Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Avaldaja nõue ja asjaolud Puudutatud isikul on võlgnevus korteriühistu ees tasumata kommunaalarvete näol alates märtsist 2021 kuni novembrini 2023. Kokku on puudutatud isikul avaldajale tasumata 33 arvet kogusummas 3305,96 eurot. Arved on korteriühistu juhatus pannud igakuiselt puudutatud isiku postkasti. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevus summas 3305,96 eurot. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik teatas kohtule 25.01.2024, et tal puuduvad vastuväited avaldaja nõudele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. KrtS (Korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil märts 2021 kuni november 2023 korteri nr X osas järgmised arved (dtl 26-58): Arve number * * * * * * * * * 22019 22029 22039

Periood Märts 2021 Aprill 2021 Mai 2021 Juuni 2021 Juuli 2021 August 2021 September 2021 Oktoober 2021 November 2021 Detsember 2021 Jaanuar 2022 Veebruar 2022

Summa (eur) 104,30 102,06 93,13 89,68 94,14 93,26 100,36 104,55 121,46 186,07 133,58 109,75

22049 22059 22069 22079 22089 22099 22109 22119 22129 * * 23039 23049 23059 23069 23079 23089 23099 * 23119 23129

KOKKU

Märts 2022 Aprill 2022 Mai 2022 Juuni 2022 Juuli 2022 August 2022 September 2022 Oktoober 2022 November 2022 Detsember 2022 Jaanuar 2023 Veebruar 2023 Märts 2023 Aprill 2023 Mai 2023 Juuni 2023 Juuli 2023 August 2023 September 2023 Oktoober 2023 November 2023

104,13 89,87 84,61 77,95 77,29 79,42 84,93 82,71 95,59 113,90 112,14 111,43 111,10 100,03 93,35 86,47 85,60 85,34 87,14 98,43 112,19 3305,96

Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik nimetatud arveid tasunud. Seega on puudutatud isikul tasumata korter nr X majandamiskulude eest perioodil 2021.a märts kuni 2023.a november 3305,96 eurot. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab avaldaja nõude majandamiskulude osas ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse korter nr X eest, mis on kajastatud märts 2021 kuni november 2023 arvetel, summas 3305,96 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd puudutatud isik ei vaidle vastu avaldaja nõudele ning kohus rahuldab avaldaja avalduse, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse

esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 87,10 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Seega kuulub avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv puudutatud isiku poolt hüvitamisele. Tsiviilasja toimiku põhjal puudub avaldajal lepinguline esindaja, seega ei saanud avaldajale õigusabikulusid tekkida. Seega muid kulusid peale riigilõivu avaldajale hüvitamisele ei kuulu. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 87,10 eurot, s.o riigilõiv. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.