Otsuse avalikult teatavaks- 23. jaanuar 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-8307
Tsiviilasi
Kase Furniture OÜ hagi solidaarselt 4est Floors OÜ ja R. L. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 29 782.19 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
32 829.50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Kase Furniture OÜ, registrikood 11998668, esindajad asukoht Vabriku tn 10, Karksi-Nuia linn, Mulgi vald, Viljandi maakond, lepinguline esindaja Erki Casar Kostjad R. F. L., isikukood xxxx, elukoht xxxx, ja 4est Floors OÜ, registrikood 14193907, asukoht Meeliku tn 22/4-262, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja mõlemal kostjal Aire Põder Viimase kohtuistungi toimumise aeg
2.Välja mõista R. F. L.lt (L., isikukood xxxx) ja 4est Floors OÜ-lt (registrikood 14193907) solidaarselt Kase Furniture OÜ (registrikood 11998668) kasuks 11.10.2021 kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 27 528 eurot, intress 1763.69 eurot ja põhivõlgnevuselt seisuga 11.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 490.50 eurot, kokku summas 29 782.19 eurot.
3.Välja mõista R. F. L.lt ja 4est Floors OÜ-lt solidaarselt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 27 528 eurolt) alates 12.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,022% päevas Kase Furniture OÜ kasuks.
5.Määrata kostjate hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2400 eurot ning mõista nimetatud summa solidaarselt R. F. L.lt ja 4est Floors OÜ-lt Kase Furniture OÜ
Tsiviilasi nr 2-22-8307 kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.Vastavalt hagis (digitoimiku lk 2-6), haginõude suurendamise avalduses (dtl 152-154), teistes menetlusdokumentides (dtl 61-63 ja 217-218) ja 28.03.2023 toimunud eelistungil (protokoll dtl 176-182) märgitule sõlmiti hageja Kase Furniture OÜ ja 4est Floors OÜ (edaspidi kostja II) ning R. F. L. (edaspidi kostja I) vahel 11.10.2021 kokkulepe, millega pooled leppisid kokku, millistel tingimustel toimub võlgnevuse tasumine (kokkulepe koos samal päeval ja digikonteineris allkirjastatud koostöölepinguga dtl 7-13). Võlgnevus oli tekkinud kostjale II, kuna viimane oli jätnud täitmata kohustuse tasuda hageja poolt kostja I palvel toodetud põrandamaterjali eest, mis sisaldas mh alljärgnevat teenust ja kulu -
cnc lõikus; ruumide montaaz/demontaaz ja lõikus jooniste järgi; viimistlus; eritellimus alused, kastide materjal; kastide ehitus, pakkimine lennutranspordi jaoks.
Kostja II rahalise kohustuse suurus kokkuleppe sõlmimise hetkel oli 34 411 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt tunnistasid kostjad eelnimetatud asjaolusid ning punktis 3 nimetatud rahalisi kohustusi ning kinnitasid, et kostjad ei oma valmistatud materjali või võlgnevuse suuruse osas ühtegi vastuväidet. Kostjad ja hageja leppisid kokku, et kostjad tasuvad võlgnevuse igakuiste osamaksetega järgnevalt: Tähtaeg 01.01.2022 01.02.2022 01.03.2022 01.04.2022 01.05.2022 01.06.2022 01.07.2022 01.08.2022 01.09.2022 01.10.2022 01.11.2022 01.12.2022
Tsiviilasi nr 2-22-8307 Intressi summaks oli määratud 8% aastas. Hageja ja kostja I sõlmisid samaaegselt 11.10.2021 kokkuleppega (kokkuleppe siseselt) ka käenduslepingu, mille p 9-12 kohaselt: kostja I vastutab kostja II rahaliste kohustuste täitmise eest hageja ees, mis tekivad 11.10.2021 sõlmitud kokkuleppe alusel ning kostja II ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu(te) alusel või mõne muu kostja II ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel, mis sõlmitakse peale kokkuleppe sõlmimist; kostja I kinnitas, et on teadlik kostja II majanduslikust seisust ning omab infot kostja II majandustegevuse osas, sest kostja II seaduslik juhatuse liige on kostja I tuttav ning kostja I osaleb igapäevaselt kostja II nimel tehingute tegemises, mh kostja II juhtimises ja kostja II nimel tehingute ja läbirääkimiste pidamises; kostja I vastutuse piirmäär on 100 000 eurot; kostja I kinnitas, et on teadlik, et rahalise kohustuse rikkumisel on hagejal õigus nõuda rahaliste kohustuste täitmist solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II.
2.Hageja esitas kostjale II igakuise osamakse osas arve. Arves oli maksetähtajaks hageja märkinud osamakse graafikujärge kuupäeva. Kostja II on tasunud esimesed neli osamakset, kokku summas 13 823 eurot (3500 + 3441 + 3441 + 3441) (arved dtl 14-18). Kostjad on jätnud tasumata osamaksed alates 01.05.2022 (esimese kahe maksetähtaja osas esitatud arved nr 22076 ja nr 22075, dtl 19-20) ega ole vaatamata meeldetuletustele täitnud rahalisi kohustusi hageja ees.
3.Hageja on kokkuleppe alusel arvestatud intresside osas saatnud kostjale II intressiarvestuse ja 08.03.2022 ka meeldetuletuse nende tasumise osas (dtl 21-23). Kostjad ei ole intresse tasunud ühegi makse puhul. Kostjad ei ole esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet, mis annaks neile aluse viivitada rahalise kohustuse täitmisega või jätta kohustus täitmata. Hagi esitamise seisuga on kostjate intressivõlgnevus summas 1763.69 eurot arvutatud järgmiselt: Tasumise tähtaeg 11.10.2021 01.01.2022 01.02.2022 01.03.2022 01.04.2022 01.05.2022 01.06.2022
4.19.09.2022 edastas hageja kostjatele teate (dtl 155), et kui kostjad ei tasu rahalist võlgnevust hageja ees, mis on tekkinud 11.10.2021 sõlmitud kokkuleppe alusel hiljemalt 23.09.2022, lõpetab hageja kokkuleppe osas, mis võimaldas võlgnevuse tasumist osamaksetena ning esitab kohtusse hagi suurendamise avalduse kogu summa osas.
5.Eelneva põhjal arvestab hageja oma nõuete summaks, mida kostjatelt solidaarselt välja mõista: - põhinõude summaks 27 528 eurot ( 8 x 3441). - viivist alates 24.09.2022, s.t ajast kui muutus sissenõutavaks kogu maksegraafiku alusel määra järgi 8% aastas, mis teeb ühe viivitatud päeva kohta 6 eurot. Seega on viivisenõue hagi suurendamise avalduse päeva (12.12.2022) seisuga 468 eurot 3(8)
Tsiviilasi nr 2-22-8307 (78 päeva eest), millele lisandub hagi esitamiseni tekkinud viivis 30 päeva eest 3441 euro suuruselt summalt 22.50 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt määraga 0,022% päevas alates 12.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Kostjate vastuväited
6.Kostjate kirjalike vastuste (dtl 36-38 ja 52-55), teiste menetlusdokumentide (dtl 163166 ja 209-213) ja 28.03.2023 kohtueelistungil selgitatu kohaselt nõustuvad kostjad hagiavalduses esitatud väidetega, et hageja ja kostjate vahel on sõlmitud 11.10.2021 leping ja kokkulepe. Kostjad nõustuvad hageja väidetega, et kostja II on tasunud kokkuleppe alusel esimesed neli osamakset kokku summas 13 823 eurot. Kostja II on jätnud tasumata järgnevad osamaksed, kuivõrd koostöö hagejaga on tekitanud kostjale II majanduslikku kahju, mis ei võimalda kokkuleppe osamakseid tasuda.
7.Samas toimus 11.10.2021 lepingu ja kokkuleppe sõlmimine toimus kostjate poolt väljapääsmatus olukorras, kus hageja survestas kostjaid dokumentide mitteallkirjastamisel kauba üleandmisest keeldumisega. Kostjate vara, s.o kostja II poolt hagejalt tellitud kaup asus hageja valduses, millele oli kostja II juba tellinud ning ka tasunud transpordi (dtl 56-57 võõrkeelne tõend, tõlge dtl 80-82 ja 85-86). Kui kostjad oleksid jätnud hageja poolt koostatud ning edastatud lepingu ja kokkuleppe allkirjastamata, siis ei oleks hageja kostjale II kuuluvat vara transpordiettevõttele üle andnud ning kostja II poolt oleks jäänud seetõttu täitmata temale võetud lepingulised kohustused kliendi ees. Seega selleks, et täita enda lepingulised kohustused kliendi ees ning juba tasutud transpordiettevõtte ees, olid kostjad olukorras, kus allkirjastasid kostjatele tegelikkuses vastuvõetamatu lepingu ja kokkuleppe. Tegelik koostöö toimus kuni 11.10.2021 sõlmituni ning pärast seda enam mitte. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud leping oli näilik, mille alusel pooled tegelikkuses ei toiminud. Poolte tegelik tahe oli suuliselt poolte vahel fikseeritud ja selleks oli töövõtuleping, mille alusel hageja lõikas/viimistles kostjale II kuuluvat laudmaterjali. Kostja I on hagejaga 11.10.2021 sõlmitud lepingu üles öelnud 28.07.2022 (dtl 106-109).
8.Kostjad vaidlevad hageja nõuetele täies ulatuses vastu ning paluvad maakohtul jätta need rahuldamata. Kostjad viitavad, et hageja mittesissenõutavaks muutunud viivisenõue alates 12.12.2022 on esitatud alusetult, kuivõrd hageja on juba 12.12.2022 seisuga viivisenõude hagejate vastu esitanud (summas 490,50 eurot). Hagejal puudub seadusest tulenev alus nõuda viiviseid kaks korda sama kuupäeva eest. Samuti on kostjatele arusaamatu hageja viivisenõude arvestuskäik. Hageja ei ole maakohtule selgitanud/toonud välja enda viivisearvestuse metoodikat (mis kuupäevast algab viivise arvestus, võttes arvesse, et tegemist on 8 erineva osamaksega, milledel on erinevad maksetähtpäevad jne). Seetõttu on kostjad seisukohal, et hageja viivisenõude summa ei ole õige.
9.Kostjate kinnitusel ei olnud kostjal I kaaskostja esindamise õigust kokkuleppe ja lepingu sõlmimise hetkel, sest juhatuse liikmeks sai R. L. 4est Floors OÜ suhtes alles 30.06.2022 (dtl 171-174 registrikaart). R. L. ei omanud õigusteadmisi. Hageja seisukohad ja tõendid kostjate vastuväidetele
10.Kostjate väide, et hageja oli kostja II pannud nn sundolukorda, on vale ja tõendamata. Osapooled pidasid kokkuleppe osas läbirääkimisi. Maksetingimused, mh osamaksete suurus ja intress lepiti kokku läbirääkimiste käigus. Hageja edastas kokkuleppe kostjatele 09.10.2021, 4(8)
Tsiviilasi nr 2-22-8307 mis allkirjastati kostjate poolt 11.10.2021, seega oli kostjatel piisavalt aega mõelda, kas seda kokkulepet sõlmida või mitte. Hageja e-mail ei sisalda ühtegi ähvardust. Hageja tegi kokkuleppes muudatused vastavalt kostjate soovile (e-kirjavahetus dtl 64-69). Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kokkulepe, mh käendus, vastas kostjate tegelikule tahtele. Käenduse kasutamine olukorras, kus põhivõlgnik on võlgnevuses võlausaldaja ees ja kus põhivõlgnik soovib kas koostööd jätkata ja/või soovib juba sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise ajatamist. Arvestades võla suurust ja maksegraafiku kestvust ning seda, et kostja II majanduslik olukord ei olnud tugev, oli täiesti tavaline, et kokkulepe sisaldab käendust. Näiliku lepingu sõlmimiseks pidi olema pooltel mingi muu eesmärk, seda ei ole kostjad välja toonud. Lisaks on tõendamata kostjate väited selle kohta, et kui nad oleks jätnud lepingud allkirjastamata, siis ei oleks hageja 4est Floors OÜ-le kuuluvat vara üle andnud.
11.Kostjad on kokkuleppe alusel tasunud neli esimest osamakset. Antud tegevusega tunnistavad kostjad, et tegemist on kehtiva kokkuleppega. Arvestades kokkuleppes märgitud summa suurust, siis ei ole eluliselt usutav, et juriidiline isik täidab kohustuse sellises mahus, teades, et tal tegelikult selleks kohustust ei ole. Kokkuleppe järgsed maksed on tehtud peale nn väidetavat kostjate sundolukorda panemist, mis tõendab samuti, et kokkulepe vastas kostjate tahtele. Asjaolu, et kostja II on erakorraliselt lõpetanud 11.10.2021 lepingu, ei ole antud juhul oluline, sest see ei vabasta kostjaid kokkuleppes kokku lepitud rahaliste kohustuste täitmisest.
12.Hageja lisab ka poolte e-mailid, mis kinnitavad selgelt, et kostja I sai eesti keelest aru ja oskas ka selles keeles ennast väljendada (dtl 70-73). Isegi olukorras, kus isik ei saa aru keelest, siis on võimalus kasutada tõlki või jätta kokkulepe sõlmimata.
13.Puutuvalt kostja II esindusküsimust on hageja rõhutanud, et kokkuleppes on märgitud R. L. kostja I volitatud isikuna. Seadus ei näe ette, et selliseid kokkuleppeid peab sõlmima ainult juhatuse liige. Kogu varasem tegevus ja koostöö käis just R. L.ga. Hagejale jääb arusaamatuks väide, et kokkulepe ei kehti, kuna R. L.l ei olnud volitust. Inimene on ise kinnitanud, et tal on õigused seda ettevõtet esitada, pealegi on kokkulepet esimese nelja makse osas kohaselt täidetud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
14.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
15.Puudub vaidlus, et 11.10.2021 allkirjastati kostjate ja hageja vahel ühes digikonteineris kaks dokumenti – koostööleping (pealkirjaga Leping) hageja ja kostja II vahel, mis oma sisu poolest oli suunatud tuleviku tegevusteks koostööna ning kokkulepe hageja ja mõlema kostja vahel. Lepingu preambulas on selgelt öeldud, et R. L. esindab 4est Floors OÜ-d volikirja alusel, mis ei ole keelatud esindus seaduse mõttes. Kokkuleppe kui hageja ees tekkinud võlgnevuse tasumise korra on R. L. allkirjastanud nii iseenda kui käendaja nimel, aga ka kaaskostja kui võlgniku esindajana. See tuleneb nii kokkuleppe preambulast kui eraldi punktidest 8 ja 19. Seega ei ole asjakohased kostjate vastuväited selles osas, mis puudutab R. 5(8)
Tsiviilasi nr 2-22-8307 L.l volituste puudumist 4est Floors OÜ esindamiseks. On õige, et R. L. sai kostja II juhatuse liikmeks alles juunis 2022, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 lubab tehingu tegemist esindaja kaudu ning kohtu ette pole toodud ühtki asjaolu, mis annaks aluse kahelda R. L.l volituste puudumises kaaskostja esindamiseks suhetes hagejaga. Seda, et R. L. suhtles kaaskostja nimel hagejaga, kinnitavad ka asjas esitatud e-kirjad nii vahetult enne 11.10.2021 allkirjastatud dokumente kui veelgi varem, s.t juunis ja septembris 2021 (dtl 6473). Pealegi ei vaidle pooled selle üle, et kostja II täitis kokkuleppes fikseeritud maksegraafikut ja selle alusel esitatud arveid nelja esimese kuu/makse osas ehk kui isegi eeldada, et volitust kokkuleppe sõlmimiseks R. L.l polnuks, on kostja II oma hilisema kokkuleppe täitmisega selle heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes.
16.Kohtus ei ole leidnud millegiga tõendamist kostjate väited hageja poolt kokkuleppe sõlmimise survestamise ja kahjulikkuse kohta, need on jäänud paljasõnaliseks. Kostja II esitatud vastuhagist loobus ta ise, 30.10.2023 määrus vastuhagist loobumise vastuvõtmise kohta on jõustunud, seda ei vaidlustatud. Nähtuvalt poolte vahel mitmel korral vahetatud 11.10.2022 lepingu ja kokkuleppe tekstidest (kohtule esitatud vähemalt 3 erineva pealkirjaga hagejalt kostjaile saadetud faili enne lõplikku teksti ajavahemikus 10.10. – 11.10.2022 – dtl 64-69) on usutav, et poolte vahel toimusid tekstide vahetamised ja seega läbirääkimised. Kostjate esitatud 12.10.2021 arve ja lennuveokiri (tõlked dtl 80-82 ja 84-85) ei tõenda asjaolu, nagu oleks hageja keeldunud ilma kokkuleppe ja Lepingu sõlmimiseta väidetavalt kostjale II kuuluvat puitmaterjali transpordiettevõttele üle andmast. Milles seisneb Lepingu väidetav näilikkus, ei ole kohtule mõistetav. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja on õigesti viidanud, et kostjad ei ole isegi nimetanud, mis on varjatav tehing või millisest „olematust“ tehingust muljet jätta sooviti. Pealegi on oluline märkida, et isegi kui Leping olnuks näilik ehk tühine (lisaks on kostja II selle 28.07.2022 üles öelnud, pidades seda seega kehtinuks), ei mõjuta see mingil viisil haginõude aluseks oleva kokkuleppe ja selles sisalduva kostja I käenduskohustuse täitmist.
17.Käenduslepinguga vastutab käendaja koos põhivõlgnikuga kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees solidaarselt, s.t võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 ja § 145 lg 1). Kokkuleppe punktides 9-12 sisalduv käendusleping on kehtiv, tarbijakäenduslepinguna on olemas kokkulepe käendaja vastutuse maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste maksmise eest (VÕS § 145 lg 2).
18.Eelnevast tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada ning hageja rahalised nõuded kostjatelt solidaarselt välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus võlgniku poolt kohustuse rikkumisel õigus nõuda kohustuse täitmist, sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse puhul ka viivist. Vaidlus puudub, et kostja II ei ole tasunud 8 viimast kokkuleppe järgset osamakset, mis vastavalt kokkuleppele on 27 528 eurot ning täielikult on tasumata kokkuleppes märgitud intress (VÕS § 396 lg 2 ja § 397 lg 1 alusel), mille osas on hageja nõude esitanud üksnes esimese 6 kuu kohta arvutatud intressi summale 1763.69 eurot (kostjad ei ole intressi arvutust vaidlustanud). Viivise nõude osas märgib kohus, et hageja arvutuses on viga selle arvutamises alates 24.09.2022 – 12.12.2022 ning edasise viivise määramisel samast päevast, kuid see viga on kostjate kasuks. Nimelt on 24.09.2022 – 11.12.2022 ajavahemikus 79 päeva, mitte 78, nagu hageja on märkinud ja sellest lähtuvalt ka viivise summa arvutanud (78x6). Viivise saab edasiulatuvalt seega sisse nõuda alates 12.12.2022, mis on haginõude suurendamise avalduse 6(8)
Tsiviilasi nr 2-22-8307 esitamise päev ning viivist tuleb tasuda kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on viivise päevasummaks saanud 6 EUR, mis vastab kogu võlgnevusele 27 528 eurot viivise aastamääraga 8% alates 24.09.2022 (see oli muutunud sissenõutavaks vastavalt hageja 19.09.2022 teatele (dtl 155), millele kostjad ei reageerinud, alus tuleneb ka kokkuleppe punktist 14). Tehe 27 528 x 0,08 : 365 annab päevamääraks isegi 6,03 EUR, aga kohus lähtub hageja poolt vähemnõutust. Hagi esitamisel perioodi 01.05.2022 – 01.06.2022 eest nõutud viivise summas 22.50 EUR osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud.
19.Hageja edasiulatuva viivise nõude aluseks on lisaks nimetatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätetele ka TsMS § 367, mis lubab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotletud päevamäär 0,022% vastab 8%-lisele seadusjärgse viivise aastamäärale, kusjuures tegelik seadusjärgne määr on tänaseks oluliselt kõrgem (alates 01.01.2024 12,5% aastas).
20.Menetluskulud tuleb hagi rahuldamisel jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist (nimekiri dtl 208) summas 2600 eurot järgmiselt:
20.1.hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1400 eurot; Lepingulise esindaja tasu 10 tunni eest (100 EUR tund, millele lisandub käibemaks ehk kokku 1200 EUR):
20.2.3,5h eest hagiavalduse koostamiseks (materjali kogumine ja analüüs, asjaolude selgitamine kliendiga 1,5h, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2h)
20.3.2,5h eest kostja vastusega tutvumiseks ja selles olevate väidete analüüsiks kliendiga
20.4.2h eest 20.08.2022 vastuse koostamiseks ja esitamiseks
20.5.1h eest nõude suurendamise avalduse esitamiseks
20.6.0,5h eest eelistungiks ettevalmistamiseks ja 0,5h eest istungil osalemiseks solidaarselt kostjaga II. Kõik teised eelnimetatud kulud on seotud kostjaga I ja hageja palub nende väljamõistmist just kostjalt I, sest tema hinnangul on kostja II osas menetluskulud esitatud (hageja ilmselt peab silmas vastuhagi menetluskulusid).
21.Kostjad paluvad maakohtul jätta rahuldamata hageja menetluskulude nõude kostja I vastu, samuti paluvad nad võtta arvesse asjaolu, et hageja ja tema lepinguline esindaja on mõlemad käibemaksukohuslased, mistõttu ei ole hageja lepingulisel esindajal õigust nõuda käibemaksu osa. Ilmselgelt on hageja nõue esitatud kostja II kui juriidilise isiku vastu, kellega oli hagejal ka sõlmitud leping. Hageja on enda hagiavalduses viidanud ning esitanud nõude tulenevalt lepingust. Samuti paluvad kostjad võtta arvesse, et hageja on varasemalt esitanud enda menetluskulude nimekirja, millise summa võrra on maakohus kostjale II tagastanud väiksemas summas varem tasutud riigilõivu.
22.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt ning seda järgmises ulatuses:
22.1.Kuna hageja nõue on solidaarne, ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jätmist suures osas üksnes kostja I kanda, vaid lähtuvalt TsMS § 165 lõikest 3 mõistab hageja põhjendatud ja vajalikud kulud välja kostjatelt solidaarselt. Vastuhagi menetlemisega seotud 7(8)
Tsiviilasi nr 2-22-8307 kulud tuligi kohtul kostja II kanda jätta, sest tema oli vastuhagi esitaja, see aga ei puuduta ega võimalda eristada hageja kulutusi kostjate kui solidaarvõlgnike suhtes;
22.2.Kostjatelt tuleb välja mõista tasutud riigilõiv 1400 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
22.3.Lepingulise esindaja tasu suuruse osas ei ole kostjad ei ajakulu ega tunnitasu osas vaidlust tõstatanud ja esitatu põhjal ei ole kohtul alust selles kahelda. 28.03.2023 eelistung kestis enam kui tunni ning vastuhagiga seoses palus hageja hüvitada istungiga seonduva ajakulu samas mahus kui põhihagi puhul. Küll aga ei saa kohus pidada põhjendatud kuluks esindajatasule lisatud käibemaksu, sest TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust hageja esitanud ei ole.
22.4.Arusaamatu on kostjate viide, nagu oleks riigilõivu tagastatud vähem seoses hageja menetluskulude nimekirja esitamisega. Sellist asjaolu toimiku materjalidest ei tulene. Vastuhagist loobumisel tagastas kohus poole vastuhagilt tasutud riigilõivust vastavalt seadusele (TsMS § 150 lg 2 p 2) ja kohtu 30.10.2023 määrusele.
23.Seega loeb kohus hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1400 + 1000 (10h lepingulise esindaja tööd tunnihinnaga 100 EUR käibemaksu lisamata) = 2400 eurot ning mõistab selle välja kostjatelt solidaarselt.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.