Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt edasiulatuva viivise osas. Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist põhinõudelt 2257,48 eurolt alates 14.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. Hagiavalduses punktis 1.3 esitatud tasumata üüri ja kommunaalmaksete arvestuse kohaselt oli arve nr 171 summas 92,66 eurot tasumise tähtaeg 20.11.2023. Seega muutus arvest nr 171 tulenev nõue sissenõutavaks alles 21.11.2023. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise määraga 0,06% päevas põhivõlgnevuselt 2164,82 (2257,48-92,66) eurolt alates 14.11.2023 ja põhivõlgnevuselt 92,66 eurot alates 21.11.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot, õigusabikulu 500 eurot, s.o menetluskulud kokku 885 eurot (käibemaksuta) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-st 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on täies ulatuses põhjendatud hageja menetluskuluna hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 385 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: materjalidega tutvumine, analüüs, arhiveerimine – 1,5 h; täiendavate materjalide esitamine ja analüüs – 0,25 h; arvete tabelite koostamine ja viivisearvestuse tegemine – 0,5 h; hagiavalduse koostamine – 2,25 h; hagiavalduse täiendamine, lisade koondamine ja avalduse kohtule esitamine 0,5 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagiavalduse sisulise osa maht on 5 lehekülge. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvate toimingute tegemisele saab lugeda kokku 3 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja kulu 300 eurot. Kulu õigusabile tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 nimetatud kinnitust. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 685 eurot (385+300).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 685 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.