Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Edasiskaebamise kord
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Leanika Tamm Triin Tiisler 15. jaanuar 2024, Pärnu kohtumaja 17:00 2-23-16057 J.T.e maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks Pankroti väljakuulutamine, kohustusest vabastamise menetluse algatamine, usaldusisiku määramine. Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule Võlgnik: J.T., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Usaldusisik: Pankrotihaldur Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
Kuulutada välja J.T.e (IK xxxxxxxxxxx) pankrot 15.01.2024 kell 16.30. Algatada võlgnik J.T.e (IK xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada võlgniku J.T.e pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected] pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. jaanuaril 2025. Pankrotihalduril tuleb koostada 10 päeva jooksul kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 01. veebruar 2024 kell 15.15 (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Rüütli tn 19, I korrus, saal nr 1), kuhu kutsuda võlgnik ja usaldusisik. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas 1/4
2-23-16057 need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
10.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
11.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
13.Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.J.T. esitas 13.11.2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Maksejõuetusavalduse kohaselt palub J.T. algatada tema pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku selgituse kohaselt sattus makseraskustesse, umbes paar aastat tagasi töötas sama töökoha kaudu Rootsis, kus sissetulek oli 3000 eurot ning ta suutis enda võetud kohustusi täita. Peale Covid-19 levikut aga tööd ei olnud enam sellises mahus ning välisriiki ei olnud võimalik minna. Rootsi ei lubanud enam riiki ka renditöölisi, mis viis sissetuleku olulise languseni. Makseraskuste ületamiseks on võlgnik võtnud ühendust võlanõustajaga, et saada ülevaade kõikidest kohustustest ning arutada edasisi võimalusi olukorra lahendamiseks. Eestis tööl olles on tasunud kogu sissetuleku laenude katteks ning samuti on müünud olemasolevat vallasvara (arvutirool ja -tool, kaamera, Xbox, jalgratas), et saadud raha eest tasuda võlausaldajatele kohustusi. Rohkem enam müüdavat vara ei ole ning sissetulekust ei ole piisanud, et võetud kohustusi täita. Võlgnik plaanib makseraskuste ületamiseks edaspidi koostada ja jälgida planeeritud eelarvet, jätkata kohtumisi võlanõustajaga eesmärgiga saada kontroll oma väljaminekute üle. Lisaks eelnevale on plaanis sissetulekute suurendamiseks otsida tasuvam töökoht. Võlgnikul on olemas kindel töökoht (Xxxxxxxxxxx, keevitaja). Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 53 425,97 euro ulatuses. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Võlgnik on kohtule 11.01.2024 kohtuistungil kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 05.12.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu.
3.Kohus võttis 08.12.2023 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku J.T.e usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, kes esitas 08.01.2024 aruande Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 tulenevalt.
2/4
2-23-16057
4.Kohus korraldas FIMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt ärakuulamise 11.01.2024. võlgnik elab Xxxxxxxxxxx, töötab keevitajana. Sissetulek on 1400-1500, see on alaline töö. Alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei ole. Kohus selgitas, et varade ja võlgade nimekiri tuleb kinnitada peale võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Võlgnik peab kohal olema ja vande kinnitama ning andma õiged andmed oma varade ja kohustuste kohta, seejärel saab algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitas ka vande kinnitamise ja selles olevate korrektsete lisaks selgitas kohus võlgnikule, et käesoleva menetluse vältel ei või võlgnik ühtegi laenu ega rahalisi kohustusi juurde võtta, kõik võlgniku varad ja kohustused peab võlgnik avaldama, ning need lisatakse nimekirja.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankroti väljakuulutamine
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnniku 08.01.2024 koostatud ja kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. J.T. ́e teadaolevad kohustused on 10 võlausaldaja ees kokku 49 538,04 eurot, millest vähemalt 17 592,35 eurot on muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks on muutunud nõuded viimasel poolaastal. Varasemalt on kohustusi tasutud ka uute laenude arvelt. Võlgniku suhtes käesoleval ajal täitetoimikuid avatud ei ole. Võlgniku varaks on 16 aastat vana sõiduauto, mille väärtuseks võlgnik on hinnanud 2000-3000 eurot, kuid see võib osutuda ka oluliselt väiksemaks. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku kogutud andmetel 2020. aastal võlgniku sissetulek vähenes. Sel perioodil ei suutnud ta laene enam sissetulekust tasuda. 2021. aasta lõpus hakkas palk jälle vähehaaval tõusma, kuid selleks ajaks oli laenude maht juba nii palju kasvanud, et saadud palgast tasus laenud ning eelmise kuu krediitkaartide maksed ja järgmisel kuul elas jälle krediitkaartide limiitide arvelt. Usaldusisiku hinnangul on J.T. ́e maksejõuetuse peamiseks põhjuseks järelemõtlematult uute laenude ja krediitkaardilimiitide võtmine. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2023. aasta teine poolaasta, kui ta enam ei suutnud laenumakseid tasuda ja tekkisid võlgnevused ning võlausaldajad hakkasid lepinguid üles ütlema.
6.Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
7.Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
9.PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja.
10.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude 3/4
2-23-16057 täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
11.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
12.FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
13.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus J.T.e võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2).
14.Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 11.01.2024 kohtuistungil kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 05.12.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku.
15.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, 4/4
2-23-16057 millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15. jaanuariks 2025.
16.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.