Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-17512
Kohtuasi
Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi hagi X vastu 41 500 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
19 440 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühingu ALLESTPAC (registrikood 11028616, pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lennart Oja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. augusti 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-17512 osas, millega maakohus mõistis Xlt Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) kasuks välja 18 000 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras viivise alates 21. novembrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni, samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi nimetatud osas rahuldamata ja maakohtus kantud menetluskulud Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) kanda.
Tühistada Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-2217512 seatud hagi tagamine.
4.Harju Maakohtu 25. augusti 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-17512 on jõustunud osas, millega maakohus jättis Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi hagi X vastu 23 500 euro ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata.
5.1.Jätta Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi hagi X
vastu 41 500 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
5.2.Tühistada Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-2217512 seatud hagi tagamine.
5.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Maire Arm (hageja) esitas
21.novembril 2022 (täpsustatud 29. novembril 2022) Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu 41 500 euro ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 26. mail 2022 välja võlgniku pankroti. Kostja sai võlgniku ainuosanikuks 11. jaanuaril 2022. Alates 12. jaanuarist 2022 on kostja võlgniku juhatuse liige. Kostja on ka varasemalt olnud võlgniku juhatuse liige (27. septembrist 2010 kuni 18. augustini 2017).
1.2.Kostja sõlmis 10. jaanuaril 2022 Stenberget OÜ-ga müügilepingu (müügileping) võlgniku osa omandamiseks. Stenberget OÜ-d esindas Q, kes oli ühtlasi ka tolleaegne võlgniku juhatuse liige. Müügilepingu kohaselt omandas kostja võlgniku 100%-lise osaluse nimiväärtusega 50 000 eurot, mille eest tuli tasuda kokku 45 000 eurot. Müügilepingu järgse tasu maksmise kohustuse täitmiseks võõrandas kostja võlgnikule kuuluva sõiduki TOYOTA LAND CRUISER 150 (registreerimismärgiga XXXXXX, edaspidi sõiduk Cruiser) Stenberget OÜ-le.
1.3.Kostja, võlgnik ja BAB OÜ sõlmisid 13. jaanuaril 2022 lepingu nr 20220113-KP, mille kohaselt asus kostja juhtima võlgnikku ning pidi tegema võlgniku esmase majandusanalüüsi hinnaga 11 500 eurot. Võlgnik kohustus selle eest tasuma BAB OÜ-le rahas 9000 eurot (käibemaksuga) ning üle andma sõiduki TOYOTA AURIS (registreerimismärgiga VVVVV, edaspidi sõiduk Toyota). Sõiduki Toyota turuväärtus oli hinnanguliselt 9000 eurot, kuid lepingus oli selle väärtuseks kokku lepitud 4000 eurot, mis on oluliselt alla turuhinna. Sõiduki Toyota omanikuks on alates 31. jaanuarist 2022 BAB OÜ ning kasutajaks kostja. Samuti on BAB OÜ esitanud võlgnikule juhtimisteenuse osutamise arved, mis on võlgniku arvelduskonto
väljavõttest nähtuvalt tasutud kokku 9000 euro ulatuses.
1.4.Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning tekitanud sellega võlgnikule kahju kokku 41 500 eurot. Kostja on juhatuse liikme hoolsuskohustust (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35) rikkudes kasutanud võlgniku vara oma lepingulise kohustuse täitmiseks – kostja võõrandas alla turuhinna võlgnikule kuulunud sõiduki Cruiser võlgniku osaluse eest tasumise kohustuse täitmiseks. Sõiduki Cruiser turuhind on hinnanguliselt 46 000 eurot, mistõttu tekitas kostja võlgnikule kahju vähemalt 23 500 eurot. Lisaks on kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud sellega, et tasus teenuste eest, mida võlgnikule osutatud ei ole. BAB OÜ-le on
13.jaanuari 2022. a lepingu alusel kokku tasutud 18 000 eurot, millest 9000 eurot on tasutud ülekandega ja 9000 eurot sõiduki Toyota võõrandamisega. Lepingu alusel koostatud esmast majandusanalüüsi ei ole kostja hagejale esitanud ning seda ei olnud ka võlgniku dokumentide seas. Isegi juhul, kui kostjaga seotud BAB OÜ on võlgnikule mingis ulatuses juhtimisteenust osutanud, tuleb arvestada, et teenuse eest üle antud sõiduki Toyota tegelik väärtus ületas kostja poolt lepingus märgitud väärtust vähemalt 5000 euro võrra. Samuti tuleb arvestada, et kostja oli juba enne võlgniku osa omandamist tutvunud võlgniku kõikide dokumentidega, hindamaks võlgniku kui ettevõtte väärtust. Seega ei olnud BAB OÜ-le üle kantud summad vastavuses tegelikult saadud teenuse väärtusega. Hageja hinnangul ei tegelenud kostja võlgniku juhtimisega, vaid alustas selle n-ö tühjakskantimisega, mille järel esitas võlgniku pankrotiavalduse.
1.5.Hageja on seisukohal, et kostja, kes omandas võlgniku osa, kasutades selleks võlgnikule kuuluvat vara, ning maksis kogu ülejäänud võlgniku arvelduskontol oleva raha iseendaga seotud äriühingule, ei käitunud heauskselt. Seega ei ole kostja oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, mistõttu tuleb kostjal võlgnikule kahju hüvitada ÄS § 187 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja ei rikkunud võlgniku osaluse eest tasumisel hoolsuskohustust. Kostja ei olnud osa müügilepingu sõlmimise hetkel võlgniku juhatuse liige. Kostja vastutus on välistatud TsÜS § 37 lg 1 teise lause alusel.
2.2.Ka ei rikkunud kostja juhtimisteenuse osutamisega hoolsuskohustust. 13. jaanuari 2022. a lepingus ettenähtud tasu hõlmas peamiselt tasu võlgniku juhtimise eest. Kostja tegeles igapäevaselt intensiivselt ja suures mahus võlgniku juhtimisega. Kostja tööülesanneteks olid mh igapäevane juhtimine, sh toormaterjali hankimine ja hankijatega kokkulepete läbirääkimine, tootmise planeerimine tootmisjuhiga, finantsasutustega suhtlemine arvelduskrediidi või laenu saamise eesmärgil, olemasolevate võlausaldajatega läbirääkimiste pidamine, klienditeenindus, hinnakalkulatsioonid, tarned transporditeenusega, arvete ja palkade maksmine, suhtlemine töötajatega, sh nende koondamine. Seejuures mingeid muid tasusid kostjale võlgniku juhtimise eest ette nähtud ei olnud. VÕS § 619 lg 1 ja ÄS § 1801 järgi eeldatakse, et juhatuse liikmele makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu.
2.3.Kõnealuse lepingu järgi pidi kostja teostama ka võlgniku esmase majandusanalüüsi. Lepingust ei tulenenud kohustust seda kirjalikult vormistada. Kostja tutvus võlgniku majandusliku olukorraga, mille tulemusena esitas ta pankrotiavalduse. Seejuures ei olnud kostja müügilepingu sõlmimisel teadlik hageja kehvast majanduslikust olukorrast.
2.4.Kostja hinnangul on 13. jaanuari 2022. a lepingus kokkulepitud tasu mõistlik ning juhtimisteenuse eest tasuks antud sõiduk Toyota võõrandati turuhinnaga. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 25. augusti 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 000 eurot ning sellele lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 21. novembrist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.1.Kostja ei olnud 10. jaanuari 2022. a müügilepingu sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liige. Maakohtu hinnangul tegutses kostja isiklikest huvidest lähtuvalt, esindades tehingus vaid iseennast, mistõttu ei saa kostja vastutada võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Samuti nõustus kohus kostjaga, et kostja tegutses 16. veebruaril 2022 sõidukit Cruiser võõrandades võlgniku 10. jaanuari 2022. a ainuosaniku otsuse kohaselt, mistõttu on tema vastutus TsÜS § 37 lg 1 teise lause alusel välistatud.
3.2.Järgnevalt hindas maakohus hageja nõuet seonduvalt 13. jaanuari 2022. a lepinguga ning asus seisukohale, et kostja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist ega tõendanud, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on põhjendatult tasunud juhtimisteenuse eest arveid BAB OÜ-le. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja mingil määral võlgniku juhtimisega tegelenud, kuid tõenditest ei ilmne, millises ulatuses on ta seda tehtud. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, millises proportsioonis nähti talle kõnealuse lepinguga ette tasu võlgniku juhtimise ja võlgniku majandusliku analüüsi koostamise eest. Tõendamata on ka täitmise väärtus. Ka ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja/või millises ulatuses on kostja vaidlusalusest lepingust lähtuvaid kohustusi täitnud, kuivõrd lepingus ei ole välja toodud täpsemaid tööülesandeid, tingimusi (sh tähtaegasid), ülesannete täitmise vormi ega ulatust. Kohtul puuduvad eriteadmised, et hinnata kostja poolt teostatud toimingute (ekirjavahetused) väärtust, mistõttu ei arvesta kohus osutatud teenuse väärtust tekitatud kahju summast maha.
3.3.Maakohus asus seisukohale, et kostja on 13. jaanuari 2022. a lepingu sõlmimisega tekitanud võlgnikule varalist kahju. Kohtu hinnangul on lepingu tingimused teenuse osutamise osas puudulikud ja tasumise osas vasturääkivad. Samuti asus maakohus seisukohale, et sõiduk Toyota on BAB OÜ-le võõrandatud alla turuhinna. Kostja poolt lepingus viidatud hinnang sõiduki turuväärtusele on paljasõnaline, sest kohtule ei ole esitatud lepingus viidatud hinnangut ega muid tõendeid, et kohus saaks auto väärtust hinnata. Seega lähtus maakohus sõiduki Toyota turuhinna tuvastamisel hageja esitatud tõendist, mille kohaselt oli sõiduki väärtus 9000 eurot. Maakohus asus seisukohale, et kostjalt tuleb kahju hüvitisena välja mõista 18 000 eurot ja sellelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus on tõendamiskoormise vääralt jaganud. Riigikohus on selgitanud, et esmalt peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ja seejärel saab juhatuse liige tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Praegusel juhul ei ole hageja kostja rikkumist tõendanud ega kohus seda ka tuvastanud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milles kostja
rikkumine seisneb.
4.2.Ka on vaidlustatud otsus kostjale üllatuslik osas, milles maakohus ei tuvastanud, et kostja juhtis võlgnikku igapäevaselt. Maakohus on menetluses varasemalt osundanud, et asjaolu, et kostja juhtis võlgnikku igapäevaselt, ei ole vaidluse all. Vaidlustatud otsuses asus maakohus aga seisukohale, et kostja ei ole tõendanud juhatuse liikme kohustuste täitmist. Tegemist võib olla kohtu selgitamiskohustuse rikkumisega, kuna maakohus ei ole eelmenetluses suutnud selgelt poolte tõendamiskoormise kohta juhiseid anda.
4.3.Kostja leiab jätkuvalt, et ta on täitnud 13. jaanuari 2022. a lepingust tulenevad kohustused. Kostja on võlgnikku igapäevaselt juhtinud ning koostanud majandustegevuse ja majandusliku olukorra esialgse analüüsi. Kostjal ei ole võimalik igat toimingut, mille ta võlgniku juhatuse liikmena tegi, tõendada (nt mõttetöö, analüüsimine, planeerimine jne).
4.4.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja sai võlgnikult rohkem, kui lepingus kokku lepiti. Maakohus on 13. jaanuari 2022. a lepingut vääralt tõlgendanud. Lepingus lepiti kokku, et kostja saab teenuste eest tasuks 7500 eurot, millele lisandub käibemaks, ning sõiduki Toyota. Selleks, et lugeda kostja poolt võlgnikule kahju tekitatuks 4000-eurose sõiduki üleandmise asemel 9000-eurose sõiduki üleandmisega, oleks hageja pidanud tõendama, et võlgnik sai vastu vähem. Kostja tasu suuruseks oli 13 000 eurot, mitte 11 500 eurot. Arvestades, et kostja juhtis keerulises majanduslikus seisus olevat ettevõtet, on tegevjuhi töötasu 3314,20 eurot kuus mõistlik.
4.5.Maakohus tuvastas vääralt, et sõiduki Toyota väärtuseks oli 9000 eurot. Seejuures möönas maakohus, et kõnealuse sõiduki väärtust tõendavaid tõendeid pooled kohtule ei esitanud. Seejärel on aga maakohus väärtuse tuvastamisel lähtunud vaid hageja esitatud ühest müügikuulutusest, mis kostja hinnangul sõiduki Toyota turuväärtust ei tõenda. Nii on maakohtu otsus väär ja vastuoluline. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud asuma seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduki Toyota turuväärtus on 9000 eurot. Isegi, kui asuda seisukohale, et sõiduki Toyota üleandmine on võlgnikule kahju tekitatud, ei olnud selline kahju kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).
4.6.Isegi, kui ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamise osas ei tühista, tuleb see tühistada menetluskulude jaotuse osas. Arvestades, et hagi rahuldati osaliselt, oleks maakohus pidanud menetluskulud jaotama vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kostja hinnangul tulnuks jätta kostja menetluskuludest 53,63% hageja kanda. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
6.15. novembri 2023. a määrusega lahendas ringkonnakohus kostja taotluse uute tõendite asja juurde võtmiseks (kd II, tl-d 194–196). Ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldustest, jättis uued tõendid asja juurde võtmata. Samuti leidis ringkonnakohus, et olukorras, kus kostja oli võlgniku juhatuse liige, kellel ÄS § 180 lg-st 1 tulenevalt oli seadusest tulenev võlgniku juhtimise kohustus, ei ole vastavat asjaolu vajalik tõendada.
7.Sama määrusega selgitas ringkonnakohus pooltele õiguslikku olukorda ning andis kostjale võimaluse täpsustada vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Asja materjalidest nähtuvalt ei arutanud maakohus pooltega piisavas ulatuses 13. jaanuaril 2022 sõlmitud lepingu
nr 20220113-KP (edaspidi leping) sisu, jättes välja selgitamata millises summas nähti kostjale lepinguga ette tasu võlgniku juhtimise eest ning millises summas majandusliku analüüsi koostamise eest. Eelnevaga rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kohustusi selgitada välja asjas tähtsad asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad nende asjaolude kohta. Selle rikkumise kõrvaldamiseks küsis ringkonnakohus kostjalt selgitusi, kas teenust pidi osutama BAB OÜ või kostja füüsilise isikuna, miks maksti tasu BAB OÜ-le (ehk milline õigussuhe oli BAB OÜ ja kostja vahel vaidlusaluse lepingu täitmise raames) ning millised olid need täiendavad ülesanded, mida kostja täitis lepingu alusel lisaks seadusest tulenevatele juhatuse liikme ülesannetele. Teiseks pööras ringkonnakohus poolte tähelepanu asjaolule, et võlgnik (keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liikmena kostja) on lepingu sõlminud kostjaga ja äriühinguga, kelle juhatuse liige ta samuti on. Pooled said esitada oma seisukoha tehingu kehtivuse kohta, sh kas tehing tehti osaühingu igapäevases majandustegevuses teenuse turuhinna alusel või on tehinguga nõustunud võlgniku osanikud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi vaidlustatud osas rahuldamata ja maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi kostja vastu 18 000 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi kostja vastu 23 500 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
10.29. novembri 2023. a seisukohas esitas kostja vastuväite kohtu tegevuse kohta seoses uute tõendite asja juurde võtmata jätmisega. Kuna ringkonnakohus lahendas uute tõendite vastuvõtmise taotluse põhjendatud määrusega, siis selle määruse peale ei ole TsMS § 333 järgi kohtu tegevuse peale vastuväite esitamine kohaldatav. Pool saab TsMS § 696 lg 2 järgi rikkumisele tugineda kassatsioonkaebuses (vt RKTKo 31.03.2020, 2-16-14152/67, p 12.2). Lisaks märgib kostja oma seisukohas, et maakohus jättis 11. aprilli 2023. a määrusega kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata, leides, et asjaolu, et kostja juhtis võlgnikku igapäevaselt, ei ole vaidlusalune (kd I, tl-d 110–111). Samas jõudis maakohus otsuse p-s 28 seisukohale, et kostja ei ole tõendanud juhatuse liikme kohustuste täitmist, ehk väidet, mille osas maakohus tõendi kogumise taotlust rahuldamata jättes leidis, et see väide on hageja poolt omaks võetud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole kostja tuginenud sellele, et maakohus rikkus tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse p-des 18 ja 19 on kostja maakohtu sellekohasele toimingule küll viidanud, kuid tuginenud üksnes sellele, et maakohtu otsuse põhjendus, et kostja ei ole oma väidet tõendanud, oli üllatuslik ning maakohus võis rikkuda selgitamiskohustust. Eelnevast tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et kostja ei ole maakohtu menetlusõiguse normi rikkumist tähtaegselt vaidlustanud (TsMS § 633 lg 3 ja § 634 lg 1).
11.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et kostja on BAB
OÜ-le juhtimisteenuse eest tasumisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud sellega võlgnikule kahju. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagejal saab olla õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel, mille esimese lause järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes pankrotihaldur. Juriidilise isiku juhatuse liikmetel on TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustus seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt nt RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-38-15, p 14). Maakohus tõi otsuse p-des 12 ja 13 õigesti esile, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Hageja peab nõude maksmapanekul tõendama (TsMS § 230 lg 1), et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on kostjal omakorda võimalus tõendada, et juhatuse liige on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 13).
12.Maakohus on oma otsuse p-s 10 loetlenud vaidlustamata asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks: -
-
Kostja oli võlgniku ainuosanik alates 11. jaanuarist 2022 ja võlgniku juhatuse liige alates 12. jaanuarist 2022; Kostja oli võlgniku juhatuse liige 27. septembrist 2010 kuni 18. augustini 2017; Kostja oli BAB OÜ ainuosanik ja juhatuse liige;
13.jaanuaril 2022 sõlmisid võlgnik, BAB OÜ ja kostja lepingu, mille kohaselt kostja „asub juhtima ettevõtet Allestpac OÜ ning teeb esialgse analüüsi majandustegevusest ja ettevõtte majanduslikust olukorrast“, lepiti kokku tasus 11 500 eurot järgmiselt: rahas 7500 eurot, millele lisandub käibemaks, ja andma üle sõiduki Toyota omandi; Võlgnikule kuulus sõiduk Toyota kuni 31. jaanuarini 2022 ning pärast seda on sõiduki omanikuks BAB OÜ, kasutajaks on kostja; Võlgnik on tasunud BAB OÜ-le juhtimisteenuse osutamise eest 9000 eurot.
13.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis mõjutas vaidlustatud osas asja lahendust. Kolleegium saab maakohtu rikkumised kõrvaldada.
14.Kolleegium saab hagiavalduse aluseks toodud asjaoludest aru nii, et hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seetõttu, et: sõiduk Toyota võõrandati oluliselt alla turuväärtuse; võlgnik tasus teenuse eest, mida BAB OÜ võlgnikule ei osutanud (majandusanalüüsi ei ole teostatud); isegi, kui juhtimisteenust osutati ja majandusanalüüs tehti, siis ei olnud selle eest tasumine mõistlik ning see oli kostja huvides (osa omandamise eesmärgil).
14.1.Asja lahendamisel tuli hageja esitatud nõude põhjendatuse üle otsustamisel hinnata, kas täidetud on kostja vastu VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused, sh kas kostja rikkus juhatuse liikme kohustust ja kas ta vastutab kohustuse rikkumise eest. Maakohtu otsuses märgitud üldine tõendamiskoormise jaotus on õige (vt maakohtu otsuse p-d 12 ja 13), kuid ringkonnakohus täpsustab seda järgnevaga. TsMS § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Lojaalsuskohustuse rikkumise korral, näiteks olukorras, kus pankrotihaldur tugineb hagejana sellele, et kostja omastas äriühingu raha, on omastamise tõendamine hageja kohustus (vt ka RKTKo 30.04.2003, 3-2-1-41-03, p 12). Kui hageja tõendab, et kostja kasutas võlgniku vara (9000 eurot ja sõiduk Toyota) olematu kohustuse eest tasumiseks ja kostja väidab, et seda raha kasutati võlgniku huvides, peab kostja eelnimetatud väidet ka tõendama. Praegusel juhul on hageja tõendanud, et BAB OÜ-le tasuti esitatud arvete alusel 9000 eurot ning anti üle sõiduki Toyota omandiõigus (kd I, tl-d 40 ja 32). Vaatamata sellele, et BAB OÜ-le tehti makseid ja anti sõiduki Toyota omandiõigus üle lepingu alusel, leidis hageja siiski, et võlgnik tasus teenuste eest, mida talle ei osutatud või oli tasu ebamõistlikult suur. Kostjal tuli omakorda tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Praegusel juhul tähendas see seda, et kostjal tuli esile tuua ja tõendada, et BAB OÜ-le on maksed tehtud õiguslikul alusel ja võlgniku huvides.
14.2.Kohtul on eelmenetluses kohustus välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3). Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1), samuti peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jääb ebaselgeks, kas lepingu alusel pidi võlgnikule teenust osutama BAB OÜ või kostja füüsilise isikuna, milles teenuse osutamine seisnes ning miks maksti tasu BAB OÜ-le (ehk milline õigussuhe oli BAB OÜ ja kostja vahel vaidlusaluse lepingu täitmise raames). Kuigi maakohus viitas oma otsuse p-s 25, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millises mahus nähti talle kõnealuse lepinguga ette tasu võlgniku juhtimise eest ja majandusliku analüüsi koostamise eest, siis asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks neid asjaolusid pooltega arutanud või nendele poolte tähelepanu juhtinud. Eelneva tõttu andis ringkonnakohus pooltele võimaluse avaldada arvamust lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kohta.
14.3.Lepingus kokkulepitu („X asub juhtima ettevõtet Allestpac OÜ ning teeb esialgse analüüsi majandustegevusest ja ettevõtte majanduslikust olukorrast“) langes kokku juhatuse liikme kohustusliku ülesandega – juhtida osaühingut. Juhatuse liige ei pea, kuid võib täita ka muid ülesandeid, kui ÄS § 180 lg-st 1 ja §-st 183 (korraldama osaühingu raamatupidamist) tuleneb, sh osutada klientidele teenust ja olla töösuhtes osaühinguga (RKTKo 26.11.2002, 3-21-134-02, p 10). Muude ülesannete täitmine on käsitatav töö iseloomule vastava õigussuhtena (nt töölepinguna, töövõtuna, käsundina). Kuna juhatuse liikmel pole õiguslikku kohustust täita juhatuse liikmena muid ülesandeid, kui ÄS § 180 lg-st 1 ja §-st 183 tuleneb, siis on oluline välja selgitada, milliste teenuste eest on kostjale ja/või BAB OÜ-le tasu määratud ning kas sõlmitud leping on oma majandusliku sisu järgi juhatuse liikme leping. Tulenevalt kostja 29. novembri 2023. a menetlusdokumendis esile toodud asjaoludest hindab ringkonnakohus kõnealust lepingut järgmisel viisil. Kostja tõi esile, et tegemist oli juhatuse liikme lepinguga ning tasu, mida kostja selle lepingu alusel sai, oli juhatuse liikme tasu (muud õigussuhet kostjal võlgnikuga ei olnud). Kostja
täpsustatud asjaolude kohaselt ei osutanud BAB OÜ võlgnikule teenust, vaid lepinguga lepiti kokku, et juhatuse liikme tasu makstakse BAB OÜ-le. Kolleegium märgib, et iseenesest ei ole vaidlusaluse lepingu puhul tegu õigusvastase tegevusega, kuid vormistades teenuse osutamise äriühingu kaudu, võis võlgnik säästa tööjõumaksudele vastava summa (maksueelis) (vt RKHKo 04.03.2020, 3-18-1740/36, 17.5). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust tõlgendada kõnealuse lepingu tingimusi selle sõnastusest ja sinna juurde antud kostja selgitustest erinevalt.
15.Eelnevat arvestades tuleb kostja juhatuse liikme kohustuse rikkumist hinnata olukorras, kus leping reguleeris juhatuse liikmele tasu maksmist.
15.1.Juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619–634) (vt nt RKTKo 03.10.2018, 2-15-18186/83, p 14). Juhatuse liikme tasu suurus ja tasu maksmise kord määratakse ÄS § 1801 lg 1 järgi osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Kostja selgitas, et vaidlusalune leping reguleeris võlgniku ja juhatuse liikme vahelist õigussuhet, leppides kokku juhatuse liikmele tasu maksmise korra ja suuruse. Kostja tõi esile, et juhatuse liikme tasuks kujunes 3314,20 eurot (neto) kuus. Maakohus tuvastas oma otsuse ps 21, et juhatuse liikme tasu määramise osas oli osanike otsus olemas. Seda asjaolu ei ole pooled apellatsiooniastmes vaidlustanud, mistõttu võtab ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaolu apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks. Juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine on samuti osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 10). Ringkonnakohus leiab, et ka lepingu sõlmimiseks oli võlgniku osaniku nõusolek olemas. Kostja oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal võlgniku ainuosanik. Seega, allkirjastades lepingu, andis ta tehingu tegemiseks nõusoleku.
15.2.Maakohus leidis, et kostja võis täita võlgniku juhatuse liikmena juhtimiskohustusi, kuid kostja ei ole täitnud oma väidete tõendamiskoormist ning kohtul ei ole võimalik hinnata üksikute toimingute eest makstava tasu suurust. Kolleegium maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Kuigi maakohus jaotas juhatuse liikme vastutuse hindamisel üldise tõendamiskoormise õigesti, pani ta kostjale kohustuse tõendada juhtimiskohustuse täitmist, mida kostja ei pidanud hagi alusest tulenevalt tõendama. Osaühingu juhtimine tähendab tema organite tegutsemist osaühingu eesmärkide saavutamiseks osaühingu sisesuhtes. See hõlmab endas nii juhatuse faktilist tegutsemist sisesuhtes, samuti õigusliku tähendusega toimingute tegemist. Praegusel juhul asus maakohus põhjendamatult hindama olukorras, kus kostja oli juhatuse liige, kas kostja oli faktiliselt võlgniku juhatuse liige. Vaidluse lahendamisel tuli aga lähtuda sellest, mis asjaolud on hageja kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaoludena esile toonud (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2): sõiduk Toyota võõrandati oluliselt alla turuväärtuse; võlgnik tasus teenuse eest, mida BAB OÜ võlgnikule ei osutanud (majandusanalüüsi ei ole teostatud); isegi, kui juhtimisteenust osutati ja majandusanalüüs tehti, siis ei olnud selle eest tasumine mõistlik ning see oli kostja huvides (osa omandamise eesmärgil). Seega ei vaielnud pooled juhatuse liikme peamiste ja spetsiifiliste kohustuste täitmise üle, vaid vaieldi kohustuste täitmise standardi, eelkõige juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise üle. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja esitatud ekirjavahetus ega ka Y kinnitus (kd I, tl-d 97–102). Kuna need tõendid ei saa asjas tähtsust omada ega otsuse sisu mõjutada, siis menetlusökonoomia kaalutlustel ei hinda kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidet tõendite valesti hindamise kohta.
15.3.Eelduslikult on juhatuse liikmel õigus saada oma ülesannete täitmise eest osaühingult tasu. Kuigi kostja oli ka võlgniku osanik, oli tal õigus saada tasu, sest selles oli kokku lepitud. Kolleegiumi hinnangul on tasu maksmise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud. Kolleegium leiab, et tegemist ei olnud kahe äriühingu samaaegse juhatuse liikmena tehingu tegemise korraldamisega. Lepinguga nähakse ette kohustuse täitmise viis, et juhatuse liikme tasu makstakse BAB OÜ arvelduskontole ja samuti antakse juhatuse liikme tasuna BAB OÜle üle sõiduki Toyota omandiõigus.
15.4.Hageja osadest väidetest võib aru saada nii, et hageja arvates jättis kostja võlgniku majanduslikud huvid kaitseta ja tekitas võlgnikule kahju sellega, et määras juhtimisteenuse ja majandustegevuse analüüsi eest liiga suure tasu. Samuti tõi hageja esile, et kostja oli ka varem olnud võlgniku juhatuse liige ning oli seetõttu teadlik võlgniku majanduslikust olukorrast. Ka on hageja seisukohal, et kostja võlgniku igapäevase juhtimisega ei tegelenud. Kolleegium leiab, et neid väiteid saab hinnata ÄS § 1801 lg 2 alusel, mille kohaselt peavad osanikud või nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Isegi, kui viidatud sättes seda sisulist nõuet rikuti, ei too see rikkumine kaasa osaniku poolt otsustatud tasu suuruse tühisust. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja oma väiteid ebamõistliku tasu kohta tõendanud, samuti on need sidumata kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudega. Hageja väited on üldsõnalised ja tõendamata, et pidada nende põhjal rikkumiseks lepingu sõlmimist või täitmist seetõttu, et lepingu eesmärgiks oligi võlgniku varatuks muutmine. Kui hageja leiab, et esinevad alused tehingu kehtetuks tunnistamiseks, on kohaseks õiguskaitsevahendiks tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise hagi pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 ja § 118 lg 1 kohaselt.
16.Hageja tugineb kostjalt kahju hüvitamise nõudmisel ka asjaolule, et lepinguga üle antud sõiduki Toyota turuväärtus oli 4000 euro asemel 9000 eurot. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja on tekitanud võlgnikule 5000 euro suuruse kahju sellega, et on lepingu alusel võõrandanud asja alla oma turuväärtuse.
16.1.Juhatuse liikme poolt temale ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib seisneda juhatuse liikme tegevuses ehk aktiivses käitumises, nt tehingu tegemises osaühingu nimel osaühingu jaoks ebasoodsatel tingimustel. Selline kahju on juhatuse liikme kohustuse rikkumise korral hüvitatav ja ÄS § 187 lg 2 kaitsealas. Kui on kahtlus, et juhatuse liige on teinud osaühingu jaoks majanduslikult ebavajaliku või ebaotstarbeka tehingu, tuleb kahju kindlaks tegemiseks hinnata eelkõige, kas tehtud tehingu tagajärjel vähenes osaühingu vara väärtus. Selleks tuleb välja selgitada osaühingu poolt tehingu alusel sooritatu (nt üleantu) ja teiselt poolelt saadud vastusoorituse väärtus. Just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu on võimalik kindlaks teha, kas juhatuse liige on tekitanud osaühingule tehtud tehinguga kahju või mitte (RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-20-14, p 12).
16.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole võlgnikule sõiduki Toyota mitterahalise tasuna üleandmise tõttu kahju tekkinud. Maakohus leidis, et sõiduki Toyota turuväärtus oli 9000 eurot. Kolleegium nõustub kostja väitega, et maakohus on sõiduki turuväärtuse tuvastamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Lepingus on pooled kokku leppinud, et sõiduki Toyota turuväärtus on 4000 eurot.
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja pidi tõendama, et lepingus kokkulepitud väärtus on eseme harilik väärtus. Kuna tegelikult toimunud eseme võõrandamise hind võib olla asjaolu, mille abil saab põhjendada eseme harilikku väärtust, siis pidi esmalt hageja tõendama oma väidet, et kokkulepitud hind ei vastanud turuhinnale.
16.3.Maakohus tuvastas sõiduki Toyota turuväärtuse www.auto24.ee portaali väljavõtte põhjal (kd I, tl-d 43–44). Riigikohus on leidnud, et portaalis www.auto24.ee avaldatud samalaadsete autode müügipakkumiste väljatrükid võivad olla tõenditeks TsMS § 229 lg 1 mõttes ja vastata dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõttes (vt RKTKo 06.02.2013, 3-2-1-18412, 28). Riigikohus on liisingulepingu lõpetamise kontekstis leidnud, et müügipakkumised on põhimõtteliselt lubatavad tõendid võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid (vt RKTKo 09.12.2008, 3-2-1-118-08, p 20). Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat tõendite hindamise kohustust ja andnud hageja tõendile eelise, mis TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole kokkuleppe puudumisel lubatud. Lisaks ei ole hageja poolt tõendit esitades esile toodud, kas konkreetne müügipakkumine arvestab vaidlusaluse sõiduki seisundit (sõiduk ei ole olnud kasutuses viis aastat, seisnud parklas, vajab põhjalikku hooldust ja remonti). Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et portaali www.auto24.ee väljavõttes kajastatud ühe sõiduki kuulutuses märgitud hind ei tõenda sõiduki Toyota turuväärtust.
16.4.Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt RKTKo 03.03.2014, 3-2-1-197-13, p 22). Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolu kohaselt oli lepingus sätestatud sõiduki Toyota turuväärtus, ei saanud võlgnikul varalist kahju tekkida.
17.Maakohtu 23. novembri 2022. a määrusega hagi tagati ja seati kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek 45 000 eurot võlgniku kasuks (kd I, tl-d 51–53). Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagi tagamine TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva nõude tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa automaatselt kustutada. Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel nõude tagamist tühistava kohtulahendi alusel. Menetluskulude jaotus
18.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust. Samuti tuleb jaotada apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 173 lg 1).
19.Olukorras, kus hagi jäetakse rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel pankrotihalduri kanda. Menetluskulud kantakse PankrS § 541 lg 1 teise lause alusel võlgniku pankrotivara arvel. Asja materjalidest ei nähtu ja ka hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kalduda üldisest menetluskulude jaotuse põhimõttest kõrvale.
20.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ja maakohus
ei ole kostja menetluskulusid kindlaks määranud, määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi kindlaks maakohus pärast praeguse otsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
21.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.