H. U. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (võlgnik): H. U. (isikukood XXX, XXX, e-post XXX )
elukoht
Usaldusisik: pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa 41594, e-post: [email protected]). 17.01.2024 Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H. U. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja H. U. (isikukood XXX) pankrot 19. jaanuaril 2024. a kell 16.00 ja algatada H. U. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada H. U. pankrotihaldU.ks pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa 41594, e-post: [email protected]).
4.Määrata virtuaalse võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22. veebruaril 2024.a algusega kell 11.00 Viru Maakohtu virtuaalsaalis.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
8.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 988,20 eurot (üheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot 20 senti koos käibemaksuga). Tasu tuleb välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank) kasuks.
9.Pankrotihaldur Hillar Villers täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 19.01.2025. a.
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.H. U. esitas 16.11.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, jättes maksejõuetuse menetluse liigi märkimata
2.20.11.2023 määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 29.11.2023, märkides, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada H. U. pankrot, sest võlgnik on esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätkamiseks puudub. Pankrotihalduriks nimetab kohus Hillar Villersi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
5.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Usaldusisik on tuvastanud järgmist:
VÕLGNIKU VARAD JA KOHUSTUSED
Võlgniku teadaolevad varad Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99801874271, konto saldo on 0, kuna osakute eest on raha välja võetud. Lisas 6 kajastatud korteriomandi osas märgib usaldusisik, et kuigi see oli omandatud abielu kestel (16.02.1974 – 20.09.2007 oli võlgnik abielus L.embit U.`ga), siis endised abikaasad sõlmisid 22.11.2007.a. ühisvara 2(5)
jagamise lepingu, millise kohaselt jäi korteriomand võlgniku lahusvaraks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku tuludeklaratsioonid (nende olemasolul)/andmed võlgniku tulude kohta on toodud lisatud MTA vastuses. Võlgniku pangakontodega seonduv informatsioon on esitatud Lisas 3. Usaldusisik on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel ja hindab võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 5 000,00 eurot (arvestamata TMS kohaselt mittearestitavat summat ja kriminaalasjades – esitatavat kahjunõuet). Võlgniku teadaolevad kohustused. Pooleliolevad kohtuvaidlused: Aruande koostamise ajaks ei ole teada, et oleks pooleliolevaid kohtuvaidlusi. Arvestades Lisa 7 toodut on võlgnikul kohustusi summas 13 479,54 eurot. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 8 480 euro võrra.
7.HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕULISUSELE Usaldusisik on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).
8.USALDUSISIKU HINNANG EDASISE MENETLUSE KOHTA Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku taotlused on põhjendatud ja tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku vastu olevad nõuded (sh nende põhjendatus) selguvad edasises pankrotimenetluses.
9.USALDUSISIKU HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE
KOHTA
Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses petturite ohvriks langemisega, millise tulemina võlgniku arvelduskontodelt omastati H. U. usaldusisiku aruanne 4 kogumis 9 900 eurot (maksejõuetusavaldusele lisatud kriminaalmenetluse algatamise teatiste kohaselt). Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul käesoleval ajal puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks ning kui võlgnik kolmandad isikud ei oleks võlgniku vara omastanud, siis võlgnik ei oleks ka suure tõenäosusega maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega pidada kõige hilisemalt 2023 aasta IV kvartalit. Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise
3(5)
on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine ja vara realiseerimisest saadav raha, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku - kuulutada välja H. U. (isikukood XXX) pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; - nimetada H. U. (isikukood XXX); - mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
10.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
12.Usaldusisik Hillar Villers on esitanud tasunõude 988,20 eurot (sh käibemaks 22%). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
12.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 988,20 eurot koos käibemaksuga. Käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 kohaselt, käibemaksumäär on 22 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. Seoses käibemaksumäära muutusega 2024. aastal ja MTA seisukohaga, et käibemaksumäära tuleb arvestada kohtumääruse tegemise aja kohaselt, tuleb endine käibemaksumäär 20% asendada alates 01.01.2024 kehtiva käibemaksumääraga 22%. 4(5)
13.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
14.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata haldU. tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihaldU. ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
14.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise haldU. tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 988,20 eurot (sh käibemaks eurot 22%), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 988,20 eurot (sh käibemaks) ja määrab 988,20 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank) kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.