2-23-14807/10 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Simetra Construction OÜ esitas 18.10.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul nõuded võlausaldajate ees kogusummas 188 936,28 eurot. Simetra Construction OÜ maksejõuetuse on põhjustanud asjaolu, et võlgnik ei suuda oma palgakohustusi täita (so september 2023 on võlgniku töötasu võlgnevus 13 800 eurot, puhkusetasu võlgnevus summas 8628,13 eurot ja kogunenud potentsiaalne maksuvõlg summas 16 134,42 eurot), võlgnikul ei ole võimalik tasuda jooksvaid maksukohustusi summas 19 682,73 eurot, võlgnikul ei ole võimalik tasuda tarnijatele võlgnevusi summas 112 886,59 eurot ning võlgnikul ei ole võimalik tasuda võlausaldajatele võlgnevusi summas 17 804,40 eurot. Avaldusest nähtuvalt nõuded Simetra Kinnisvara OÜ-le on kokku summas 203 282,66 eurot. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võlgnik suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetus on püsiv. Võlgnikul vara puudub ning sõiduk müüdi 09.10.2023. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 30.10.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 24.11.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt krediidiasutuste poolt edastatud vastuste kohaselt võlgnikul raha pangakontodel puudub. Võlgniku kassaraamatu kohaselt oli võlgniku kassa jääk 31.10.2023 seisuga 0 eurot. Ajutine haldur tõi aruandes välja, et võlgniku AS-i SEB Pank kontolt on perioodil 28.10.2021 - 12.10.2023 võetud välja sularaha kokku summas 223 650 eurot ning sularaha on sisse pandud summas 8700 eurot. Võlgniku arvelduskontolt väljavõetud sularahast ei kajastu kassaraamatus 1900 eurot. Ajutine haldur märkis, et kassakontot ei suleta (nullita) perioodide lõpus, kuivõrd tegemist ei ole tulu- ega kulukontoga. Seega asus ajutine haldur seisukohale, et kas võlgniku kassakonto jääk on ebaõige ja kassas peaks olema 128 384,27 eurot või on kassatoiminguid kajastatud lisaks mõnel muul kontol ehk kantud kassajääk kuludesse. Võlgniku 31.10.2023 bilansis kajastub ostjatelt tasumata summa 912 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole nõue 912 eurot laekuv. Ettemaksed tarnijatele on summas 747,81 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võimalik nimetatud summad tagasi saada. Aruandest nähtuvalt on võlgnikul nõue Simetra Kinnisvara OÜ vastu summas 341 546,46 eurot. Võlgnik on tasunud Simetra Kinnisvara OÜ eest arveid ning andnud laenu (laenusumma oli võlgniku väitel 69 409 eurot). Simetra Kinnisvara OÜ-l on võlgniku vastu nõue summas 131 401,91 eurot. Halduri hinnangul võivad nõuded olla tasaarvestatavad. Ajutine pankrotihaldur on eelneva põhjal seisukohal, et võlgnikul võib olla vara 1247,81 euro väärtuses (sõiduk ning tasutud ettemaksed), kuid teadaolevaid kohustusi 439 805,06 euro ulatuses. Simetra Kinnisvara OÜ nõude ja kohustuse tasaarvestamisel on kohustuste ulatus väiksem, kuid kokku on kohustusi siiski rohkem kui vara. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea olemasolu või kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Seega tuleb ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud.

05.12.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 4000 eurot hiljemalt 15.12.2023 ning avaldas 05.12.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 18.12.2023 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 17.01.2024 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Simetra Construction OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku kassaraamatu kohaselt oli võlgniku kassa jääk 31.10.2023 seisuga 0 eurot. Ajutine haldur on toonud välja, et võlgniku AS-i SEB Pank kontolt on perioodil 28.10.2021 - 12.10.2023 võetud välja sularaha kokku summas 223 650 eurot ning sularaha on sisse pandud summas 8700 eurot. Võlgniku arvelduskontolt väljavõetud sularahast ei kajastu kassaraamatus 1900 eurot. Võlgniku 31.10.2023 bilansis kajastub ostjatelt tasumata summa 912 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole nõue 912 eurot laekuv. Ettemaksed tarnijatele on summas 747,81 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võimalik nimetatud summad tagasi saada. Aruandest nähtuvalt on võlgnikul nõue Simetra Kinnisvara OÜ vastu summas 341 546,46 eurot. Võlgnik on tasunud Simetra Kinnisvara OÜ eest arveid ning andnud laenu (laenusumma oli võlgniku väitel 69 409 eurot). Simetra Kinnisvara OÜ-l on võlgniku vastu nõue summas 131 401,91 eurot. Halduri hinnangul võivad nõuded olla tasaarvestatavad. Ajutine pankrotihaldur on eelneva põhjal seisukohal, et võlgnikul võib olla vara 1247,81 euro väärtuses (sõiduk ning tasutud ettemaksed), kuid teadaolevaid kohustusi 439 805,06 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea olemasolu või kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Seega tuleb ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohus nõustub ajutise halduri poolt väljatooduga ja loeb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse teenistus on teavitanud kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Simetra Construction OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud aruande esitamise seisuga 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega aruande esitamise ajal 145 (so 725:5) eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 17 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 130 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2210 eurot (17 h x 130), millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ INC Partner arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 725 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 17 tunni eest (alustatud pooltunde 34 x 33) 1122 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevalt, aruande esitamise ajal, oli kuupalga alammäär 725 eurot. Seega kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab mõista välja pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgnikult. Tasu tuleb kanda OÜ INC Partner arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme X vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik