6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
8.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 724,68 eurot (seitsesada kakskümmend neli eurot 68 senti koos käibemaksuga) Tiia Kalausile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ Civilex a/konto EE312200221055387366 Swedbank.
9.Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 26.01.2025.a.
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.Viru Maakohtusse saabus 15.10.2023 I. L.i maksejõuetusavaldus.
17.10.2023 määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 22.10.2023.
2.29.10.2023 esitas võlgnik teate, et on nõus usaldusisiku kandidaadiga. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada I. L.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalausi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
5.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 28 499,91 eurot. Nimetatud kohustused tulenevad võlgniku ja võlausaldajate vahel sõlmitud kiirlaenu lepingutest. Enamus nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid, mis on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Nimetatud võlasummast 3 195,83 eurot moodustavadki kohtutäiturite tasu ja kulude nõuded. Seega: - kohustused kiirlaenude osas on 24 752,94 eurot; - tasumata sideteenused (Elisa) on 551,14 eurot; - kohtutäiturite tasud ja kulud on 3 195,83 eurot. Võlgnik on vallaline ning tal puuduvad ülalpeetavad. 2(5)
Võlgniku elukohaks on avalduse kohaselt xxx. Korteri omanikuks on ühisomanikud N. A.ja D.A.. Võlgnik on selgitanud, et omab xxx ainult sissekirjutust, tegelik elukoht on Sompas koos elukaaslasega viimase vanemate juures. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime perioodiks 06.11.2023 – 05.11.2028. Transpordiameti registri kohaselt võlgnikule transpordivahendeid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgnik ei ole enne maksejõuetusavalduse esitamist kolme aasta jooksul võõrandanud talle kuulunud vallas- ega kinnisvara Pensioniregistri andmetel on võlgnikul kohustusliku pensionikonto osakud realiseeritud. Võlgnikul puudub töökoht. Oma avalduses on selgitanud, et tervislikel põhjustel on kõik senised töösuhted lõpetatud. Käesoleval ajal on sissetulekuks sotsiaaltoetus 41,68 eurot kuus ja töövõimetuse toetus 521,96 eurot (on olnud kuude lõikes erinev). Võlgnik omab arvelduskontosid Swedbank’is: - EE502200221049638416, saldo 0,00 eurot (usaldusisik on andnud nõusoleku kasutada kontolt rahalisi vahendeid seaduses sätestatud määras); - EE1022001062660513, saldo 0,00 eurot (kontol arest); LHV Pangas: EE727700771003916019, saldo 0,00 eurot. Võlgnik on kinnitanud, et puuduvad kontod väljaspool Eestit või muud välismaised makseplatvormid. On oma vastuses avaldanud, et on kunagi enne tegelenud krüptovaluutaga. Samuti selgub, et on kasutanud WISE platvormi, kuid sellele juurdepääs käesoleval ajal puudub (luba kadunud). MTA andmetel oli I. L. deklareeritud tulu: - 2022.a. 4 461,57 eurot (töötasu X OÜ) ja renditulu X Ühingult 75,08 eurot; - 2021.a. 2 261,65 eurot (töötasu X Eesti AS, K-Järve LV töövõtuleping) ja renditulu X Ühingult 73,48 eurot; - 2020.a. 37,36 eurot Eesti autorite Ühingult. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku sissetulek viimasel kolmel aastal jäänud alla Eesti keskmise. Võlgnik on selgitanud, et püsiva ja jõukohase töökoha leidmine on raske seoses tervisliku seisundiga. Eesti autorite Ühing maksis radioratatsooni eest. Võlgnik on muusik ja koostanud muz.trekke „I. L. „sijajem“. Muusika tegemist on loetanud lastekodus viibimise ajal asutuse direktor, kuid viimane on surnud ning selles vallas toetus I.ile puudub. Samuti on viimasel ajal aktiveerunud psüühiline häire. Eeltoodust tulenevalt ei jätku võlgniku varast tema kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjused: Võlgnik on selgitanud, et hakkas laenu võtma, et luua oma kodu pärast lastekodust lahkumist. Võlad hakkasid tekkima 2021.aastal, kui laenumaksed muutusid igakuiselt suuremaks ning ei jätkunud vahendeid nende tasumiseks. Siis hakkas võtma lisalaenu eelmiste võlgade kustutamiseks. Kokkuvõttes usaldusisik on seisukohal, et I. L. on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku tööl käimine on seotud tema tervisliku seisundiga. Vähemalt järgmiseks 5 aastaks on võlgniku suhtes määratud puuduv töövõime. Kui võlgnik ei leia endale täiendavat jõukohast sissetulekut, siis suure tõenäosusega pankrotimenetluses ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Usaldusisiku hinnangul puuduvad seadusest tulenevad alused, mille kohaselt ei ole võimalik võlgniku suhtes algatada kohustustest vabastamise menetlust.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik 3(5)
enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
9.Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 594 eurot (lisandub käibemaks käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
10.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 724,68 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
11.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse 4(5)
§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
12.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 724,68 eurot (sh käibemaks 130,68 eurot), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 724,68 eurot (sh käibemaks) ja määrab 724,68 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜCivilex (a/konto EE312200221055387366 Swedbank) kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.