T.L.i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: T.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected]
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.L.i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja T.L.i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 30. jaanaur 2024 kell 15.00 ja algatada T.L.i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada T.L.i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 14.02.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata T.L.i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15.02.2024 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.
5.Kohustada võlgnik T.L.i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta 15.02.2024 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab T.L.i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise
2-23-18207 menetluse kohta igal aastal aruande 30. jaanuariks, esimene aruanne esitada 30. jaanuaril 2025. a.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.T.L.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Jätta menetluskulud võlgniku T.L.i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 357,50 eurot, so kokku 1982,50 eurot, millest 805 eurot ja lisanduv käibemaks 177,10 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 820 eurot ja lisanduv käibemaks 180,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto EE861010902001530007 SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.
14.Võlgnik T.L. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
15.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise
2 (7)
2-23-18207 üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.L. (avaldaja, võlgnik) esitas 27.12.2023 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
1.1.Avalduse kohaselt on T.L. vallaline. Võlgnikule ei kuulu väärtuslikku vara ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1250 eurot (neto). Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused üheksa võlausaldaja ees (TF Bank AB (publ.), Holm Bank AS, BB Finance OÜ, Ühisraha OÜ, Bigbank AS, Monefit Estonia OÜ, Ferratum OÜ, Coop Pank AS ja Mobire Eesti AS) ning võlgade kogusumma on vähemalt 69 595,48 eurot. Avaldaja palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et makseraskused tekkisid võlgnikul 2023 aasta oktoobris, kui seoses töövõimetusega sai kaks kuud vähem töötasu. Laenumaksete tasumiseks võlgnik enam laenu ei saanud ja töötasust kõikide kohustuste katmiseks enam ei piisanud. Laenude „nõiaringi“ sattus võlgnik 4-5 aastat tagasi, kui võttis kiirlaenu, et tasuda auto remondi eest. Järgmise laenu võttis elukaaslase ja tema lastega üürikorterisse kolimiseks. Pärast elukaaslasest lahkuminekut oli vaja mõlemale leida uus üürikorter, mille tõttu tekkis vajadus võtta juurde uus laen. Kuna kiirlaenud on kergesti kättesaadavad, siis need aitasid katta ootamatuid kulusid ning ühel hetkel oli võlgnik olukorras, kus uute laenudega püüdis tasuda eelmisi laene. Võlgniku igakuised kohustused ja laenumaksed ning nendega kaasnevad intressid ja viivised ületavad tema igakuist töötasu ja kõiki osamakseid ühes kuus on maksta võimatu.
1.3.Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on olnud järgmised: võlgnik on refinantseerinud laene, on sõlminud kokkuleppeid ja maksegraafikuid, on küsinud maksepuhkust, loobus rendiauto kasutamisest. Kuna igakuised laenu maksed ületavad võlgniku sissetulekuid, ei ole võlgnikul muud võimalust, kui esitada maksejõuetusavaldus.
2.Kohus 29.12.2023 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 26.01.2021 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik T.L.i pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 51 784,44 eurot, millest on muutunud sissenõutavaks 8903,87 eurot. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted ja inkassofirmad.
3.2.Võlgnikul turuväärtust omav vara puudub. Võlgniku 2023 aasta keskmine sissetulek töötasu näol on 1849 eurot. Lisaks töötasule on võlgnik viimasel kolmel aastal võtnud välja oma II pensionisamba osakud 8375 eurot ning saanud isa pärandvara arvelt II samba osakutest 2333 eurot, kinnisvarast 5700 eurot, haagise müügist 400 eurot ja äriühingu osa eest 1094 eurot. Nimetatud lisasummad on kulunud osaliselt jooksvate laenumaksete tasumiseks, aga peamiselt igapäevasteks elamiskuludeks. Samal ajal on võlgnik kogu aeg võtnud uusi laene (suurendanud krediidilimiite), kohati kuni 2x kuus. Juba 2022 aastal oli igakuiste laenumaksete suurus võrdne võlgniku töötasuga. Seega maksis võlgnik töötasust laenumaksed ja võttis kohe uued laenud igapäevaste elamiskulude 3 (7)
2-23-18207 katmisteks. Võlgnik on võlausaldajatega sõlminud refinatseerimislepinguid, võtnud maksepuhkust, kuid sealjuures pole arvestanud sellega, et igakuiste laenumaksete summa on ca 1561 €/kuus, mis on osadel kuudel suurem, kui tema töötasu. Lisaks tundub, et võlgniku majandamisoskused ei ole eriti tugevad. Nii on talle viimase ca 2 aasta jooksul laekunud pensioniosakutest ja pärandvarast kokku ca 12 370 eurot, kuid vaatamata igakuise töötasu olemasolule ei kasutanud ta nimetatud summasid mitte laenukoormuse vähendamiseks vaid igapäevaste kulude katteks, suurendades samal ajal kogu aeg laenukoormust.
3.3.T.L.i suhtes ei ole nõuete sissenõudmiseks tehtud kohtulahendeid. Üheksast haldurile vastanud võlausaldajast vaid kaks on edastanud kogu laenulepingutega seotud dokumentide paketi, sh dokumendid lepingu sõlmimise eelselt võlgniku maksevõime kontrollimise kohta. Usaldusisikul piisavate materjalide puudumise tõttu ei ole hetkel võimalik hinnata, kas võlgnikule laenu andes on võlausaldajad järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selle saab tuvastada pankrotimenetluses nõuete kaitsmise protsessis.
3.4.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid nii juba sissenõutavaks muutunud, kui veel sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste tasumiseks. T.L.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematult oma maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud võlgniku nõrgad majandamisoskused. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2022 aastal, kui tema igakuised laenumaksed olid samas suurusjärgus tema töötasuga ja ta võttis pidevalt uusi laene igapäevaste majandamiskulude tasumiseks.
3.5.Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna praktikas ei ole ükski vastutustundlik laenuandja valmis andma ilma tagatiseta pikaajalist (vähemalt 15-aastase tähtajaga) laenu.
3.6.Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole ilmselt sobiv. Võlgniku 2023 keskmisest sissetulekust oleks lubatud teostada kinnipidamisi keskmiselt 700 €/kuus. Selliselt kuluks ca 51 800 euro suuruse võlgnevuse tasumiseks ca 74 kuud, ehk 6 aastat. Tegemist on teoreetiliste arvestustega. Arvestades võlgniku töötasu kõikuvust kuude lõikes ning senist nõrka majandamisoskust, ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks 6 aasta jooksul täita nii pingelist kava. Samas näiteks 2024 aasta jaanuaris laekunud palgast 1189 oleks arestitav osa vaid 250 eurot ja sellise summa puhul kuluks ümberkujundamisele 207 kuud, ehk 17 aastat.
3.7.Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada T.L.i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada T.L.ile pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et võlgniku T.L.i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik T.L.i on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 51 784,44 euro ulatuses, millest 8903,87 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole peale sissetuleku sellist vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda laenulepingutes märgitud 4 (7)
2-23-18207 tingimustel ja suuruses. Võlgniku sissetulekule saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata vahemikus 250 – 700 eurot (sõltuvalt konkreetse kuu töötasust), millise summaga ei ole võimalik laenumakseid kohaselt täita. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et T.L.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematu ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks ning seejärel uute laenude võtmine eelnevate laenude maksete tasumiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et T.L. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.
8.Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks T.L.i pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
10.Kohus kuulutab võlgniku T.L.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11.FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. T.L. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
12.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur
5 (7)
2-23-18207 täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
13.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.01.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
14.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
15.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
16.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel 6 (7)
2-23-18207 kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
18.Usaldusisik palub tasuks määrata 1624 eurot, arvestusega 12,5 tundi hinnaga 130 eurot/tunnis, lisandub käibemaks 357,50 eurot, kokku 1982,50 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 1000,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 805 eurot, millele lisandub käibemaks 177,10 eurot (kokku 982,10 eurot) mõista välja võlgnikult.
19.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).
22.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 805 eurot, millele lisandub käibemaks 177,10 eurot, kokku 982,10 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40 eurot) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.