Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel) esitas 04.10.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on võlgnikul kohustusi võlausaldajate ees kogusummas 55 305,93 eurot. Võlausaldajate nõuded ületavad Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel) omandis oleva vara turuväärtust. Pankrotiavaldusest nähtuvalt võlgniku arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku maksejõuetus on püsiv, kuna Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel) lõpetas COVID-19 viirusnakkuse leviku piiramiseks kehtestatud tegevuspiirangute tõttu tegevuse 2020. aasta I kvartalis. 08.06.2023 algatas Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel) juhatus osanike otsuse alusel ettevõtte likvideerimismenetluse ning käesolevalt puuduvad võlgnikul nii kassavoog kui ka rahalised vahendid arvelduskontodel, mis võimaldaksid rahuldada võlausaldajate poolt esitatud nõudeid. Avalduse kohaselt on võlgniku ainus vara demonteeritud köögiseadmed. Võlgnik tõi välja, et kuigi 2019. majandusaasta aruandes on köögiseadmete bilansiline jääkväärtus 95 164 eurot, tuleb arvestada, et seadmete hind on arvestatud koos installatsioonikuludega ning võttes arvesse akumuleerunud amortisatsiooni 10 000 eurot aastas ja asjaolu, et seadmed on kolm aastat laos kasutult seisnud, jääb juhatuse hinnangul köögiseadmete turuväärtus müügi korral oluliselt alla võlausaldajate poolt esitatud rahaliste nõuete kogusummale. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 09.10.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Andrias Palmits. 31.10.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku vara suuruseks 0,36 eurot (so kontol olevad rahalised vahendid). Aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks vähemalt 62 622,95 eurot (so täitemenetluses olevad nõuded). Eeltoodule tuginedes leidis ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Aruandest nähtuvalt elektroonilise kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgnik kunagi olnud kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omanikuna ning tema kasuks ei ole kunagi ühtegi kinnistusraamatusse kantud kinnisasja koormatud. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2020. aasta lõpuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi, kuid pankroti välja kuulutamisel võivad esineda tagasinõuete esitamise võimalused. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 16.11.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 27.11.2023 ning avaldas 16.11.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud.

18.12.2023 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 17.01.2024 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara suuruseks on 0,36 eurot (so kontol olevad rahalised vahendid). Aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks vähemalt 62 622,95 eurot (so täitemenetluses olevad nõuded). Eeltoodule tuginedes leiab ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2020. aasta lõpuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi, kuid pankroti välja kuulutamisel võivad esineda tagasinõuete esitamise võimalused. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Deposiiti ei tasutud. Kohus nõustub ajutise halduri poolt väljatooduga ja loeb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse teenistus on teavitanud kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Getherstone Invest OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli aruande esitamise ajal seega (725:5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 11 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 145 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1667,50 eurot (11,5 h x 145), millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg

1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 11,5 tunni eest (alustatud pooltunde 23 x 33) 759 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevalt, aruande esitamise ajal, on kuupalga alammäär 725 eurot. Seega kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab mõista välja pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgnikult. Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määrab, et dokumendid jäävad võlgniku likvideerija X vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.