Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

võlgniku pankrotivara summas 1 490 240,90 eurot. Kostja esitas 07.11.2018 pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 13-12/4304-1 (07.11.2018 nõudeavaldus) summas 4 359 303,90 eurot. Kostja märkis nõudeavalduses, et PankrS § 99 lg-le 1 vastavalt soovib kostja võlgniku pankrotimenetluses pärast nõuete kaitsmise koosolekut kostja nõuded tasaarveldada võlgniku pankrotieelse perioodi ettemaksuga 1 490 240,90 eurot. Hageja esitas 09.11.2018 kostjale tagastusnõude ettemaksukonto jäägi kandmiseks hageja arvelduskontole ning 28.11.2018 otsusega jättis kostja hageja tagastusnõude täitmata. Pankrotimenetluse kestel lisandus võlgniku ettemaksukontole tagastusnõude täitmisena täiendavaid vahendeid ja ettemaksukonto jääk oli 04.01.2019 seisuga 1 582 019,18 eurot. Võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 22.07.2019 tunnustati kostja nõudeid hageja vastu summas 2 027 132,14 eurot. Kostja tegi 01.08.2019 võlgniku ettemaksukontolt ümberkandeid hagejale teadmata kontole summas 1 582 019,18 eurot. Hageja esitas kostjale 19.11.2019 nõude võlgniku pankrotivarasse kuuluvate rahaliste vahendite summas 1 582 019,18 eurot üleandmiseks. 19.12.2019 otsusega nr 13-12/4304-21 (19.12.2019 otsus) keeldus kostja võlgniku arvelduskontole 1 582 019,18 euro kandmisest, sest oli 01.08.2019 ümberkannetega võlgniku maksuvõla võlgniku tagastusnõuetega tasaarvestanud. Hageja täiendas hagi 24.08.2023. ja täpsustas oma nõuet. Hageja tugineb kostja tasaarveldusavalduse tegemise tuvastamisel Riigikohtu 26.10.2022 otsusele tsiviilasjas nr xxx, milles hageja esitas kostja vastu 01.08.2019 õigusvastasest tasaarvestamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude. Riigikohtu suunised tasaarvestuse eelduste ja tasaarvestusavalduse kindlaks tegemise osas on asjakohased. Kostja 01.08.2019 käsutus võlgniku ettemaksukontol ei ole käsitatav tasaarvestusena ning on õiguslikult lubamatu. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb eristada MKS § 105 lg-s 3 sätestatud maksuõigussuhtes toimuvat maksuvõla automaatset tasaarvestamist ja PankrS §- s 99 reguleeritud tsiviilõiguslikku tasaarvestamist pankrotimenetluse ajal. Tsiviilõiguslik tasaarvestus PankrS § 99 lg 1 järgi eeldab VÕS §-le 198 vastava tasaarvestusavalduse esitamist ning võlausaldaja ei saa tasaarvestust teha mh võlgniku ettemaksukontol automaatse arveldusega. Tasaarvestamine ilma nõuetekohase avalduseta võlgniku ettemaksukontol olevat pankrotivara käsutades, nagu seda tegi kostja praegusel juhul, on lubamatu. Kostja 01.08.2019 tegevus võlgniku ettemaksukontolt raha endaga seotud kontodele kandes ei ole tasaarvestusavaldus VÕS § 198 tähenduses. Nõuetekohase tasaarvestusavalduse puudumise tõttu ei olnud kostja 01.08.2019 täitnud tasaarvestuse õiguslikke eeldusi ning õiguslikult VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestust ei toimunud. Kuna õiguslikult hageja tagastusnõuet ei tasaarvestatud, kandis kostja võlgniku ettemaksukontol oleva raha enda kontole õigusvastaselt. Hagejal on alates vastava varakäsutuse toimumise päevast, s.o 01.08.2019, kuni nõuetekohase tasaarvestuse toimumise hetkeni õigus nõuda summalt intressi. Kostja ei esitanud 07.11.2018 nõudeavalduses nõuetekohast tasaarvestusavaldust. Riigikohtu hinnangul ei olnud seisuga 01.08.2019 nõuetekohast tasaarvestust toimunud, sest kostja 07.11.2018 nõudeavaldusees esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole kohane, sest selles puudu kostja tahteavaldus tasaarvestuseks ja on vastuolus Riigikohtu seisukohaga. Minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avaldusest peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue). 07.11.2018 oli hageja ettemaksukontol rahalisi vahendeid 1 490 240,90 eurot ja 07.11.2018 nõudeavaldusega oleks kostja saanud hageja maksuvõla tasaarvestada maksimaalselt 1 490 240,90 euro suuruse tagastusnõudega. VÕS § 198 järgi on tulevikus tekkivate nõuete tasaarvestamine

välistatud. Kostja tegi 01.08.2019 hageja ettemaksukontolt varakäsutuse 1 582 019,18 euro ulatuses. Järelikult oli kostja varakäsutus igal juhul õigusvastane 91 778,28 euro ulatuses. Kostja tasaarvestas hageja tagastusnõude mitte varem kui 19.12.2019 otsuses, milles kostja jättis rahuldamata hageja 19.11.2019 taotluse ettemaksukontolt ära võetud raha hageja arvelduskontole kandmiseks. Hagejal on õigus nõuda intressi alates 01.08.2019 kuni õiguspärase tasaarvestusavalduse tegemiseni. Järelikult saab hageja kostjalt nõuda intressi või alternatiivselt viivise tasumist vähemalt perioodi eest 01.08.2019─19.12.2019. Hageja nõue on võimalik rahuldada MKS § 116 lg 1 või lg 2 või alternatiivselt RVastS § 23 koosmõjus VÕS § 1035 lg-ga 3 ning VÕS § 113 lg-ga 1 või ainult RVastS § 23 järgi. Hageja on seisukohal, et õiguslikult kohasem oleks hagi rahuldamine MKS § 116 lg-te 1 või 2 alusel, kuna tegu on erisätetega, mis reguleerivad maksukohustuslasele intressi maksmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Tallinna Halduskohus andis 16.01.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-73 kostjale loa täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, misjärel arestiti võlgniku ettemaksukonto summas 1 871 694,43 eurot, arest lõppes pankroti väljakuulutamisega. Marsalis Metall OÜ pankroti väljakuulutamise hetkel oli tema kui maksukohustuslase rahaliste kohustuste tasumiseks ja tasaarvestamiseks ettenähtud ettemaksukontol maksustamisperioodide 08.2017–06.2018 (aktsepteeritud) tagastusnõudeid summas 1 490 240,90 eurot. 31.10.2018 kanti see raha pankrotiperioodi ettemaksukontole 38671689 ning sealt 01.11.2018 tagasi normaalperioodi ettemaksukontole xxx. Need tehnilise iseloomuga kanded olid seotud pankroti registreerimisega maksukohustuslaste registris ning 01.11.2018 kanne oli tingitud vajadusest korrigeerida tagastusnõuded õigesse perioodi ja õigele ettemaksukontole. Ettemaksukonto abil hallatakse maksukohustuslase rahalisi toiminguid (mh peetakse ettemaksukontol arvestust tagastusnõuete üle). Maksukohustuslase pankroti korral tuleb pidada eraldi arvestust pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta. Seetõttu moodustatakse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel arvestussüsteemis eraldi viitenumber/ettemaksukonto pärast pankroti väljakuulutamist tekkivate nõuete ja kohustuste haldamiseks ning arvestust hakatakse pidama n-ö normaalperioodi ettemaksukontol ja n-ö pankrotiperioodi ettemaksukontol. 09.11.2018 esitas Marsalis Metall OÜ pankrotihaldur taotluse „ettemaksukonto jäägi 1 490 240,90 euro“ kandmiseks Marsalis Metall OÜ arvelduskontole. Kostja jättis taotluse 28.11.2018 otsusega rahuldamata. Pankrotihaldur sai otsuse kätte 06.12.2018, kuid ei vaidlustanud MTA otsust vaidlustamiseks ettenähtud aja jooksul. 27.11.2018 esitas pankrotihaldur Marsalis Metall OÜ 09.2018 käibedeklaratsiooni (esitamise tähtpäev 22.10.2018), millel deklareeris enammakstud käibemaksu 89 492,03 eurot. Selle tagastusnõude aluseks olid tehingud, mille arvete kuupäevad olid 2018. aasta juuli- ja septembrikuus. 28.12.2018 kanti tagastusnõue normaalperioodi ettemaksukontole. 29.12.2018 esitas pankrotihaldur Marsalis Metall OÜ 10.2018 KMD pankroti väljakuulutamisele eelnenud aja kohta (esitamise tähtpäev 20.11.2018), millel deklareeris enammakstud käibemaksu summas 2286,25 eurot. Selle tagastusnõude aluseks olid tehingud, mille arvete kuupäevad olid 2018. aasta juuni- ja oktoobrikuus. Tagastusnõue kanti normaalperioodi ettemaksukontole 04.01.2019. Kostja esitas oma nõuded Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses 07.11.2018 nõudeavaldusega, mida täpsustas 20.11.2018 ja 04.03.2019. MTA palus II rahuldamisjärgu nõuetena tunnustada nõudeid kogusummas 4 284 830,99 eurot (sh nõuded summas 835 389,90 eurot lugeda kaitsmiseta

tunnustatuks). 22.07.2019 toimus Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus MTA nõudele esitati vastuväited summas 2 257 689,85 eurot. Kostja nõuet tunnustati 2 027 141,14 euro ulatuses. Nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastuväited esitanud Marsalis Metall OÜ ja Osaühing E esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse 13.11.2018 maksuotsuse ja 16.11.2018 intressinõude tühistamiseks ning MTA nõude 2 257 698,85 euro tunnustamata jätmiseks Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses (haldusasi nr xxx). Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2021 otsusega (jõustus 21.06.2021) tunnustati vaidlustatud MTA nõue osaliselt. 19.11.2019 esitas Marsalis Metall OÜ pankrotihaldur MTA-le taotluse maksukohustuslase ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 euro kandmiseks Marsalis Metall OÜ arvelduskontole. MTA jättis taotluse 19.12.2019 otsusega rahuldamata. Pankrotihaldur esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule MTA otsuse tühistamiseks. Menetlus selles haldusasjas (nr xxx) peatati halduskohtu 01.04.2020 määrusega kuni tsiviilasja nr xxx menetluse lõppemiseni. 29.07.2022 muutis pankrotihaldur oma kaebust ja esitas halduskohtule kaebuse täiendusena hüvitamiskaebuse, millega taotleb enda kasuks intressi või viivise väljamõistmist. 29.11.2019 esitas Marsalis Metall OÜ pankrotihaldur hagiavalduse MTA vastu, paludes Marsalis Metall OÜ pankrotivarasse välja mõista 1 582 019,18 eurot (tsiviilasi nr xxx). Harju Maakohus rahuldas 11.06.2021 otsusega pankrotihalduri hagi. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20.12.2021 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja jättis pankrotihalduri hagi rahuldamata. Riigikohus Kostja tasaarvestas 01.08.2019 Marsalis Metall OÜ ettemaksukontol olnud tagastusnõuded (esitatud 08.2017–06.2018, 09.2018 ja 10.2018 KMD-ga) osaühingu maksuvõlaga (millesse kuulusid maksustamisperioodide 08.2017–07.2018 deklareeritud, kuid tasumata maksusummad) summas 1 582 019,18 eurot. Nimetatud tasaarvestuse tegemisel lähtus maksuhaldur MKS-is sätestatust ning arvestas võlgniku pankrotimenetlusest tingitud erisusi. Kostjal oli õigus Marsalis Metall OÜ ettemaksukontol olev summa tasaarvestada Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses kaitstud maksunõuetega. MKS § 105 lg 3 sätestab, et maksuseaduses või tollialastes õigusaktides sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega. Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Tagastusnõude arest seejuures tagastusnõude tasaarvestamist ei takista. MKS § 105 lg 9 ning riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra § 13 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus isiku tagastusnõuded tasaarveldada rahaliste kohustustega ilma isikut sellest eraldi teavitamata. PankrS § 99 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 99 lg 2 järgi on võimalik tasaarvestada ka neid võlgniku nõudeid, mis ei olnud pankroti välja kuulutamise hetkel veel sissenõutavad. Niisiis täitis maksuhaldur tasaarvestust tehes talle seadusega pandud kohustust ning tegi seda kooskõlas MKS-i ja PankrS-i vastavate sätetega. Hageja esitas 09.11.2018 taotluse kanda ettemaksukontol olev summa (1 490 240,90 eurot) Marsalis Metall OÜ arvelduskontole. Maksuhaldur jättis taotluse 28.11.2018 otsusega rahuldamata. Hageja sai otsuse kätte 06.12.2018, kuid ei vaidlustanud seda. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Samuti ei vaidlustanud hageja MTA poolt 01.08.2019 tehtud ettemaksukonto toimingut, millega maksuhaldur tasaarvestas Marsalis Metall OÜ ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 eurot oma Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses kaitstud ja tunnustatud nõudega. Kui pankrotihaldur saaks „käskida“ võlausaldajal täita võlgniku rahaline nõue enne kui võlausaldaja jõuab oma nõude võlgniku pankrotimenetluses kaitsta, ei saaks võlausaldajad kasutada PankrS §-s 99 sätestatud tasaarvestamise võimalust. Asjakohatu on hageja viide PankrS §

36 lg 2 esimesele lausele, sest vaidlusaluse tasaarvestuse puhul ei olnud tegemist pankrotivõlgniku käsutustehinguga, vaid maksuhaldur kui kaitstud nõudega võlausaldaja kasutas oma õigust tasaarvestada MKS § 105 lg-st 3 ja PankrS § 99 lg-st 1 tulenevalt oma nõue võlgniku vastu. Väär on hageja väide, nagu oleks maksuhalduri tasaarvestus olnud „omaalgatuslik“ ja hagejale ootamatu. Nagu eespool näidatud, siis tegutses maksuhaldur seaduse alusel, täites seadusest tulenevat imperatiivset kohustust. Tasaarvestuse soovist andis maksuhaldur pankrotihaldurile teada nii 07.11.2018 nõudeavalduses kui ka 28.11.2018 otsuses. Menetluse käik Kohus rahuldas kostja taotluse jätta hagi läbivaatamata 17.02.2023 määrusega, sest asi ei allu maakohtule. Riigivastutuse nõude peaks läbi vaatama halduskohus. Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus pidas asjas korraldava istungi 06.06.2023 ja selgitas 25.07.2023 kirjaga pooltele ka menetluse käiku, õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust. Kohus vaatas kohtuasja poolte taotlusel läbi kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta Marsalis Metall (pankrotis) pankrotipesa kanda. Hageja tugineb oma nõudes väitele, et kostja jättis alusetult tagastamata hageja ettemaksukontol olnud rahasumma, mis on tuvastatud kohtu jõustunud otsusega tsiviilasjas tsiviilasi xxx. Olgugi, et kohtud tõdesid, et kostja on tasaarvestuse avaldusega oma nõude pankrotimenetluses rahuldanud ja selline tasaarvestus oli lubatud, oli kostja tegevus kuni tasaarvestusavalduse tegemiseni õigusvastane. Hageja leiab, et kostja peab selle eest alternatiivselt kas tasuma maksukorraldusseaduses sätestatud intressi, hüvitama tekkinud kahju või on hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostja vaidleb hagile vastu ning selgitab, et kuna tasaarvestus oli lubatud, siis kahju ei tekkinud ning hageja nõuded on alusetud. Vaidlusalusele pankrotimenetlusele kohaldus kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse regulatsioon, sest kohus kuulutas marssalis Metall OÜ pankroti välja 22.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx. Pooled ei vaidle menetluses asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle, vaid üksnes nende õigusliku tõlgendamise üle. Pooled ei vaidle, et hageja esitas 09.11.2018 taotluse kanda ettemaksukontol olev summa (1 490 240,90 eurot) Marsalis Metall OÜ arvelduskontole. Maksuhaldur jättis taotluse 28.11.2018 otsusega rahuldamata, viidates õigusele summa tasaarvestada pärast oma nõude kaitsmist võlgniku pankrotimenetluses. Hageja sai otsuse kätte 06.12.2018 ega ole seda vaidlustanud. Samuti ei vaidlustanud hageja MTA poolt 01.08.2019 tehtud ettemaksukonto toimingut, millega maksuhaldur tasaarvestas Marsalis Metall OÜ ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 eurot oma Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses kaitstud ja tunnustatud nõudega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja esitas 07.11.2018 nõudeavalduses nr 13-12/4304-1, kus kostja teatas, et tuginedes pankrotiseaduse § 99 lg-le 1 soovib maksuhaldur võlgniku pankrotimenetluses pärast nõuete kaitsmise koosolekut Maksu- ja Tolliameti nõuded tasaarveldada. Samas dokumendis olid välja toodud andmed nii maksuvõla kui ka ettemaksukontol oleva raha kohta. Eelkõige on poolte vahel vaidlus selles, milline õigus pooltevahelisele õigussuhtele kohaldub, kas ja millise perioodi eest oli hageja raha hoidmine ettemaksukontol lubamatu ning milline on tekkinud kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et toimus tasaarvestus, kui nad vaidlevad ka selle üle, millal see faktiliselt toimus ja millal see õiguslikult toimuda võis.

Kohtu hinnangul kohaldub pooltevahelises õigussuhtes pankrotiseadus kui eriseadus. Pooltevahelist vaidlust, mis puudutab kostja poolt hageja ettemaksukontol oleva raha kasutamist, käsutamist ja valdamist, ei reguleeri maksukorraldust puudutavad õigusaktid. Seetõttu ei saa hageja tugineda ka MKS regulatsioonile intressi või viivise väljamõistmise osas. Kohtu hinnangul ei reguleeri kostja vastu nõude esitamist ka riigivastutuse sätted, sest kostja ei tegutsenud vaidlusaluses õigussuhtes maksuhaldurina st riigi esindajana vaid tavapärase kreeditorina. Kostja ei saanud maksuhaldurina nimetatud raha suhtes toiminguid teha, sest see oleks pannud ta teiste võlausaldajate suhtes ebavõrdselt soodsasse seisu. Seega oli kostja pärast pankroti väljakuulutamist samasuses õiguslikus olukorras, nagu oleks olnud mõni teine võlausaldaja, kelle valduses või kasutuses oleks olnud võlgniku vara. Hageja saab ka seetõttu oma nõudes seega tugineda üldistele kahju hüvitamise sätetele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Deliktiõiguse alusel nõude esitamisel on hageja kohustus tõendada, et kostja tegevus oli õigusvastane, kahju on tekkinud ja kahju tekkimise ning õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos. Hageja ülesandeks on tõendada ka kahju suurust. Õigusvastaseks tegevuseks on käesoleva vaidluse mõttes kostja poolt raha põhjuseta (st ilma tasaarvestuseta või haldusotsusteta) ettemaksukontol hoidmine. Pankrotimenetluses ei tegutse kostja maksuhaldurina st temale ei kohaldu MKS § 31 lg 3 sätestatud õigused. Riigikohus on oma 26.10.2022 otsuses tsiviilasjas xxx selgitanud, et maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud tasaarvestamise kord reguleerib tasaarvestamist maksuõigussuhetes ning see ei kehti pankrotimenetluse ajal enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksuvõla tasaarvestamise puhul. Pankrotiseadus on enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksuvõla tasumise ja tasaarvestamise osas maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus. Pärast maksukohustuslase pankroti väljakuulutamist saab maksuhaldur (kostja) nõuda maksuvõla tasumist ja ühtlasi maksuvõla tasaarvestada võlgniku tagastusnõudega pankrotiseaduse järgi. Seega on vajalik asja lahendamiseks välja selgitada, kas tasaarvestus oli PankrS § 99 lg-st 1 tulenevalt lubatud ja kas on täidetud kõik võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tasaarvestuse eeldused. Seaduse tekstist ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul tõlgendada PankrS § 99 lg 1 tulenevat tasaarvestuse tegemise võimalust selliselt, et koos nõudeavalduse esitamisega on võimalik esitada ka tasaarvestusavaldus. Selline on ka tavaline pankrotimenetluste praktika, kus, eelkõige suuremad võlausaldajad nagu näiteks krediidiasutused, liisinguandjad ja ka maksuamet, esitavad koos nõudeavaldusega kohe ka soovi see tasaarvestada. Tasaarvestust reguleerib VÕS § 197 ja § 198. VÕS § 197 lg 1 järgi peab nõue olema olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning nõue peab olema pankrotimenetluses kaitstud. VÕS§ 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse avalduse võis 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 99 lg 1 teise lause järgi esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Varaseimat tasaarvestuse avalduse esitamise aega pankrotiseadus ei reguleeri. Asja lahendamiseks on vajalik tõlgendada, mida pidada tingimuslikuks tasaarvestuse avalduseks. See, kas ja millises ulatuses nõuet kaitsmisel tunnustatakse, ei saa pidada tingimuseks VÕS 198 mõttes. VÕS 198 mõttes tingimus peaks tulema tehingust endast, mitte tasaarvestuse avaldusest. Analoogselt saab esitada ka tavalises hagimenetluse kostja tema vastu esitatud haginõudele vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse selliselt, et kui kohus hagi rahuldab, palub kostja selle tasaarvestada tema nõudega hageja vastu. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja 07.11.2018 avaldusel puuduvad tahteavaldusele omased tunnused TsÜS § 68 lg 1 mõttes. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse § 94 lg 1 (07.11.2018 kehtinud redaktsioonis) sätestab nõudeavalduse esitamisele kirjaliku vorminõude. Kostja avaldus on esitatud kirjalikult. TsÜS § 68 lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua

kaasa õiguslik tagajärg. Kostja nõudeavalduses on sõnaselgelt kirjas soov teha tasaarvestus. Samuti on see soov kirjas kostja 28.11.2018 haldusotsuses. Kohus järeldab, et kui kostja tegi 07.11.2018 tasaarvestusavalduse ja hageja nõudis kostjalt 09.11.2018 ettemakskontol oleva raha üle kandamist, siis ei saanud kostja kuidagi õigusvastaselt tegutseda, sest oli tasaarvestuse avalduse tegemisega muutnud raha ettemaksukontol kinnihoidmise õiguspäraseks. Kohtu hinnangul on õiguspäraseks käitumiseks ka kostja poolt 28.11.2018 tehtud haldusotsus, mis on jõustunud. Olgugi, et kostja ei saanud tegutseda maksuhaldurina ettemaksu kontol oleva raha tagastamata jätmise osas, sai ta teha tahteavalduse haldusotsuses. Tsiviilasjas xxx on kohtud tuvastanud, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku ettemaksukontol käibemaksu tagastusnõudeid kokku 1 490 240 eurot 90 senti, mille ulatuses oli kostjal õigus oma nõue tasaarvestada. Pärast pankroti väljakuulutamist lisandusid ettemaksukontole käibemaksu tagastusnõuded 28. detsembril 2018 (89 492 eurot 3 senti) ja 4. jaanuaril 2019 (2286 eurot 25 senti) kokku 91 778 eurot 28 senti ja kas selles ulatuses oli kostjal õigus oma nõue tasaarvestada. Kohtud tõlgendasid ka nõude tekkimise aega ning leidsid, et tagastusnõue ei teki deklaratsiooni esitamisel, vaid elulistest asjaoludest. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist lisandunud tagastusnõuded (kokku 91 778 eurot 28 senti) tekkisid pankrotimenetluse eelsete tehingute alusel ja seega oli võlgniku nõudeõigus kostja vastu seotud pankrotieelse perioodiga. Kohtud on tuvastanud, et tasaarvestusolukord oli olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal. Järelikult oli kostjal olemas nõue, mida pankrotimenetluses tasaarvestada. Kostja esitas 07.11.2018 nõudeavalduse, milles soovis oma nõude tasaarvestada päras nõuete kaitsmise koosolekut, samuti tegi kostja 28.11.2018 otsuse, milles keeldus tagastamast võlgniku ettemaksukontol olevat raha. Kostja selgitas, et on nõude tasaarvestanud. Kostja 07.11.2018 nõudeavaldus toob välja täpsed nõuded, mida kostja tasaarvestab. Kostja nimeta, et koguvõlg summas 4 359 303,90 eurot tuleneb 03.10.2017 korraldusega nr 13-11/57908; 19.04.2018 korraldusega nr 13-11/29091 ja 06.11.2018 korraldusega nr 13-11/709161tasumisele kuuluvatest summadest ning 17.05.2018 intressinõudega nr 13-3/89417 ja 06.11.2018 intressinõudega nr 133/1864152 arvestatud intressist. Lisaks tuleneb maksuvõlg 04.10.2018 kontrollaktis nr 12.23/041375-66 toodud kohustustest summas 1 857 485,88 eurot ning nõuetelt arvestustatud intressist 590 214,89 eurot. Kohtu hinnangul on kostja teinud tasaarvestuse 07.11.2018 nõudeavaldusega osas, mida kostja sai tasaarvestada selle hetkel ehk mis olid kostjale teada ja mis osutusid hiljem ka kaitstuks. Kostja tegi tasaarvestuse summas 4 359 303,90 eurot, ettemakskontol oli 1 490 240 eurot 90 senti. Asjaolu, et võlgniku kontole laekus 28. detsembril 2018 (89 492 eurot 3 senti) ja 4. jaanuaril 2019 (2286 eurot 25 senti) kokku 91 778 eurot 28 senti, ei muuda sisutuks 07.11.2018 tehtud tasaarvestusavaldust. Kontole raha laekumine ja nõude suurus ei ole omavahel seotud. Kostja sai teha tasaarvestust ka tagastuste osas, mis laekusid pärast tasaarvestuse tegemist. Olgugi, et kostja viitas 28.11.2018 otsuse valele õiguslikule alusele, tuginedes MKS § 105 lg 3, mitte VÕS § 197 lg 1, on tegemist kohase tasaarvestusavaldusega, sest otsuse asjaoludes on selgelt viidatud, et võlgnikul olid pankroti väljakuulutamise ajaks tasumata deklareeritud maksukohustused summas 1 897 267,2 eurot ja tasumata maksukohustustelt arvestatud intress ja tasumata maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksustamisperioodide 10.2016 kuni 10.2017 käibe- ja tööjõumaksud kogusummas 1 857 698,85 eurot. Kohtu hinnangul on kostja teinud 28.11.2018 otsusega tasaarvestuse nimetatud summade osas. Kohtu hinnangule ei saa tingimuslikuks pidada kostja 07.11.2018 avalduses märgitut, et soovib tasaarvestuse teha nõuete kaitsmisel. Tingimuslikuks võib pidada olukorda, kus tasaarvestatava nõude suurus ei ole teada või seatakse muid, oletuslikke tähiseid tasaarvestuse kehtivusele. Kostja 07.11.2018 avalduses on selgelt määratletud tasaarvestatav nõue ja selle suurus 4 359 303,90 eurot

ning õiguslik alus. Asjaolu, et nõuete konkreetne suurus selgub alles nõuete kaitsmisel, ei muuda kostja nõuet tingimuslikuks. Tasaarvestuste puhul on tavapärane, et tasaarvestuse vaidlustamisel, milleks siinkohal saab pidada nõuete kaitsmise koosolekut, selgub tasaarvestatavate nõuete täpne suurus ja ulatus. Kostja on igal juhul tasaarvestanud nõude 28.11.2018 otsusega summas 1 897 267,20 eurot ja 1 857 698,85 eurot. Kostja nõuet tunnustati nõuete kaitsmisel 2 027 141,14 euro ulatuses. Kaitsmiseta tunnustatuks tuli lugeda nõue summas 835 389,90 eurot. Kostja on teinud ka täiendavad tasaarvestused, järelikult on kostja tegutsenud õiguspäraselt kogu menetluse käigus. Kuna kahju tekitavat käitumist ei esine, ei analüüsi kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ka kahju suurust ja põhjusliku seose olemasolu. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 133 838,22 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult tuleb jätta menetluskulud Marsalis Metall (pankrotis) pankrotipesa kanda, sest hageja tegutses pankrotipesa huvides. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude summalise suuruse kindalaks kas kohtulahendis või pärast kohtulahendi jõustumist Kohtu hinnangul on mõistlik menetluskulud summaliselt kindlaks määrata pärast kohtulahendi jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.