Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

postitused kustutada ja samas vormis ja samas Facebook’i grupis ebaõigeid fakte ümberlükkava postituse tegemiseks. Kostja vastas hageja lepingulise esindaja e-kirjale 30.01.2023, milles andis teada, et keeldub hageja nõuete täitmisest. Kuna kostja on selgesõnaliselt keeldunud vabatahtlikult ja kohtuväliselt hageja nõude täitmisest, siis ei jää hagejal muud üle, kui pöörduda käesoleva hagiga kohtusse. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil, kui need on tehtud. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja peab põhjendatuks õiglast hüvitist summas 10 000 eurot. Lisaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele nõuab hageja kostjalt ka kohtueelses menetluses tehtud õigusabikulude eest varalist kahju. Hageja kasutas kohtuvälise nõudekirja koostamiseks advokaadi poole ning pidi seoses sellega kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 504 eurot. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja suhtes ebaõigete andmete ja ebaõigete väärtushinnangute avaldamine ja esitamine. Kohustada kostjat kustutama Facebooki grupis „Võlgnikud ja petturid“ kostja poolt S. K.’i suhtes tehtud alljärgnevad postitused:

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguseid rikkudes. VÕS § 1046 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine on õigusvastane, kui sellega on muu hulgas teotatud isiku au või kui on õigustamatult kasutatud isiku nime või kujutist. VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist tulenevalt tema isiklike õiguste rikkumisest ning VÕS § 128 lg 1 järgi varalist kahju. Pooled ei vaidle kohtuasjas faktiliste asjaolude üle. Kohtule esitatud FB väljavõtetest nähtub, et kostja on postitanud FB avalikus grupis “Võlgnikud ja petturid“ 20.12.2022 järgmise sisuga postitused ja postituse kommentaarid: „Vältida igasuguseid rahalisi tegemisi tegelasega nimega S. K. fb Xxxx“ „Xxxx siis kui minu arvelt sõid ja koju sõiduks bensiini ja söögiraha lunisid, kus su advokaat siis oli“ „Advokaadil tundub tegevust olevat, jälle tuul puhub ja puhub. S. K., millal võla ära maksad?“ „Xxxx Võlgnik kus su advokaat on kus sina oled, loodan et soomes tööl mulle raha teenimas“ Kohtu hinnangule on FB avalikus grupis postitamine käsitletav avaldamisena VÕS § 1046 ja § 1047 lg 1 mõttes. FB kui sotsiaalmeedia kanal on ligipääsetav määratlemata hulgale isikutele. FB postitused on ka leitavad internetiotsingu kaudu. FB avaliku grupi puhul ei ole piiratud postituste jälgimine vaid grupis olevatele isikutele. Kohtu hinnangul on hageja on kostja postitustes ja kommentaarides isikustatav, sest kostja on kasutanud hageja pärisnime ja FB keskkonnas kasutatavat nime (S. K. fb Xxxx), mille järgi on hageja üheselt identifitseeritav. Kohtu hinnangul on tegemist kaudsete faktiväidetega, millest võib välja lugeda, et hageja on kostjale võlgu, ta ei ole oma kohustusi kostja ees alusetult täitnud ning temaga tehingute tegemisel võib saada petta. Ebaausale käitumisele viitab juba grupi pealkiri „Petturid ja võlgnikud“. Mõlemad sõnad on eesti keeles halvustava tähendusega. Kostja väide, et tuleb vältida rahalisi tegemisi hagejaga, on kohtu hinnangul käsitletav hoiatusena, mida tavapäraselt esitatakse isikute suhtes, kes ei täida oma kohustusi korrektselt. Postituse all olevatest kommentaaridest „millal võla ära maksad“ ja „minu arvelt sõid ja koju sõiduks bensiini ja söögiraha lunisid“ saab tavapäraselt aru, et hagejal on kostja ees täitmata kohustused. Kellegi kulu söömine või elamine on üldjuhul käsitletav halvustavana, sest viitab inimese elus mittehakkamasaamisele. Kokkuvõtvalt võib postitusest ja selle kommentaaridest aru saada, et hageja on jätnud alusetult oma kohustused kostja ees täitmata ja on seetõttu kostjale võlgu. Kohtuistungil selgitas kostja, et ei ole hageja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutanud ja võlgade olemasolu kohta tõendeid ei esitanud. Kohus selgitas kostjale, et temal lasub tõendamiskoormus oma väidete tõesuse kinnitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma enda kohta tehtud postituse kustutamist ja esitatud faktiväidete ümberlükkamist. Ümber lükkav tekst tuleb kostjal avaldada samaväärsetel tingimustel õigusvastaselt avaldatuga ehk samas FB grupis kostja enda nime alt muutmata kujul. Kohus märgib, et hageja on nõudnud, et kostja avaldaks teksti, milles mainib nii ebaõigete andmete esitamist kui ka ebakohaste väärtushinnangute esitamist Kuna kohus leidis, e tegemist on ebaõigete faktiväidetega, siis tuleb ümber lükata faktiväited, mitte väärtushinnangud. VÕS § 1043 ja § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele õigusvastaselt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

Hageja on esitanud kostjale nõudekirja 13.01.2023, millele kostja ka 30.01.2023 vastas. Järelikult oli kostja alates vastuskirja saatmisest teadlik, et rikub hageja isiklikke õiguseid. Kohtule esitatud advokaadibüroo Kaupo Kask arvest nähtub, et hageja kasutas kohtuvälise nõudekirja koostamiseks advokaadi abi. Hageja kandis kahju kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 504 eurot. VÕS § 128 lg 3 alusel on tegemist otsese kahjuga ehk kuludega, mis on seotud nõude maksmapanekuga. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku summaga, õigusabi teenuse osutamises eest ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka mittevaralise kahju huvitamist, jättes selle suuruse kohtu otsustada, kuid märgib, et peab mõistlikuks kahjuhüvitiseks 10 000 eurot. Kohtu hinnangul tuleb hagejale välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Olukorras, kus kohus leiab, et hagejale on õigusvastaselt kahju tekitatud, kaasneb sellega ka mittevaraline kahju hingeliste või füüsiliste üleelamiste eest, samuti mainekahju. Kahju hüvitis peab arvestama õigusvastase teos raskusastet, kostja süüd ja tekkinud mittevaralise kahju ulatust. Kohus arvestab, et tegemist on kaudsete faktiväidetega, mis viitavad sellele, et hageja on kostjale võlgu ega ole oma kohustusi kohaselt täitnud. Kohtu hinnangul ei ole võlgu olemine iseenesest paheline tegevus, mis tekitaks mainekahju. Alusetu kohustuste täitmata jätmine on küll taunitav, kuid siiski ka ühiskonnas tavapärane tegevus. Kostja postitused ei maali hagejast pilti, kui ühiskonna hälvikust vaid viitava üksnes sellele, et hageja on majanduslikes küsimustes ebausaldusvääne. Kohus möönab, et see võib kahjustada hageja ärilist hakkamasaamist, kuid hageja väited, et sellest ühest postitusest tulenevalt on tema äripartnerid asunud lepinguid üles ütlema ja tema tegevus MTÜ juhina on piiratud, on ülepaisutatud. Sotsiaalmeedia postitused säilivad küll ajaliselt kaua, kuid need on siiski jälgitavad lühiajaliselt, sest uued postitused tulevad peale. Üldjuhul ei ole FB konkreetsed postitused ka internetiotsingus leitavad. Ka on kostja tehtud postitus üldsõnaline. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud mittevaralise kahju suurus 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist. Hageja esitas kostjale nõudekirja 13.01.2023 ja hagi 08.02.2023. Kostja oli hageja õiguste rikkumisest teadlik alates 30.01.2023. Kohtu hinnangul tuleb viivis välja mõista alates hagi esitamisest 08.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kahjuhüvitiselt summas 106,15 eurot. Viivis on arvestatud järgmiselt: 08.02.2023 - 30.06.2023 viivise määr 10.5% summas 41.301546 eurot; 01.07.2023 - 31.12.2023 viivise määr 12 % summas 60.735088 eurot; 01.01.2024 - 12.01.2024 viivise määr 12.5% summas 4.114752 eurot. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 132 lg 1 kohaselt on mittevaralise hagi puhul hagihinnaks 3 500 eurot. Varalise kahju hind on TsMS § 124 lg 1 järgi rahalise kahju suurus, seega on hagihinnaks 4 004 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohtuotsus tehti kostja kahjuks. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulud välja kohtulahendis ja määrab ära nende suuruse. Menetluskuludelt tuleb tasuda TsMS § 177 lg 4 järgi viivist. Hageja on tsiviilasjas nr 2-23-2237 kandnud menetluskulusid kokku summas 2 311,80 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv. Advokaadibüroo Kaupo Kask on osutanud õigusabi kokku 10,75 tunni

ulatuses hinnaga 120 eurot ühe tunni eest. Kohtu hinnangul ei saa hüvitada hageja õigusabikulusid taotlustelt, mille kohus on jätnud rahuldamata. Kohus arvestab õigusabi kulude suuruse hindamisel, et tegemist ei ole keeruka kohtuvaidlusega ja kostja poolt sisulisi vastuväiteid ei esitatud. Samas olid hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumendid asjakohased, tõendid piisavad ning menetlustoimingud tehtud tähtaegselt. Kokku on mõistlikud ja põhjendatud õigusabikulud 1500 eurot, kokku 1990 eurot. Kostja peab tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.