Avaldaja: võlgnik O.R. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx) Usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu; e-post: [email protected]) 16. jaanuar 2024, osalesid O.R., kohtutõlk Eve Einland-Ots ja Andrus Õnnik
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.O.R. maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja O.R. (isikukood xxxxxxxxxxxx) pankrot 19. jaanuaril 2024 kell 17.35.
3.Nimetada O.R. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.O.R. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06. veebruaril 2024 algusega kell 16.00 virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Lk 1 / 10
2-23-14767
6.Algatada O.R. (isikukood xxxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 20. jaanuariks, esimene aruanne esitada 20. jaanuaril 2025.
9.O.R. peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Tühistada Pärnu Maakohtu 24. novembri 2023 määrusega O.R.le pandud kohustus tasuda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks nõutud usaldusisiku tasu katteks 10. veebruariks 2024 viimane osamakse 300 eurot.
13.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad O.R. kanda.
14.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 316,8 eurot.
15.Anda O.R.le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 792 euro ja lisanduva käibemaksu 174,2 euro ulatuses, kokku summas 966,24 eurot. O.R. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
16.Maksta usaldusisiku tasu katteks 966,24 eurot (tasu 792 eurot + käibemaks 174,2 eurot) välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
17.Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista O.R.lt usaldusisiku Andrus Õnniku tasu katteks välja 790,56 eurot (sh käibemaks 142,56 eurot), sellest 600 eurot (tasu 491,80 eurot ja käibemaks 108,2 eurot) maksta välja võlgniku poolt kohtu deposiiti makstud ettemaksu arvelt ja ülejäänud osas pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
18.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
19.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
20.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.R. esitas 17. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik O.R.l võlgnevused kahe võlausaldaja ees (Aktiva Finance Group OÜ ja GS Gore OÜ), võlgade summa avalduse esitamise ajal on u 15 000 eurot ja avaldaja ei suuda makseraskuste tõttu oma kohustusi täita. Avaldaja töötab teenindajana Xxxxxxxxxxx-s töötasuga 600 eurot kuus, lisanduvad peretoetused 160 eurot kuus, kokku sissetulek 760 eurot kuus, millest võlgnik arvab suutvat tasuda 150 eurot kuus võlgade katteks. Lk 2 / 10
2-23-14767 Avaldaja on abielus alates 02. augustist 2015, tal on kaks alaealist last. Avaldaja on seisukohal, et tekkinud võlad ei kuulu ühisvara hulka, kuna võlad ei ole võetud pere tarbeks. Abikaasadel on abieluvaraleping ja ühisvara puudub. Abikaasal V.R.il makseraskused ja kohustused puuduvad, tema sissetulekuks on palk summas 1200 eurot.
2.Makseraskused tekkisid, kuna võlgnik sattus petuskeemi, mille tagajärjel võeti laenud võlgniku nimele, kuid kanti edasi võõrale isikule. Võlgniku nimele oli võetud kokku 5 laenu. Võlgnik pöördus politseisse, kuid prokuratuuri loal kriminaalasjas menetlus lõpetati 20. aprillil. Võlgnik abikaasale sellest rääkinud ja üritas maksta võlgu iseseisvalt, kuid see ei õnnestunud, sest võlgnikul sündis poeg ning võlgnik oli lapsega kodune. Võlad hakkasid kasvama, kuna polnud võimalik neid sellises ulatuses tagastada. Inkassoettevõtted pakuvad maksegraafikuid maksetega, mis on suuremad, kui võlgnik suudab maksta. Võlgnik on proovinud kohustusi täita, kuid on saanud aru, et tema tänaste võimaluste juures, sh hinnates võimalusi tööturul kõrgema tasu teenimiseks, ei ole ta võimeline kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Võlgnik oli lapsehoolduspuhkusel, kuid alates oktoobri keskelt läheb tagasi tööle. Võlgnikul puudub võimalus lisaraha teenimiseks, kuna võlgnikul on 2 alaealist last. Avalduses toodud kohustuste nimekirja järgi on võlgnikul kohustusi 2 võlausaldaja ees 15 000 euro ulatuses. Avaldajale kuulub 2 sõidukit koguväärtusega ca 500 eurot (Volkswagen Transporter, reg nr xxxxxxxxxxx., ja Volkswagen Golf, reg nr xxxxxxxxxxx), kinnisvara või muu vara kohta midagi ei märgi. Avaldaja sissetulekud on kokku ca 760 eurot kuus, väljaminekud 610 eurot kuus. Võlgnik arvab, et suudab võlgnevusi tasuda 150 eurot kuus.
3.Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamist. Avaldaja kinnitab, et on teadlik sellest, et kui ta on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, võib ta anda nõusoleku enda suhtes pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kui pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik.
4.Kohus võttis avalduse 24. novembri 2023 määrusega menetlusse ja kohustas avaldajat tasuma usaldusisiku tasu ettemaksu 900 eurot kohtu deposiiti kolme võrdse suurusega osamaksena.
13.detsembril 2023 avaldaja tasus esimese osamakse 300 eurot.
5.14. detsembril 2024 kohus nimetas usaldusisiku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu esitamiseks ja määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks istungiaja.
USALDUSISIKU HINNANG
6.Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku hinnangul on O.R. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks petturite lõksu langemine ja selle tulemusena kergekäeline ja vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ja seejärel võlausaldajatega endale kahjulike võlatunnistuste sõlmimine. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2021. aasta september, kui II samba osakute arvelt tasuti osad võlad, kuid kõigi kohustuste tasumiseks laekunud summadest ja sissetulekust ei piisanud.
7.Võlgnik ise on maksejõuetusavalduses soovinud võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et teda nõustanud jurist Irina Metsler-Verner pankrotimenetlusega seonduvast ei rääkinud, vaid soovitas igal juhul taotleda võlgade ümberkujundamist. Usaldusisiku hinnangul võib olla sellise „suunatud“ nõustamise põhjuseks ka asjaolu, et Irina Metsler – Verner on aastaid töötanud erinevates inkassofirmades (sh Julianus Inkasso OÜ-s, mis on ka praegusel juhul üheks võlausaldajaks oleva Aktiva Finance Group OÜ esindajaks), ning tema soov on suunatud igal juhul võlausaldaja jaoks soodsama menetlusviisi valimisele, mitte võlgniku maksevõime reaalsele hindamisele. Lk 3 / 10
2-23-14767
8.Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamise menetlus perspektiivne. Võlgnik sooviks võlgade ümberkujundamist 5–aastase tähtajaga ja igakuise maksega 150 eurot. GS Core OÜ teatas, et ta on nõus võlgade ümberkujundamisega, aga võlgade vähendamise osas ootab täpsemaid ettepanekuid. Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on nõus ümberkujundamisega maksimaalselt 5-aastase perioodiga, kuid nõuded vähendama nõus ei ole. Kui võtta aluseks, et võlgnik tasuks igakuiselt 150 eurot, siis kuluks kogu võla tasumiseks 86 kuud, ehk ca 7 aastat ja 2 kuud, Ainult põhinõuete, summas 10 324,08 eurot, tasumiseks 150 euro kaupa kuluks 69 kuud, ehk 5 aastat ja 9 kuud. Võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et periooditi on võlgnik tasunud petturitele ja/või võlausaldajatele kuus rohkemgi, kui 150 eurot. See tähendab, et koheselt pärast vanemahüvitise/peretoetuse/töötasu laekumist maksis ta suured summad ära, mille tulemusena mõni päev peale laekumisi võlgnikul igapäevaseks majandamiseks enam olulisi vahendeid ei jäänud ja abikaasa kandis talle raha juurde. Samuti ei nähtu kontolt, et võlgnik oleks kandnud oluliselt perekonna kulutusi. Regulaarselt läks maha vaid vanema lapse huvikooli tasu 48 eurot kuus ning toidu-, riiete- ja meditsiiniga seotud kulud, kui võlgniku kontol raha oli. Selliselt makseid tasudes jõudis ta olukorda, kus pidi tunnistama, et tegelikult ei ole ka ca 150 euro suurused igakuised maksed talle jõukohased, sest elamiskuludeks raha ei jätku. Maksejõuetusavalduses ei ole arvestanud sellega, et laste lasteaeda ja kooli minekuga igakuised kulud koheselt kasvavad. Samuti ei ole maksejõuetusavalduses kajastatud võlgnikul usuühingusse kuulumisega tekkivaid kulutusi. Võlgnik on alates jaanuarist 2022 teinud regulaarseid kandeid Seitsmepäeva Adventistide Pärnu Kogudusele 12-100 euro suurustes summades. Võlgnik selgitas usaldusisikule, et on koguduse liige ja peab liikmed peavad tegema kogudusele igakuiseid annetusi/kandeid.
14.detsembri 2023 määruses nõutud usaldusisiku tasu tagatiseks on võlgnik kohtu deposiiti detsembri- ja jaanuarikuu maksed tasunud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et võlgnik on viimased 2-3 aastat tasunud võlausaldajatele suuremaid summasid kui 150 eurot ja kohati suuremaid summasid, kui tema enda laekumised. Võlgniku sissetulekut arvestades ei ole see pikas perspektiivis (6 - 7 aastat) jätkusuutlik, mille tõttu võlgnik ka maksejõuetusavalduse esitas. Eeltoodust lähtuvalt leiab usaldusisik, et tänase töötasu juures ei ole O.R. jaoks jõukohane võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine, mille käigus tuleb 6 - 7 aasta jooksul igakuiselt (sõltumata vastava kuu sissetuleku suurusest) tasuda 150 eurot.
9.Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku maksevõimet arvestades oleks see tema suhtes õige menetlusviis. Samuti ei riivaks see oluliselt võlausaldajate huve. Usaldusisikule pole esitatud küll täpseid aruandeid võlgniku poolt tasutud laenumaksete kohta, kuid laenuintresse, makseperioode ja võlgniku poolt senist regulaarset laenude tasumist arvestades on põhjust arvata, et võlgnik on käesolevaks ajaks võlausaldajatele tasunud piisavalt suured summad (sh tõenäoliselt rohkem, kui olid algselt saadud laenusummad). Võlgnik ise on öelnud, et ta ei saa aru, kuidas talle suhteliselt väikese vanemahüvitise saamise ajal üldse laenu anti ja kuidas vormistatud võlatunnistustes nii suured summad kirjutati, kuna ta ju kogu aeg maksis kohustusi. Ka pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses toimub võlgniku sissetulekust arestitava osa kinnipidamine ja selle arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine. Lk 4 / 10
2-23-14767
10.Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine ei ole perspektiivne ka võlgniku eesti keele oskamatuse tõttu. Ümberkujundamise menetlus eeldab võlgniku enda aktiivsust, menetlusega seotud reeglitest arusaamist ning menetluse kestel toimuvate võimalike muudatustega tutvumist. Keelebarjääri tõttu ei ole talle avalikud portaalid, selgitused jms kättesaadavad, mistõttu võib jääda oluline teave tähelepanuta. Võlgnikuga suhtluses on aru saada, et osalt keeleoskamatuse, aga osaliselt ka kergelt mõjutatavuse tõttu on nii petturitel, laenuandjatel ja inkassofirmadel, aga isegi teda juriidiliselt nõustanud juristil, olnud lihtne teda „suunata“.
11.Lähtudes eeltoodust asub usaldusisik seisukohale, et: 1) O.R. oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda; 2) võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgniku praegune maksevõime ei vasta võimaliku pikaajalise ümberkujundamiskava järgsete maksete tasumiseks.
12.Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja O.R. pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada O.R.t vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada O.R. kohustustest vabastamise menetlus.
13.Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12 töötunni eest 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 316,80 eurot. Sellest 966,24 eurot (792 eurot + lisanduv käibemaks 174,20 eurot) taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 648 eurot + käibemaks 142,50 eurot mõista välja võlgnikult, sh 600 eurot võlgniku poolt usaldusisiku tasu katteks kohtu deposiiti kantud summast. Usaldusisik palub tasu mõista välja OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
KOHTUISTUNG
14.Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära kohtuistungil 16. jaanuaril 2024. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega ja tasu nõudega tutvunud, nendele vastuväiteid ei esita. Võlgnik nõustus, et võlgade ümberkujundamine ei ole võimalik. Võlgnik istungil loobus võlgade ümberkujundamise taotlusest ning kirjutas kohtule täiendava avalduse, milles palub pankroti välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik. Kohus võttis 16. detsembril 2023 kohtuistungil võlgnikult vande, et usaldusisikule esitatud andmed varade ja kohustuste kohta on õiged.
15.Usaldusisik jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukohta juurde. Võlgnik on sattunud petturite küüsi ning seejärel saanud ka halba juriidilist nõu. Võlgniku sissetulek ei ole võlgade ümberkujundamiseks piisav. Kuna võlgnik pankrotiga nõustus, tuleb pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku Lk 5 / 10
2-23-14767 maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi kokku 12 940,08 eurot, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku varaks on maksude ettemaks 79,93 eurot ja kaks abikaasade ühisomandis olevat sõidukit. Sõidukitest 1 on täielikult amortiseerunud ja teise võimalikuks müügiväärtuseks tervikvarana võib olla kuni 1000 eurot, kuid ühsiomandiosa võõrandamise perspektiiv puudub. Võlgnik töötab Xxxxxxxxxxx-s töölisena, keskmise netotasuga 571 eurot kuus (oktooberdetsember 2023). Maksejõuetusavalduses on võlgnik oma sissetulekuna näidanud 760 eurot, sh töötasu 600 eurot ja peretoetus 160 eurot. Hädavajalike kuludena on maksejõuetusavalduses näidatud 610 eurot ja igakuiselt võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks 150 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, vara hulka ei ole loetud riigi makstavat perehüvitist (praegu 160 eurot kuus).
17.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine.
18.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et O.R. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on investeerimispettuse lõksu langemine ja selleks maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on maksejõuetuks muutunud hiljemalt 2021. aastal pärast II pensionisamba raha väljavõtmist ja võlgade katteks tasumist.
19.O.R. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab O.R. pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.
20.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).
21.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
22.Võlgnik algselt soovis võlgade ümberkujundamist, mistõttu kohus FiMS § 19 lg 2 alusel määras enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist deposiiti tasutava summa suuruseks 900 eurot ning kohustas võlgnikku tasuma selle ettemaksuna kolme võrdse suurusega (300 eurot) osamaksena. Kohus nimetas usaldusisiku pärast esimese osamakse tasumist. Pankrotimääruse tegemise ajaks on saabunud kahe esimese osamakse tasumise tähtpäevad ning võlgnik on tasunud Lk 6 / 10
2-23-14767 kohtu deposiiti 600 eurot. Usaldusisiku aruande järel on aga menetluslik olukord muutunud ning FiMS § 19 lg-s 2 sätestatud alus võlgnikult usaldusisiku tasu ettemaksu nõudmiseks on ära langenud. Võlgnik muutis oma maksejõuetusavaldust, kohus rahuldab selle ning kuulutab pankroti välja ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. Selle tagajärjel muutub võlgniku vara pankrotivaraks ning vara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile. Seetõttu kohus tühistab võlgnikule 24. novembri 2023 määrusest tuleneva kohustuse maksta 10. veebruariks 2024 usaldusisiku tasu katteks viimane osamakse 300 eurot.
23.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.
24.O.R. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.
25.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
26.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
27.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate Lk 7 / 10
2-23-14767 väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
28.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.
29.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Kuni 31. detsembrini 2023 oli halduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot (kuupalga alammäära 725 eurot järgi).
30.Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. O.R. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi, arvestusega 120 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1440 eurot, millele lisandub käibemaks.
31.Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 966,24 eurot (sh käibemaks 174,24 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Ülejäänud 790,56 eurot (648 eurot + käibemaks 142,56 eurot) palub usaldusisik välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt, sh 600 eurot võlgniku poolt usaldusisiku Lk 8 / 10
2-23-14767 tasu katteks kohtu deposiiti kantud summast. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
32.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu, arvesse võttes võlgniku algset taotlust võlgade ümberkujundamiseks, on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri (arvestades ka kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud kuupalga alammäära järgset piirmäära 145 eurot), on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1440 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu, summas 316,8 eurot.
33.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12 tunni (s.o 24 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra oleks tasu suurus seega 792 eurot (=24 x 33), koos lisanduva 22% käibemaksuga 966,24 eurot. Usaldusisik taotleb võlgnikule selles ulatuses anda menetlusabi.
34.Kohus leiab, et O.R.le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt vähene. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.
35.Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses, 792 eurot + käibemaks, mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 790,56 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult, sh 600 eurot määrab kohus välja maksta võlgniku poolt kohtudeposiiti kantud raha arvelt. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Lk 9 / 10
2-23-14767 Kohtunik
Lk 10 / 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.