Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 05.12.2022 sõlmitud kaardilepingu, mille alusel sai kostja kaardiga kauba või teenuse eest tasuda kõigis Neste tanklates ja teistes Neste kaardi logoga tähistatud müügikohtades. Krediidilimiidiga kasutatava kaardiga sooritatud tehingute kohta väljastas hageja kord kuus arve koos eelmise kalendrikuu tehingute väljavõttega. Kostja tankis hagejale kuuluvates tanklates kütust ja ostis tooteid, kuid ei tasunud temale väljastatud arveid. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagiavalduse 20.09.2023. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kostja registrikaardile kantud elektronposti aadressile xxx ning xxx ja postiaadressil xxx, kuid tulemusteta. xxx korteri omanik (võlgniku laste ema) kinnitas 10.07.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil ja ei käi seal. Aadressil xxx, Valga elab võlgniku isa, võlgnik käib aegajalt isal külas. xxx korteriomanik (võlgniku tuttav) kinnitas 10.07.2023, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, võlgnik elab kusagil Männikul. Kohus edastas 22.11.2023 kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressil xxx ja teatas, et kohus loeb kirja ja kohtumääruse kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (19.12.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 90 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 90 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 90 eurot. Hageja menetluskulu on riigilõiv 245 eurot, mis jääb kostja kanda. Lisaks jäävad kostja kanda maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja hageja mõistlikud esinduskulud 90 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.