A. M. (M.) hagi LUKUABISERVICE puhkusehüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1263,48 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
OÜ
vastu
nende Hageja A. M. (isikukood xxxx) Kostja LUKUABISERVICE OÜ (registrikood 14530753), seaduslik esindaja I. V. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. M. hagiavaldus.
2.Välja mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt A. M. kasuks 1203,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 199,06 eurot ja viivis põhinõudelt (1203,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud LUKUABISERVICE OÜ kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.A. M. (hageja/töötaja) esitas 22.05.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt (tööandja/kostja) enda kasuks välja puhkusehüvitis 1203,60 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
2.TVK rahuldas 22.09.2022 otsusega töötaja avalduse. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitise 1203,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29,81 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni
3.Tööandja esitas 23.10.2022 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 31.12.2022 hagiavalduse (täpsustatud 08.03.2023), milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja puhkusehüvitis 1203,60 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2020 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle lukumeistri ametikohale. Tööandja rikkus kohustust maksta tähtaegselt töötasu, mistõttu ütles hageja töölepingu 18.05.2022 avaldusega erakorraliselt üles. Töösuhte lõpetamise ajaks oli hagejal jäänud kasutamata puhkus, mida kostja peab rahas hüvitama. Töötajal on õigus saada kasutamata puhkuse hüvitist kokku 1203,60 eurot. Ebaõige on kostja väide, et ta oli hüvitise hagejale sularahas välja maksnud.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja avaldas, et tema maksis 30.05.2022 kontoris hagejale sularahas puhkusehüvitise 1203,60 eurot. Hüvitise maksmine sularahas toimus töötaja palvel. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel, et hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2020 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle lukksepa ametikohale. Kohtule esitatud asjaolude järgi ütles töötaja 18.05.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Sellele järgnevalt esitas tööandaja töötajale 20.05.2022 avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Praeguse vaidluse esemeks ei ole otsustada kumma poole avaldus lõpetas töösuhte. Käesolevas menetluses omab tähtsust see, et tööleping on lõppenud ja pooled selle üle ei vaidle. Seega on tööandja kohustatud töölepinguseaduse (TLS) § 71 alusel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
8.Kohtule esitatud andmete järgi koostas kostja töösuhte lõpetamisel lõpparve, mille järgi oli hagejal õigus saada töötasu 1318,18 eurot (bruto) ja puhkusehüvitist 1203,60 eurot (eurot; dtl 160).
Hageja tõendas 31.05.2022 maksekorraldusega, et tööandja maksis talle töötasu 1037,67 eurot (neto; dtl 159). Töötaja selgitas, et tööandja ei ole puhkusehüvitist maksnud.
9.Kostja avaldas 27.11.2023 menetlusdokumendis, et ta maksis hagejale 30.05.2022 kontoris sularahas puhkusehüvitise 1203,60 eurot (tl 39-40). Kohus luges 27.11.2023 korraldustega kostja seletuse tõendiks TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et kostja seletus ei ole usaldusväärne tõend ja seda ei saa arvestada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9.1.Kostja avaldas TVK menetluses 13.06.2022 esitatud dokumendis, et tööandja ei ole kasutamata puhkuse hüvitist töötajale tasunud, kuna töötaja on esitanud 18.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja aga tugineb oma TVK avalduses tööandja poolt 20.05.2022 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele. Seni kuni ei ole selge, kumb ülesütlemine on kehtiv ja kas töötaja nõustub tööandja ülesütlemise avaldusega, ei pea tööandja õigeks puhkuse hüvitist välja maksta. Alles siis, kui selles küsimuses on saabunud õigusselgus, on tööandja valmis selle tasu töötajale välja maksma (kostja 13.06.2022 seisukoha p 3 (dtl 157-158).
9.2.Kohtumenetluses on kostja aga asunud väitma, et temale teadmata põhjusel ei ole töövaidluskomisjonis esitatud tööandja väiteid ja tõendeid selle kohta, et tegelikkuses on kostja tasunud hagejale täies ulatuses puhkusehüvitise 1203,60 eurot (kostja 28.03.2023 menetlusdokumendi p 3.3 (tl 33-34). Kostja väitel maksis ta 30.05.2022 kontoris sularahas hagejale hüvitise (kostja 27.11.2023 menetlusdokumendi p 3.1 (tl 39-40).
9.3.Kostja ei ole usutavalt põhjendanud, miks ta on TVK menetluses ja kohtumenetluses avaldanud vastuolulised väited puhkusehüvitise tasumise kohta. Kostja väitel maksis ta hüvitise juba 30.05.2022. Seega oli tööandjal võimalus avaldada TVK menetluses 13.06.2022 esitatud seisukohas õiget teavet hüvitise tasumise kohta. Vaatamata sellele asus tööandja mainitud dokumendis väitma, et ta ei ole hüvitist maksnud. Vastuoluliste andmete esitamine tekitab kahtlust kostja väidete usaldusväärsuses.
9.4.Kostja väite hüvitise tasumise kohta seab kahtluse alla ka see, et tööandja sõnul oli ta töötajale maksnud sularahas hüvitise 1203,60 eurot. Samas saab kohtule esitatud tööandja koostatud lõpparvest järeldada, et mainitud summa puhul on tegemist brutosummaga (dtl 160). Seega ei saanud tööandja maksta töötajale hüvitist brutosummas, vaid hüvitisest tuli maksud kinni pidada ning töötajale netosummana maksmisele kuuluv hüvitis pidanuks olema väiksem kui 1203,60 eurot.
9.5.Eeltoodud asjaolude alusel leiab kohus, et kostja 27.11.2023 menetlusdokumendis esitatud selgitus hagejale hüvitise maksmise kohta ei ole usaldusväärne tõend ja kohus ei arvesta seda (TsMS § 238 lg 5).
10.Kostja ei ole tõendanud hagejale puhkusehüvitise maksmist. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutama puhkuse hüvitise 1203,60 eurot.
11.Oluline ei ole kostja väide, et hageja on kostja osanik. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis on tänaseks lõppenud. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Isegi juhul, kui hageja on kostja osanik, on hagejal õigus saada puhkusehüvitist.
12.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1203,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.2022 kuni 09.01.2024 kokku
199,06 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
13.Hageja palus 18.12.2023 seisukohas mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kokku 882,49 eurot. Kohus selgitab, et mainitud hüvitise väljamõistmise nõue lahendatakse tsiviilasjas nr 2-22-17856. Käesoleva asja esemeks ei ole TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise väljamõistmine.
14.Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Asja materjalide järgi ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
15.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
16.Kohus selgitas 14.03.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.