Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt oli kostja laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet kostja esitatud andmete (dtl 40-41) ning täiendavate andmete alusel. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut kostja kontoväljavõttelt, tehes põhjaliku analüüsi (dtl 42-45), mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja tõendatud keskmine netosissetulek lepingueelsel kuuel kuul oli 1225,65 eurot, mis oli laenukohustuste tasumiseks piisav. Laenuandja kontrollis, et kostja konto ei olnud arestitud ja seal ei olnud makseid inkassofirmadele ega kohtutäituritele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistrisse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid (dtl 46,47). Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hagis on põhistatud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingujärgseid makseid (esimene makse summas 39,66 eurot ning järgnevad 29,85 eurot kuus).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 594,89 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 315 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 96 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hind hagi koostamise eest 80 eurot, muud toimingud 50 eurot tund. Tasudele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabikulu summas 96 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajalik.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.