2-25-16716
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 22. detsember 2025, Narva 2-25-16716 Salva Kindlustuse AS`i avaldus A O, M O, A O, A A vastu võlgnevuse nõudes Kostja õigusjärglase menetlusse astumine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Avaldaja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984) Avaldaja lepinguline esindaja Liine Johannes Puudutatud isik I A O (isikukood XXX) Puudutatud isik II M O (isikukood XXX) Puudutatud isik III A O (isikukood XXX) Puudutatud isik IV A A (isikukood XXX) Puudutatud isikute I, II, III ja IV lepinguline esindaja KZ
2-25-16716 18 15.06.2027 132,92 19 15.07.2027 132,92 20 15.08.2027 132,92 21 15.09.2027 132,92 22 15.10.2027 132,92 23 15.11.2027 132,92 24 15.12.2027 132,92 25 15.01.2028 132,92 26 15.02.2028 132,92 27 15.03.2028 132,92 28 15.04.2028 132,92 29 15.05.2028 132,92 30 15.06.2028 132,92 31 15.07.2028 132,92 32 15.08.2028 132,92 33 15.09.2028 132,92 34 15.10.2028 132,92 35 15.11.2028 132,92 36 15.12.2028 132,80 Kokku 4785.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme (3) tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 2(4)
2-25-16716 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on Salva Kindlustuse AS-i avaldus A O, M O, A O ja A A vastu 6538,10 euro nõudes. Avalduse kohaselt toimus 12.10.2022 XXX korteris nr XXX veekahju juhtum. Veekahju sai alguse samas elamus asuvas korteris nr XXX tulnud pesumasina voolikust. Korteri omanikud on A O, M O, A O ja A A. Vee läbivoolu tagajärjel sai kahjustada korteri nr XXX siseviimistlus ja kodune vara. Vastavalt kindlustuslepingule on avaldaja (kindlustusandja) veekahju juhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitanud kokku summas 6538,10 eurot ning on esitanud korteriomanikele tagasinõude. Korteriomanikud ei ole tagasinõuet tasunud. Menetlusosalised esitasid 22.12.2025 kohtule kompromissi. Teatavad kohtule, et pooled saavutasid kõnealuse vaidluse osas kokkuleppe ja soovivad selle lahendada kohtuliku kompromissiga. Käesolevaga esitavad pooled kohtule saavutatud kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada, millega ühtlasi lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Kompromissis leppisid pooled võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Osalised jõudsid kokkuleppele ka menetluskulude jaotuses ja selle suuruses. Kompromissi tingimused on toodud määruse resolutsioonis. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromissi ilma kohtuistungit pidamata. Osapooled märgivad, et kompromiss jõustub Viru Maakohtu poolt tehtava kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava määruse jõustumisel. Pooled kinnitavad, et nad on täielikult teadlikud kõigist kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamisega kaasnevatest materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on teadlikud kompromissi lõplikust iseloomust ja sellest, et neil ei ole pärast käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamist õigust pöörduda teineteise vastu hagiga kohtusse samal alusel sama hagieseme suhtes. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Nimetatud summa palutakse kanda Salva Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr XXX Swedbankis, maksekorraldusele selgituseks märkida: KK22-01349 riigilõivu tagastamine. Pooled on kooskõlas TsMS § 661 lg 4 kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele tööpäevale arvates kohtumääruse kättesaamisest.
Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb kinnitada sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
3(4)
2-25-16716 TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Osapooled sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on kindlustusandja ja korteri omanikud. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee.
menetluskulude jäävad poolte
kandmises. endi kanda.
Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot, sellest pool ehk 25 eurot tuleb avaldajale tagastada. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Seega ei ole kohtumäärus riigilõivu tagastamise osas edasikaevatav. Tamara Šabarova kohtunik
/Digitaalselt allkirjastatud/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.