Võlaõigus › Kompromissilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi S G vastu võlg-nevuse nõudes. Hageja esitas 28.12.2023 kohtule hagist loobumise avalduse, milles ta palub võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Kostja 8.01.2024. a vastuse kohaselt ei vaidle ta haginõudest loobumisele vastu ning palub välja mõista hagejalt tsiviilasja menetlemisel kantud kostja menetluskulud. Hageja avaldusest ei nähtu, et hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sel alusel tuleb jätta kõik tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS §-le 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud ja on menetluse lõpetamisega nõus. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

2-23-104494

Lähtuvalt TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist omal soovil. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostjal menetluskulude rahalist nõuet hageja vastu ei ole, hageja menetluskuld jättis kohus hageja kanda. Seega menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Viru Maakohus andis 11.10.2023. a määrusega kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses ja kohtumenetluses. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p-le 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 3 lg-le 1 on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigi abi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 5, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetluskulude kandmisel menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse välja täies ulatuses. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Viru Maakohus andis 11.10.2023. a määrusega kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses ja kohtumenetluses kohustusega hüvitada 30% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena viie kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Kostja esindaja RÕA korras esitas 5.01.2024 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kuivõrd kostjale anti TsMS § 180 lg 4 sätestatud menetlusabi, riigi õigusabi, ja kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o kostja RÕA esindaja kulud). TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagejalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus TsMS § 179 lg 1 kohaselt eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Riigilõivu tagastamine

2-23-104494

Hageja taotleb seoses hagist loobumisega poole riigilõivust tagastamist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 422,86 eurot, millest hageja taotleb poole riigilõivu 211,43 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivust tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool. Hagejale tagastatav raha tuleb kanda taotleja poolt määratud arveldusarvele NAPi (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel.

Edasikaebamine TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks täies ulatuses, seega ei saa riigilõivu tagastamise määruse osa peale esitada määruskaebust.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.