Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-102127

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja E AS (edaspidi kreeditor) sõlmisid 22. septembril 2021 krediidilepingu nr 5099888393, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale krediidilimiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 38,90% aastas. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15.-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja 2(5)

2-23-102127 lepingu osaks oleva teenusetingimuste punkti V alapunkti 1 alusel. Kostja rikkus teenusetingimuste punkti V alapunkti 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01. novembrist 2021 ning jättis tasumata intress summas 267,30 eurot. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 16. märtsil 2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1831,62 eurot. Kostja tasus hagejale võlgnevuse katteks kokku summa 50,34 eurot ning hageja on selle maha arvestanud kasutusse võetud krediidisummast, seega hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus põhisummas 1781,24 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 26. aprilli 2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 04. augusti 2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 12. detsembri 2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kreeditor loovutas 14. aprillil 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt (1781,24 eurolt) kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 19. maini 2023. Vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 430 x 38,90% aastas, kokku 816,31 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt (1781,24 eurolt) alates 20. maist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni summas 692,92 eurot (1781,24 eurot x 38,90% aastas = 692,92 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks E AS ja kostja vahel 22. septembril 2021 sõlmitud krediidilepingust nr 5099888393 tulenev võlgnevus 1781,24 eurot, intress 267,30 eurot, viivised 816,31 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1781,24 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 38,90% aastas, alates 20. maist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 25. juulil 2023 isiklikult allkirja vastu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 08. augustiks 2023 ei esitanud.

3(5)

2-23-102127 TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1781,24 eurot, intress 267,30 eurot, viivised 816,31 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1781,24 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 38,90% aastas, alates 20. maist 2023. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 895 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 455 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 655 eurot (455+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks PlusPlus Legal OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine 4(5)

2-23-102127 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.