Avaldaja (võlgnik): K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Puudutatud isik: S. K. (võlgniku abikaasa, isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx )
Usaldusisik:
pankrotihaldur Svetlana Pilden (asukoht J. Poska 28-4, 10150 Tallinn, tel.: 5280212,e-post: [email protected] , vandeadvokaadi tunnistus nr 174).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku K. K. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
2.Jätta K. K. taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata, sest K. K. on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (FIMS § 45 lg.3 p.4) Vabastada Svetlana Pilden usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest K. K. maksejõuetusavalduse menetluses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Tunnustada usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuna 1040 eurot (üks tuhat nelikümmend eurot 00 senti, sh käibemaks 228,80 eurot). Anda K. K.le menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 644,16 eurot (kuussada nelikümmend neli eurot 16 senti, sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele haldurit teenindava büroo Business Law Firm OÜ arveldusarvele EExxx SEB Pank AS-s. Avaldada teade K. K. maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 6 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.K. K. esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 18.09.2023 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 06.10.2023.
2.Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 23.11.2023 kohtule usaldusisiku aruande vastavalt FiMS §-le 17. Aruande kohaselt Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 28 830,89 eurot ja rahalisi vahendeid igakuiselt võlgnevuse tasumiseks 200 eurot kuus. Võlgnik on võtnud laene seoses töökoha kaotamisega, selleks et igapäevaste kuludega toime tulla. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgnik on abielus, kuid ei ela abikaasaga juba ligi aasta koos. Võlgnikul ei ole võimalik kohutusi täita ning selleks, et vältida kohtukulude ning täitekulude tekkimist esitab võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks ennetavalt. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varad Kinnisvara Maksejõuetusmenetluse algatamise seisuga ei ole võlgniku ega tema abikaasa nimele kinnistuid registreeritud. Alates 29.11.2016 kuni 27.09.2019 kuulus võlgnikule ühiselt abikaasaga korteriomand, asukohaga xxx, pindalaga 53,1 m2 (Lisa 6). Alates 04.09.2018 kuni 06.02.2020 kuulus võlgnikule ühiselt abikaasaga korteriomand, asukohaga xxx, pindalaga 36,9 m2 (Lisa 7). Korter oli võõrandatud 8 500 euro eest (Lisa 8). Alates 15.03.2023 kuni 18.05.2023 kuulus võlgnikule ühiselt abikaasaga kinnistu, hoonestatud elamumaa 100%, asukohaga xxx (Lisa 9). Kinnistu oli võõrandatud hinnaga 52 000 eurot (Lisa 10). Sõidukid Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud.
Võlgnik on teatanud, et abikaasa nimele on registreeritud Mercedes-Benz CDI-T, reg. märgiga xxx, esm. reg. aasta 2000. Auto oli müüdud 2015-2016aa., kuid teadmata põhjustel ei olnud ümber kirjutatud. Samuti on abikaasa nimele registreeritud Renault Thalia 856AYE, reg. märgiga xxx, esm. reg. aasta 2007 (Lisa 11: Võlgniku vastus). Sõiduautode müügiportaalis www.auto24.ee avaldatud müügikulutuste järgi on sõiduki orienteeruv (keskmine) väärtus ca 1000 eurot1. Osakud, aktsiad, väärtpaberid Võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Võlgniku abikaasal puuduvad samuti kehtivad seosed äriühingutega (abikaasale kuuluv äriühing oli kustutatud 2018 aastal). Võlgniku pensionifondi saldo on null. Pensioniosakud olid realiseeritud septembris 2021, kokku neto summas 3 569,22 eurot (neto) (vt. Lisa 3). Arvelduskontod, hoiused Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud kontod SEB Pank AS-s, mille jääk oli 20,27 (Lisa 12, sh konto väljavõte). Võlgnik omab kontot Coop Pank AS-s, mille saldo on null. Võlgniku abikaasa omab samuti konto SEB Pank AS-s, mille saldo oli seisuga 18.10.2023 30,22 eurot (Lisa 13 ning soome OP pangas 40,20 eurot (Lisa 14). Hetkel on abikaasa sundpuhkusel (Lisa 15: Võlgniku vastus) Sissetulek Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis (emapalk) , summas 868,35 eurot kuus (neto) (vt. Lisa 3) Peretoetus summas 160 eurot. Muu vara Realiseeritav vara puudub (Vt. Lisa 4). Kohustused:
Kõik kohustused on tekkinud abielu kestel. PKS § 18 lg 1 kohaselt tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 18 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohustatud poole suhtes on abikaasad solidaarvõlausaldajad. Täitemenetlused puuduvad. Võlgnik avaldas, et on sattunud makseraskustesse siis, kui kaotas töökohta, ning pidi võtma laene toimetulekuks. Samuti on võlgnik avaldanud, et laste tõttu ei ole temal võimalik tööl käia . Samuti ka seda, et tema elab juba ligi aasta abikaasaga lahus ning ei tea tema varalisest seisundist midagi. Haldurile küsimusele vastas võlgnik, et abikaasal on vaid mõned parkimistrahvid Soomes. Usaldusisiku poolt kogutud andmete pinnalt moodustavad kohustused hetkeseisuga kokku 30 224,41 eurot. Võlgnikul puudub vara (sõiduki väärtuse 1/2 - 500 eurot), mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku sissetulek ei luba lähimas perspektiivis neid kohustusi samuti täita. Seega on tekkinud pankrotiolukord. Pankrotiolukord on tekkinud hiljemalt võlgnikule (ning tema abikaasale) viimase kinnistu müümisel, so. 2023 mais. Tehingu tulemusena saadud raha ei olnud kasutatud võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, arvestades ka võlgniku väidet, et abikaasal puuduvad makseraskused. Ülaltoodu alusel kuulub võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamisele. Usaldusisik leiab, et võlgniku poolt esitatud teabes, nii kohtule kui ka usaldusisikule, esineb olulisi vastuolulisi ning valeandmeid seoses maksejõuetuse põhjustega. Võlgnik väitis, et võttis laene seoses töökoha kaotamisega, kuid eelnevalt esitatud info põhjal (ptk. II) selgub, et suurem osa laenudest võeti ajal, mil võlgnik oli tööl (vt. Lisa 3). Usaldusisiku küsimusele, milleks konkreetselt oli võetud laen näiteks Bondorast, vastas
võlgnik, et «täiesti ausalt öeldes, ei mäleta». See avaldus tekitab dissonantsi, arvestades, et võlgnik keeldus esitamast usaldusisikule kinnisasjade müügilepinguid, tuginedes konfidentsiaalsusklauslile (vt. Lisa 11), ja seda siis hoolimata usaldusisiku seletustest. Eluliselt pole usutav, et isik, kes on nii põhjalikult uurinud lepingu tingimusi, ei mäleta laenu võtmise põhjust. Antud asjaolu tõttu oli usaldusisik sunnitud tellima neid lepinguid kinnistusregistrist. Võlgnik teatas kohtule, et elab ametliku abikaasaga lahus juba ligi aasta, kuid nendevahelised arveldused viitavad just vastupidisele - püsivatele abielusuhtele (vt Lisa 12, konto väljavõte). Üheks näiteks on see, et viimase ühisomandis oleva kinnistu võõrandamisest (18.05.2023) saadud raha oli võlgniku poolt suures osas üle kantud abikaasale. (Kui abikaasad elavad lahus oleks võimalik eeldada, et vabatahtliku ühisvara müümisel jagatakse raha kohe abikaasade vahel). Võlgniku konto väljavõttest (Vt. Lisa 12) nähtub, et 18.05.2023 on võlgniku kontole laekunud ettemaks kinnistu eest summas 6000 eurot. Sellest on võlgniku abikaasalae samal päeval üle kantud 3000 eurot, selgitusega «ehk aitab veidikese». Sama selgitusega kandis võlgnik abikaasale 19.05.2023 7500 eurot., saades ostuhinna 19 000 eurot ja veelgi. 01.06.2023 kandis võlgnik X OÜ-le 2 üle 2124 eurot (vt. Lisa 12). Kaks kuud hiljem, augustis 2023, leidis võlgnik, et ta on siiski maksejõuetu, ning esitas maksejõuetusavalduse. Üllataval kombel võtab ta veel septembris 2023 100 euro suuruse laenu. Samas oli aga võimalik juba 18.05.2023 kinnistu võõrandamisest saadud rahaga täita kõik võlgniku laenukohustused. See viitab raha raiskamisele. FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Võlgnik on teatanud, et elab tuttava juures aadressil xxx linn ( mitte avalduses märgitud aadressil xxx). Sellisel juhul peaks võlgniku heaks tuttavaks olema juriidilist isikust korteriomandi omanik X OÜ, rk. xxx. FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik on teatanud kohtule, et «kuna temal on kaks alaealist last, ei võimalda see temal töötegemist».
FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Juhul, kui võlgnik teab, et temal see pole võimalik, siis ka kohustustest vabastamise menetlus on eelteada perspektiivitu. Kõik see kogumis võib anda alust kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimine ilma selle jätkumenetluseta, st kohustustest vabastamise menetluseta, ei oleks samuti mõistlik, soovitab usaldusisik kaaluda pankroti väljakuulutamise avaldusest loobumist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
4.FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja K. K. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
6.Kohus tuvastas, et võlgniku tegevus on olnud võlausaldajate huvisid kahjustav ja see on üks alustest, mil kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
Võlgnik on teatanud kohtule, et «kuna temal on kaks alaealist last, ei võimalda see temal töötegemist». FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Juhul, kui võlgnik teab, et temal see pole võimalik, siis ka kohustustest vabastamise menetlus on eelteada perspektiivitu.
7.Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Võlausaldajad ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks raugemise vältimiseks kohtu poolt määratud summat. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine
8.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).
9.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
10.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot.
11.PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
12.Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks:
1.Menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine, kohustuste ja arveldusarvete väljavõtete analüüs, - 2 tundi; Taotluste ja päringute esitamine võlgniku ja temaga kooselavate pereliikmete vara kohta 1 ,5 tundi;
2.Vara ja võlanimekirjade koostamine - 0,5 tundi;
3.Hinnangu koostamine - 4 tundi. Ülesannete täitmiseks kulutas usaldusisik 8 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palub usaldusisik määrata usaldusisiku tasuks 1040 eurot (tund – 130 EUR), millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.
13.Kuna pankrotivaras ei ole vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse osaliselt riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 8,0 tunni eest eurot koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasu tuleb seega osaliselt hüvitada riigi vahenditest, s.o summas 644,16 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.