Kohustada XX-i ilmuma võlgniku vande andmiseks ja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna tn 5, Rapla) 21.01.2026 algusega kell 10.00. XX ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
5.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 22.12.2026. 1 (7)
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.XX võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata XX vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
11.Lõpetada XX suhtes toimuvad täitemenetlused.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX tuludeklaratsioonid.
14.Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
15.Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
16.Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda.
17.Kinnitada XX usaldusisiku tasu suuruseks 1612,90 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, ehk 387,10 eurot, kokku 2000 eurot ja maksta see välja Osaühing Laoproject poolt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtudeposiiti tasutu arvelt. Summa tuleb kanda OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole SEB Pank xxx mille kaudu usaldusisik tegutseb.
18.Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord FIMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FIMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FIMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. 2 (7)
Määruse peale võib isik, kelle õigust määrusega kitsendati, pankrotiavalduse tagamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.Osaühing Laoproject (avaldaja, võlausaldaja) esitas 30.07.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse XX (puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja täpsustas avaldust 25.08.2025.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja Aarde Grupp OÜ 21.06.2024 laenulepingu nr 4/2024 laenusummale 30 000 eurot, tagastamise tähtajaga 21.11.2024. Lepingu allkirjastas põhivõlgniku juhatuse liige XX. Lepingu punkti 1.6.2. kohaselt andis XX lepingust tulenevate nõuete tagamiseks isikliku käenduse, piirmääraga on 40 000 eurot. Laen kanti põhivõlgnikule üle 21.06.2024. Võlgnik tegi kaks tagasimakset - 04.11.2024 - 3472,92 eurot ja 28.02.2025 - 3000 eurot. Võlausaldaja edastas võlgnikele võlateatise 11.06.2025. Võlgnikud ei reageerinud nõudekirjale. 03.07.2025 edastas võlausaldaja võlgnikele hagija pankrotihoiatuse. Käendajast võlgnik ei ole võlgnevust tasunud rohkem kui 30 päeva jooksul selle sissenõutavaks muutumisest. Käendajast võlgnik XX on raisanud põhivõlgniku vara ja asus muutma äriühingut maksejõuetuks. Samuti on isik asunud realiseerima endale kuuluvat kinnisvara, mille tagajärjel on ta tahtlikult põhjustatud oma maksejõuetuse ning millest tulenevalt on raksendatud võlausaldaja nõude maksmapanek. Samuti on XX eemaldanud end äriühingu osanike hulgast alates 24.03.2025 ning tegelikest kasusaajate hulgast alates 13.02.2025. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks.
3.27.08.2025 andis XX nõusoleku asuda XX-i usaldusisikuks.
4.Kohus võttis 27.08.2025 osaühingu Laoproject maksejõuetusavalduse menetlusse, võimaldas võlgnikul esitada võlausaldaja maksejõuetusavaldusele vastuväite ja kohustas osaühingut Laoproject tasuma tsiviilasjas nr 2-25-12269 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi 2000 eurot.
6.Kohus 10.11.2025 määrusega mh nimetas XX usaldusisikuks XX-i .
7.Usaldusisik esitas 09.12.2025 vara- ja võlanimekirja. Aruandest nähtub, et XX-i teadaolevad kohustused on 18-ne võlausaldaja ees kokku kuni 175 682,63 eurot, millest 109 150,30 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik ise ei tunnista äriühingu kohustuste käendamisest tulenevaid nõudeid kokku 86 033,84 eurot ulatuses. Seega võlgnik tunnistab nõudeid 89 648,79 euro ulatuses, millest 23 116,46 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku sissetulekuks on töötasu Keidlam OÜ, keskmiselt ca 250 eurot kuus ja TVT ca 380 eurot kuus. Võlgnikul praegusel hetkel teadaolevalt igasugune turuväärtust omav vara puudub. Äriühingute osaluste võõrandamise tehingute tagasivõitmine on osaliselt perspektiivitu. Lirio OÜ osaluse võõrandamise tagasivõitmisel võiks osa müügihind olla vahemikus 0-2500 eurot. Võlgniku enda sõnul on tema varaks XXX müügitehingu alusel tekkinud nõudeõigus GRF Invest OÜ ja/või Cerca Trova OÜ vastu (erinevatel andmetel kas siis 220 000 eurot või 250 000 eurot). Usaldusisik on eelnevalt analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et GRF Invest OÜ ja/või Cerca Trova OÜ on varatud ühingud, kellelt nimetatud summade sissenõudmine ei ole tõenäoline. XXX müügi puhul võib olla tegemist näiliku tehinguga. Nimetatud alusel tehingu tühisuse ja/või tagasivõitmise perspektiivsuse hindamiseks on vaja põhjalikumaid andmeid, suuremaid volitusi, kui on usaldusisikul ning pikemat aega, kui usaldusisiku tööperiood võimaldab. Kogutud andmete alusel tuleb järeldada, et käesoleval hetkel puuduvad võlgnikul vara ja vahendid ka võlgniku poolt vaidlustamata sissenõutavate kohustuste, kokku summas 23 116,46 eurot tasumiseks. Kui suured on võlgniku kohustused tegelikult, saaks tuvastada pankrotimenetluses nõuete kaitsmise käigus. Usaldusisiku hinnangul on
3 (7)
võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. XX ́e maksejõuetuse põhjuseks on tema peamiseks sissetulekuallikaks olnud Aarde Grupp OÜ majandustegevuse ebaõnnestumine 2024-l aastal, mille tõttu võlgnik kaotas oma sissetuleku ning muutusid sissenõutavaks tema poolt äriühingu kohustuste käendamisest tulenevad nõuded. Esialgsetel andmetel muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2025 alguses, kui tekkisid võlgnevused isiklike laenude tasumisel ning võlgnik võõrandas kogu oma registervara. Usaldusisik nõustub, et tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
9.Kohus, tutvunud avalduse ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
10.Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt 18-ne võlausaldaja ees kokku kuni 175 682,63 eurot, mis ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid.
11.Kohus kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
12.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
13.Kohus nimetab pankrotihalduriks 27.08.2025 nõusoleku alusel XX-i , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
14.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt,
4 (7)
kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
15.Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
16.FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
17.Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur XX on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2026. Kohus selgitab:
PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS §-d 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FIMS § 49 lg 9).
5 (7)
PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
Menetluskulud
18.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.
19.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
20.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik taotleb tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 140 eurot tunnis.
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik on teinud tööd kokku 16,5 tundi. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summas 1612,90 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, ehk 387,10 eurot, kokku 2000 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on usaldusisiku tasuks kinnitada 2000 eurot.
6 (7)
22.PankrS § 23 lg 5 kohaselt, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvelt, kuna võlgniku vara ja sissetulekuid selleks ei jätku. (allkirjastatud digitaalselt) Moonika Tähtväli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.