3.Üldkoosoleku juhatamine ja protokollimine 0,5 h; 23.4. Nõudeavaldustega tutvumine, võlausaldajate nimekirja koostamine 6 h; 23.5. Kompromissiläbirääkimised 1,5 h. Usaldusisik töötab pankrotihaldurina tasu eest 165 eurot tund, millele lisandub käibemakse 22%. Kokku oleks 10 töötunni eest tasu 1650 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 363 eurot, kokku seega 2013 eurot. 4.6 Usaldusisiku tasu. Usaldusisik kulutas FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmiseks järgneva aja: Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamiseks, varade ja kohustuste kindlakstegemiseks ning majandusliku olukorra hindamiseks tegi 2023. a järgmisi toiminguid:
1.Tutvus asjaoludega, kokku mahus 0,2 h; 2. Koostas ja lähetas päringud registritesse, krediidiasutustesse ja teadaolevatele võlausaldajatele, kokku mahus 1,5 h; 3. Analüüsis pangakonto väljavõtteid, kokku mahus 1,5 h; 4. Suhtles võlgnikuga telefoni ja e-kirja teel, kokku mahus 0,5 h; 5. Analüüsis välismaiste võlausaldajate ja Soome täitemenetlusega seotud asjaolusid, kokku mahus 2h. 2023. a töötas usaldusisikuna tunnihinnaga 145 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Kokku kulus 8,7 töötundi, mille eest on tasu 1261,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 252,30 eurot, kokku seega 1513,80 eurot. Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamiseks, varade ja kohustuste kindlakstegemiseks ning majandusliku olukorra hindamiseks tegi 2024. a järgmisi toiminguid: 1. Analüüsis võlausaldajate vastuseid, kokku mahus 2,5 h; 2. Koostas vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande, kokku mahus 4,2 h. 2024. a töötas usaldusisik tunnihinnaga 164 eurot, millele lisandus käibemaks 22%. Kokku kulus 6,7 töötundi, mille eest on tasu 1098,80 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 241,74 eurot, kokku seega 1340,54 eurot. Juhindudes eeltoodust palub usaldusisik kohtul määruse tegemise korral määrata eelnimetatud usaldusisiku tasu usaldusisik Ott Lepmetsa kasuks kokku summas 2854,34 eurot. Usaldusisiku tasu palub jätta võlgniku kanda, seejuures määruses ette näha usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamise menetlusabi korras riigi vahenditest maksimaalses ulatuses (820 eurot), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik palub määrata, et usaldusisiku tasu makstakse välja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arveldusarvele EE861010220270116222, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 10.01.2024 kohtule esitatud
2-23-16056 võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on J.P töötasu umbes 2000 eurot kuus. Usaldusisiku esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 36 735,81 eurot, igakuiste maksete hulk on kokku 783,16 eurot, täiendavalt tuleb krediitkaartidelt/krediidiliinilt tasuda jätkuvalt kasutusse võetud summa eest viivist ning igakuiselt maksta elatist summas 300 eurot vastavalt poolte kokkuleppele. Täiendavalt on võlgnikul Soomes täitemenetlus, mille kohta andmete saamise pädevust usaldusisikul ei ole, kuid võlgnikult saadud andmetele tuginedes on nimetatud menetluse tõttu kohustuste korrektne tasumine võlgniku jaoks selgelt välistatud. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
7.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ott Lepmetsa ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Ott Lepmets on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
8.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest. Ka selgitab kohus, et PankrS § 88 lg 1 tulenevalt ei tohi võlgnik kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
9.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Eestis võlgniku vara suhtes sundtäitmisi ei toimu, usaldusisiku aruande kohaselt toimub võlgniku vara suhtes sundtäitmine Soome Vabariigis. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
10.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
2-23-16056
12.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
13.Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
14.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
15.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. aastal oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot, alates 01.01.2024 on see 164 eurot.
17.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 2854,34 eurot (käibemaksuga).
18.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub
2-23-16056 piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arvelduskontole. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning tasuda samuti büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19.Usaldusisik on esitanud ka arvamuse, et pankrotimenetluse kulude katteks võib nõuda deposiidi tasumist. Kohus, arvestades võlgniku vara ja palvet menetlusabi andmiseks, samuti usaldusisiku esialgset hinnangut pankrotihalduri vajalike tegevuste eest tasumiseks, leiab, et käesoleval juhul ei ole vaja deposiiti nõuda. Deposiidi küsimuse lahendamise juurde saab tagasi tulla pankrotimenetluse lõpetamise otsustamisel.