Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Kaie Almere 11.01.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-21-10340 V.O hagi S.B vastu kahjunõudes ja S.B vastuhagi V.O vastu tahteavalduse asendamise nõudes Hagi hind 42 552,00 eurot Vastuhagi hind 3 500 eurot Hageja V.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja S.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Kohtuistungil 15.12.2023
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S.Blt V.O (O) kasuks 1820 eurot.
3.Välja mõista S.Blt V.O (O) kasuks viivis põhinõudelt 1820 eurot alates 01.07.2021 kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Rahuldada S.B vastuhagi V.O vastu.
5.Kohustada V.O (isikukood XXX) andma tahteavaldus kinnistu korteriomand asukohaga XXX, mille reaalosaks on eluruum nr xx (registriosa nr xxxxx) kohta kinnistusraamatusse omanikuna kantud Q (isikukood XXX) kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu ainuomanikuks S.B (isikukood XXX) ning samuti omandiõiguse üleandmiseks S.Ble (isikukood XXX).
6.Käesolev kohtuotsus asendab V.O tahteavaldust. Menetluskulude jaotus
7.Jätta hagiavalduse menetluskulud 96 % ulatuses V.O kanda ja 4 % ulatuses S.B kanda.
8.Jätta vastuhagi menetluskulud V.O kanda.
9.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2
sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt suri 21.02.2018 Q (pärandaja), kelle pärijateks oli 1⁄2 mõttelises osas C ja 1⁄2 mõttelises osas V.O (hageja). Pärandvara suhtes viidi läbi inventuur, mille tulemusel selgus, et pärandaja oli viimastel elukuudel muutunud varatuks. S.B (kostja) oli pärandaja hooldajaks ja tal oli juurdepääs pärandaja dokumentidele, sh pangakaardile ja koodikaardile.
2.Perioodil 06.02.2018 - 23.02.2018 võttis kostja pärandaja arvelduskontolt välja ja tegi ülekandeid endale või endaga seotud isikutele (R.Wle, N.Tle ja Cle) kokku summas 98 800,00 eurot. 8600,00 eurot käsutas kostja enne pärandaja surma ja 70 200,00 eurot pärast pärandaja surma. Kostja tegi 20 000 euro suuruse ülekande 23.02.2018 Cle (hageja vend). C andis sellest pool hagejale. Nimetatud summa hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Kostja sõnul ei soovinud Q hagejale midagi jätta. Kostjal puudus nõusolek hagejale kuuluva pärandvara käsutamiseks. Kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati.
3.Hageja leiab, et kostja tekitas hagejale kahju omandi rikkumisega ja heade kommete vastase käitumisega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 39 400,00 eurot ja viivis põhinõudelt alates 01.07.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu. 2017. aasta märtsis sõlmisid Q ja kostja pärimislepingu, mille kohaselt Q määras kostjale annakuna korteriomandi, tingimusel, et S.B kolib korterisse elama ja pakub Qle igapäevast hooldust. Samuti kohustus kostja korraldama Q matused. Q andis maikuus 2017 notariaalse volikirja enda esindamiseks Swedbank AS-is, mille kohaselt oli kostjal õigus käsutada Q pangakontot, teha ülekandeid, sularaha sisse- ja väljamakseid.
5.Kostja väitel andis pärandaja enne surma kostjale korralduse oma vara jagada erinevatele inimestele, eesmärgiga jätta hageja ilma pärandaja varast. Pärandaja andis kostjale korralduse võtta pangaautomaadist sularaha ja teha kostjal iseendale ülekanne summas 20 000,00 eurot. Kuna hageja ei olnud pärandajale helistanud ega teda ka vaatamas käinud, siis hagejale ei soovinud pärandaja raha anda. Pärandaja jagas sularaha kokku summas 35 000,00 ümbrikutesse ja käskis kostjal selle edasi anda N.Tle ja R.Wle. Cle käskis pärandaja teha ülekande summas 20 000,00 eurot. C kandis sellest poole hiljem hagejale üle. Sularaha jagas kostja laiali pärandaja lähedastele vastavalt tema juhistele. Kostja ei mäleta, kas see toimus enne või pärast pärandaja surma. Isegi juhul, kui see toimus pärast Q surma, siis tegemist ei olnud pärandvaraga, kuna Q oli selle juba oma eluajal ära kinkinud.
6.Q surmapäeval võttis kostja pangakontolt 2 800 eurot ja 23.02.2018 veel 2 400 eurot ning tegemist oli matusekuludega.
VASTUHAGI
7.Vastuhagi kohaselt sõlmis kostja Qga 16.03.2017 pärimislepingu, mille alusel jäi korter 2(9)
registrinumbriga xxxxx kostjale annakuna. Q suri 21.02.2018. Hageja pole notarisse kutsutud ajal tulnud, mistõttu pole kostja saanud annakuks olevat korterit üle võtta. Kostja taotleb, et kohus asendaks hageja tahteavalduse, mis on vajalik korteri registrinumbriga xxxxx asjaõiguslepingu sõlmimiseks omandiõiguse ülemineku kohta ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks.
8.Kostja täpsustas kohtu nõudel hagiavalduse resolutsiooni ja palub kohustada V.O, andma tahteavaldus kinnistu korteriomand asukohaga XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 19 (registriosa nr xxxxx) kohta kinnistusraamatusse omanikuna kantud Q kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu ainuomanikuks S.B; samuti omandi üleandmiseks S.Ble. Kohtuotsus asendab V.O tahteavaldust.
VASTUVÄITED VASTUHAGILE
9.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja leidis, et kuna kostja on hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju, on hagejal õigus keelduda oma tahteavalduse andmise kohustuse täitmisest ning esitatud kujul pole nõue täidetav.
MENETLUSE KÄIK
10.Kostja esitas hageja vastu nõude tahteavalduse asendamiseks. Kohus liitis nimetatud nõude käesoleva menetlusega. Kuna nõudest lähtuvalt on menetlusosalised vastupidistes rollides ja nõuete vahel on vastastikune seos, käsitleb kohus menetlusliku selguse huvides liidetud hagi vastuhagina.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastuhagi rahuldab kohus täies ulatuses. Hageja nõue kostja vastu
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale raha, mille kostja võttis Q pangakontolt vahetult enne ja pärast tema surma erinevate ülekannetega kostja pangakontole. Pooled on eri meelt selles, kas raha ülekandmiseks oli õiguslik alus või on raha üle kantud õigusliku aluseta ja tuleb tagastada.
13.Hageja leidis hagis, et kostja tekitas hagejale kahju omandi rikkumisega ja heade kommete vastase käitumisega. Hageja taotleb kostjalt kahju summas 39 400 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja hinnangul on hageja nõue võimalik lahendada VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8 järgi.
14.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega või tahtliku heade kommete vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Kahjunõude lahendamiseks peab kohus tuvastama kahjunõude objektiivse teokoosseisu (kostja tegu, hagejale tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel), rikkumise õigusvastasuse (hageja omandi rikkumine või kostja tahtlik heade kommete vastane tegu) ning kostja süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest või heade kommete vastase käitumise puhul vähemalt kaudne tahtlus hagejale kahju tekitamise suhtes). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju kuulub hüvitamisele, kui see on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega ja kahju on rikutud kohustuse kaitse 3(9)
eesmärgiga hõlmatud (VÕS § 127 lg 2 ja lg 4). Hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama kõiki nõude eelduseks olevaid asjaolusid, v.a süü. Kostja peab hagi rahuldamata jätmiseks tõendama süü puudumist ning oma vastuväiteid hagile.
15.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud mille üle vaidlus puudub. Q suri 21.02.2018. Pärimistunnistuse kohaselt on Q pärijateks 1⁄2 mõttelises osas C ja 1⁄2 mõttelises osas V.O (hageja) (toimik nr 2-21-10340, tl 9-10). Q ja S.B (kostja) sõlmisid 16.03.2017 pärimislepingu, mille kohaselt määras Q annakuna talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXX koos korteri sisustusega ja kuldehetega kostjale (toimik nr 2-21-10340, tl 59-60). Pärandvara suhtes viidi läbi inventuur. Seisuga 11.04.2018 on Q arvelduskonto Swedbangas nr XXXXXXX seis negatiivne (-6,16) (toimik nr 2-21-10340, tl 9 pöördel). S.B (kostja) oli pärandaja hooldaja. 11.05.2017 antud tähtajatu volitusega volitas Q kostjat esindama Qt Swedbank AS-is, tegema ülekandeid, sularaha sisse- ja väljamakseid, suurendama või vähendama konto päeva, kuu, või muu ajaperioodi limiite; saama infot konto kasutamist võimaldavate lepingute kohta ja saama konto väljavõtteid; muutma ja/või lõpetama volitaja nimel konto kasutamist võimaldavaid elektroonse maksevahendi lepinguid, sh pangakaardi- ja internetipanga lepinguid; vastu võtma maksevahendi kasutamiseks vajalikke pangakaarte ja nende koode, samuti internetipanga turvaelemente ning ID-kaardi paroole; sõlmima, muutma ja lõpetama volitaja nimel muid pangateenuste lepinguid; määrama volitaja kontodele kasutamiseks ja käsutamiseks õigustatud isikuid (toimik nr 2-21-10340, tl 61-61 pöördel). Nimetatud volikirja on kinnitanud notar Sirje Orman ning notar on selgitanud volitajale (Qle), et volikirjas peaks märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused (näiteks tehingu rahaline väärtus, raha tasumise kord jne), samuti ohtusid, mis kaasnevd volikirja välja andmisega ilma tehingu olulisi tingimusi märkimata. Vaatamata sellele soovis volitaja anda välja nimetatud sisuga volikirja (tl 61 ja 61 pöördel).
16.Kohus täitis 27.04.2022 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (toimik nr 2-21-10340, tl 77-79).
17.Kohus kontrollib hageja nõuet esmalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tuvastab, kas kostja on rikkunud hageja omandiõigust ning pannud sellega toime õigusvastase teo. Kohus jääb enda 27.04.2022 selgituskohustuse täitmise määruses märgitud seiusukoha juurde. Eeldades hageja väidete õigsust, et kostja andis suurema osa rahast üle kolmandatele isikutele pärast pärandaja surma ja pärandaja vastavat korraldust raha üleandmiseks ei andnud või ei läinud üleantud raha omandiõigus kehtivalt üle raha saanud isikutele ehk hageja poolt nõutud raha kuulus pärandvarasse ja on õigusliku aluseta antud üle kolmandatele isikutele, on hagejal võimalik esitada alusetu rikastumise nõuded kolmandate isikute vastu. Alusetu rikastumise nõue kolmanda isiku vastu omab rahalist väärtust, mis vastab kolmandale isikule üle antud raha summale. Riigikohus on alusetu rikastumise ja kahjunõude konkurentsi olukorras selgitanud, et sellises olukorras saab kahjuhüvitist nõuda vaid ulatuses, milles alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (RKTKo 2-16-3785, p 24).
18.Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel (AÕS § 68 lg 3). Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule (PärS § 1 lg 1). Pärand avaneb isiku surma korral (PärS § 3 lg 1). Seega saab hageja varaks ja omandiks pidada üksnes seda Qle kuulunud vara, mis oli olemas Q surma hetkel. Pärijatel ei ole õigust pärandvarale kindla ajahetke või neile kõige kasulikumas koosseisus. Enne pärandaja surma ei kuulunud pärandaja vara hagejale ja seetõttu ei saanud vara käsutamine enne pärandaja surma, isegi kui see toimus pärandaja loata või tahtevastaselt, põhjustada hageja omandile kahju ega rikkuda hageja õiguseid, vaid üksnes pärandaja omandile ja õigustele. 4(9)
19.Kui pärandajal tekkis kostja käsutuse tulemusel nõue kostja vastu, siis võis selline nõue seaduse alusel pärijatele üle minna. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud (TsÜS § 6 lg 1). Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus (TsÜS § 6 lg 2). Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (PärS § 130 lg 1).
20.Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud Q õiguseid. Pärand läks hagejale üle Q surmapäeval, so 21.02.2018. Kostjal ei olnud hageja nõusolekut pärandvara käsutamiseks. Kostjal oli aga õigus enne pärandi avanemist Q pangakontodel olevat raha käsutada Q poolt 11.05.2017 välja antud volikirja alusel. Tegemist on notariaalse volikirjaga, millega Q andis kostjale otsese tahteavaldusega õiguse tema nimel arvelskontole olevate rahaliste vahenditega tehingute tegemiseks.
21.Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). Paberraha käsitletakse vallasasjana.1 Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259 lg 1). Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 261 lg 1). Kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui seaduses sätestatud vorminõuet ei ole järgitud (VÕS § 261 lg 2). Kostja tugines asjaolule, et sularaha summas 70 200,00 eurot läks kinkelepingu alusel üle kolmandatele isikutele ning ei olnud seetõttu pärandvara osaks. Seega täitis kostja, enne surma raha välja võttes ja seda jagades, Q poolt antud käsundit. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud vastupidist. Raviarsti ütluste kohaselt viibis Q Lääne-Tallinna Keskhaiglas 08.02.2018 - 16.02.2018. Haiglasse saabudes oli Q väga raskes seisus, tal olid tõsised hingamisraskused, kuid haiglas olles tema seisund paranes. Haiglas oleku ajal oli Q kontaktne ning vastas esitatud küsimustele igati adekvaatselt ja arusaadavalt ning mingeid kõrvalekaldeid tema vaimses seisundis ei täheldatud (toimik nr 2-21-10340, tl 37).
22.Pärand avaneb pärandaja surmahetkel ja pärand koosneb sellest koosseisust mis tal on surma hetkel. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli seisuga 21.02.2018 Q pangakontol 25 200 eurot (toimik nr 2-21-10340, tl 28). Pärast Q surma võis kostja kasutada hageja rahalisi vahendeid üksnes matusekulude jaoks. Pärimislepingu kohaselt on pandud kostjale kohustus korraldada puudutatud isiku matused.
23.Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus) (PärS § 147 ls 1). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147 lg 2). Pärijad on kaasomanikud pärandvara kui terviku suhtes vastavalt neile langevatele osadele. 2 Konkreetsete varaesemete, õiguste ja kohustuste osas on pärijad ühisomanikeks. 3 Abikaasade ühisvara suhtes on Riigikohus leidnud, et nõude ühisvarasse kuuluva eseme tagastamiseks võib esitada ka ainult üks abikaasa, kuid selle saab välja nõuda üksnes nendele ühiselt (RKTKo 2-16-9519, p 25). Välistatud on kohtulahendi tegemine, mille järgi saaks asja nõuda üksnes ühe ühisomaniku valdusse (RKTKo 2-16-9519, p 25.2). Riigikohus on varasemas lahendis öelnud, et pärija võib kahjunõude esitada üksi (RKTKo 3-2-1-35-13, p 17). Kohus selgitas selgituskohustuse määruses, et hageja nõuab raha välja mõistmist endale. Seetõttu peab hageja tõendama hagis esitatud rahalise nõude osas, et pärijad on pärandvara jaganud ning
TsÜS komm vlj, § 49, p 3.1.2. P. Varul. AÕS komm vlj, § 70, p 3.5.2.
P. Varul. AÕS komm vlj, § 70, p 3.5.2.
5(9)
hagejal on õigus konkreetse rahasumma ulatuses nõuda kohustuse täitmist endale või muutma hagiavalduse nõudeid. Vaidlus puudub selles, et pärast pärandi avanemist kostja poolt Cle kantud 20 000 eurot on jagatud kahe pärija, so hageja ja kostja vahel (kumbki pärijatest sai 10 000 eurot). Seega jagasid pärijad (hageja) ja hageja vend C pärandvarast 20 000 eurot kokkuleppel (PärS § 152 lg 4).
24.Kohus võtab seisukoha, kas kostja rikkus hageja omandit 5200 euro käsutamisel ja tekitas hagejale kahju. Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (PärS § 131 lg 2). Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata, kes tema matuse kulud kannab (PärS § 131 lg 3 ls 1). Kui pärija või annakusaaja pärandvarast või annakust ei jätku pärandaja matuse kuludeks, kannavad teised pärijad pärandiosa või annakut ületavad matusekulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega (PärS § 131 lg 3 ls 2). Pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matusekulud (PärS § 142 lg 1 p 1). Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus panna kohustuse täitmise mõnele pärijale või annakusaajale, kuid ei või muuta kohustuste täitmise korda (PärS § 142 lg 5). Vaidlus puudub selles, et Q ja kostja sõlmisid 16.03.2017 pärimislepingu, mille kohaselt määras Q annakuna talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXX koos korteri sisustusega ja kuldehetega kostjale (toimik nr 2-21-10340, tl 59-60). Nimetatud pärimislepingu p 3.3 kohaselt on pärija S.B kohustatud korraldama pärandaja Q matused (toimik nr 2-21-10340, tl 59 pöördel).
25.Q surmapäeval võttis kostja pangakontolt 2 800 eurot ja 23.02.2018 veel 2 400 eurot. Kriminaalmenetluses on kostja selgitanud, et tegemist oli matusekuludega, mis kostja ja C omavahel pooleks jagasid. Kostja seletas 11.10.2022 toimunud kohtuistungil, et peielaua arve maksis ta sularahas. Samuti maksis kostja sularahas muusikutele ja lugejale. Kostja sõnul tuli jätta Q korraldusel matusekuludeks 5 000 eurot. Matusekuludeks läks 2200 eurot ja 3400 eurot jagasid kostja ja C pooleks, kuna nad on haudade hooldajad (toimik nr 2-2110340, tl 97). Tõendatud ei ole, et kostjale oleks pärimislepinguga pandud haua hooldamise kohustus.
26.18.11.2022 menetlusdokumendi kohaselt kandis kostja seoses Q matustega järgmised kulud: kremeerimine 800 eurot; peielaud 400 eurot; urnimatuseks haudade kaevamine 120 eurot ja matusel lugeja ja muusik (toimik nr 2-21-10340, tl 99 pöördel). Matusekulud on tõendatud summas 800 eurot Tallinna Matusebüroo arvega (toimik nr 2-21-10340, tl 101). Tallinna Kalmistud arve kohaselt oli urni matuste kulu 60 eurot (toimik nr 2-21-10340, tl 102). Teise augu kaevamise arve summas 60 eurot on kostja enda sõnul ära kaotanud. Tunnistaja C andis 15.12.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et metsakalmistul pandi kaks urni: tädi ja tädipoeg. Matustel oli 10 inimest. Peielaud oli väga korralikult kaetud. Kostja on viis aastat hauaplatsi korras hoidnud ja hooldanud. Pärast matuseid jäi 1700 eurot alles kostjale ja 1700 eurot Cle (vt 15.12.2023 kohtuistungi protokoll). Seega ei saa arvestada Q matusekuludeks teise augu 60 euro kaevamise kulu. Kostjal oli kohustus korraldada üksnes Q matused. Muid korraldusi Q kostjale pärimislepinguga ei määranud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud Q matusekulud summas 1560 eurot.
27.Seega jäi 5200 euro suurusest pärandvarast pärast matusekulude kandmist pärandvarasse 3640 eurot. Vastavalt jäi pärandavarasse pärast matusekulude maha arvamist 3640 eurot ja seega oli kummagil pärijal õigus saada 1820 eurot. Nimetatud summa tuleb jagada kahe pärija vahel ning hagejale tekitatud kahju suuruseks on 1820 eurot. Eeltoodust tulenevalt esines kostja tegu hageja omandi rikkumise näol ning hagejale tekkis kahju 1820 euro näol. Kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
28.Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja 6(9)
kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kohus tuvastas, et kostja on osaliselt rikkunud hageja õigusi ning kostjal ei olnud õigust võtta endale pärandaja arvelt 1820 eurot. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja hageja omandit ning õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.
29.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud varalise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on käitunud vähemalt hooletult. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav. Seega esineb kostja süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest).
30.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale omandiõiguse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Vastavalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, so summas 1820 eurot.
31.Hageja esitas kostja vastu viivisenõude põhinõudelt alates 01.07.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus rahuldas hagi põhinõude 1820 euro osas. Hagi esitati 30.06.2021. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue põhinõudelt 1820 eurot alates 01.07.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni. Vastuhagi
32.Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
33.Kostja palub kohustada hagejat andma tahteavaldus kinnistu korteriomand asukohaga XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 19 kohta kinnistusraamatusse omanikuna kantud Q kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu ainuomanikuks kostja ning omandi üleandmiseks kostjale.
34.Kostja nõude õiguslikuks aluseks on TsÜS § 68 lg 5. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5). Seega peab kohus tuvastama hageja kohustuse kostja poolt taotletud tahteavalduse andmiseks. PärS § 67 lg 1 sätestab, et kui annakuks on määratud pärandi hulka kuuluv ese, tuleb see annakusaajale anda koos annaku täitmise nõude tekkimise hetkest alates saadud kasuga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
35.Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks (PärS § 56 lg 1 ls 1). Annaku määramise korraldus annab 7(9)
annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (PärS § 56 lg 1 ls 2). Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija (PärS § 57 lg 1 ls 2). Annakutäitja on kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses (PärS § 58 lg 1). Annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel (PärS § 62 lg 1). Pärand avaneb isiku surma korral (PärS § 3 lg 1). Kostjal tuli tõendada nõude eelduseid ehk, et kostjale oli määratud annak, annaku sisu ja et pärand on avanenud. Q ja S.B (kostja) sõlmisid 16.03.2017 pärimislepingu, mille kohaselt määras Q annakuna talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXX koos korteri sisustusega ja kuldehetega kostjale (toimik nr 2-21-10340, tl 59-60). Vaidlus puudub, et pärand on avanenud.
36.Annakusaaja nõude vabatahtlikuks täitmiseks tuleb sõlmida asjaõigusleping ning kinnistusraamatusse omanikena kantud isikud (kui pärandaja kohta on kanne muutmata, siis pärija või kaaspärijad) peavad andma nõusoleku senise kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Kui annakutäitja ei ole nõus asjaõiguslepingu sõlmimisega ja kinnistusraamatusse omanikena kantud isikud (kui pärandaja kohta on kanne muutmata, siis pärija või kaaspärijad) ei ole nõus andma nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks, asendab nende tahteavaldusi TsÜS § 68 lg-s 5 nimetatud kohtulahend.
37.Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 110 lg 1 ls 1). Kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse (VÕS § 110 lg 5). Kohustuse täitmisest keeldumise õiguse hindamiseks peab kohus tuvastama hageja poolt kostja vastu esitatud kahjunõude põhjendatuse. Seetõttu on hageja VÕS §-ile 110 tugineva vastuväite tõendamiskoormis sama, mis hageja kahjunõudele. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust keelduda annaku üleandmisest.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi rahuldada.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
40.Kohus rahuldas hagi osaliselt, so u 4 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse menetluskulud tuleb jätta 4 % ulatuses kostja kanda ja 96 % ulatuses hageja kanda.
41.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega jätab kohus vastuhagi menetluskulud täielikult vastuhagis kostja, so hageja V.O kanda.
42.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
43.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere 8(9)
kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025. a otsusega nr 2-2110340.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.