Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi K. P. vastu 41500 euro ja viivise väljamõistmiseks 44829,10 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis, registrikood 11028616), pankrotihaldur Maire Arm (e-post: [email protected]); Kostja: K. P. (isikukood XXX);
Asja läbivaatamine
Kostja lepnguline esindaja: vandeadvokaat Lennart Oja (epost: [email protected]) poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt K. P. välja hageja Osaühingu ALLESTPAC kasuks 18 000 eurot.
3.Mõista kostjalt K. P. välja hageja Osaühingu ALLESTPAC kasuks viivised põhinõudelt (18 000 eurot) alates hagi esitamisest 21.11.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras.
4.Kohtuotsuse täitmist tagab käesolevas asjas 23.11.2022 seatud hagi tagamise abinõu.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
2-22-17512
1.Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm esitas 21.11.2022 Harju Maakohtule hagi K. P. vastu 41500 euro ja viivise väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 23.11.2022 määrusega. Hageja esitas hagiavalduse puduuste kõrvaldamise 29.11.2022. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 05.12.2022 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub mõista K. P.lt Allestcpac OÜ (pankrotis) kasuks välja 41 500 eurot; viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ning jätta käesoleva asja menetlusega seotud menetluskulud K. P. kanda.
3.Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − 27.04.2022 määras Harju Maakohus Allestpac OÜ (edaspidi nimetatud ka „hageja“) ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi. − Harju Maakohus kuulutas 26.05.2022 määrusega Sky-Light A/S-i (registrikood DK61707557, asukoht Taani) ja Alletspac OÜ enda avalduse alusel Allestpac OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi (edaspidi nimetatud ka „pankrotihaldur“). − K. P. (edaspidi nimetatud ka „kostja“) sai Allestpac OÜ (pankrotis) ainuosanikuks 11.01.2022.a.. Alates 12.01.2022.a. on K. P. hageja juhatuse liige ja pankrotimenetluses võlgniku esindaja. K. P. on olnud hageja juhatuse liikmeks ka varasemalt (27.09.201018.08.2017). − 10.01.2022 sõlmis kostja hageja osa omandamise lepingu S OÜ-ga, keda esindas K.-V. D. O., kes oli ühtlasi ka tolleaegne hageja juhatuse liige. Lepingu kohaselt sai kostja enda omandisse hageja 100%-lise osaluse nimiväärtusega 50 000 eurot, tasuma pidi ta osa eest kokku 45 000 eurot. Lepingu punkti 1.6 kohaselt oli kokku lepitud tingimus, et kostja võib S OÜ osa eest osaliselt alternatiivselt tasuda ka läbi sõiduki TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX võõrandamise. Nimetatud sõiduki omanikuks oli lepingu sõlmimise ajal Swedbank Liising AS ja vastutav kasutaja hageja. Lepingu p.1.6 alternatiivi kohaselt tuli kostjal selleks tasuda liisinguandjale sõiduki liisingu jääkväärtus summas 22 500 eurot ning vormistada sõiduki omand seejärel S OÜ-le. Teise alternatiivina, vastavalt lepingu p. 1.7-le, juhul kui kostja ei tasu ära sõiduki liisingujääki, oli osa müüjal õigus endal tasuda sõiduki liisingujääk ning K. P.le jäi kohustus vormistada sõiduki müük S OÜ-le liisingu jääkväärtuse hinnaga 22 500 eurot. Viimane alternatiiv rakenduski osade eest tasumisel, kuna pangakontol on näha, et 22 500 eurot on Allestpac OÜ kontole kandnud S OÜ 31.01 ja 01.02. 2022.a. − Pankrotihaldur on teinud päringu Maanteeametile hagejale kuuluvate ja kuulunud sõidukite kohta ning saanud vastuse, et hagejale kuulus kuni 16.02.2022 sõiduk TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX, esmane registreerimise aasta 2018. Sõiduki omanikuks on alates 16.02.2022 S OÜ (xxx) ja kasutajaks K.-V. D. O.. Seega on kostja osade omandamisel müünud sõiduki TOYOTA LAND CRUISER, reg nr XXX, hinnaga 22 500 eurot S OÜ-le. Sõiduki orienteeruv turuhind oli oluliselt kõrgem, hinnanguliselt ligikaudu 50 tuhat eurot. − Samuti kuulus hagejale kuni 31.01.2022 sõiduk TOYOTA AURIS, reg.nr XXX, esmane registreerimise aasta 2016. Sõiduki omanikuks on alates 31.01.2022 X OÜ (xxx) ja kasutajaks K. P.. − X OÜ (xxx) ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on K. P.. − Kostja on hagejale esitanud lepingu koopia, dateeritud 13.01.2022, mille kohaselt sõlmis kostja kolmepoolse lepingu hageja, X OÜ ja iseenda vahel. Lepingu kohaselt asus kostja juhtima hagejat ning pidi tegema hagejale esmase majandusanalüüsi hinnaga 11500 eurot,
2-22-17512 mille eest kohustus hageja tasuma X OÜ-le rahas 7 500 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 9000 eurot ning üle andma sõiduki TOYOTA AURIS reg.nr XXX. − Kostja ei ole esitanud pankrotihaldurile viidatud lepingu alusel väidetavalt koostatud esmast majandusanalüüsi. Pankrotihalduri seisukoht on, et seda analüüsi ei ole üldse koostatud, kuivõrd kostja poolt esitatud ega hageja ruumides dokumentide hulgas seda analüüsi ei olnud. Pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu osa ostjana kostja pelgalt tutvus hageja majandusliku olukorraga, sh ka pangakontodel rahaliste vahendite kasutamisega, mida ta tegi nii enne osade omandamist kui ka peale osade omandamist juhatuse liikmena, mis ei ole aga käsitletav majandusanalüüsina. − X OÜ on esitanud vastavad juhtimisteenuse osutamise arved hagejale kokku koos käibemaksuga summas 9 000 eurot. Hageja LHV pangakonto väljavõttest nähtub esitatud arvete tasumine kokku summas 9 000 eurot. − Kostja vastutab tekkinud kahju eest Äriseadustiku § 187 alusel.
4.Kostja esitas 15.03.2023 vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi 15.03.2023 hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Kostja ei olnud osa ostulepingu sõlmimise hetkel hageja juhatuse liige. Hageja Osa Müügilepingu sõlmiti 10.01.2022, mil hageja juhatuse liikmeks oli K.-V. D. O.. Kostja tegi ainuosaniku otsuse enda juhatuse liikmeks valimise kohta 12.01.2022 ehk 2 päeva peale Osa Müügilepingu sõlmimist. Osa Müügilepingu sõlmimise hetkel ei olnud kostja teadlik hageja kehvast majanduslikust olukorrast. Seega isegi juhul, kui peaks ilmnema, et Osa Müügilepingus kokku lepituga tekitati hagejale kahju, siis ei ole kahju tekitajaks mitte kostja, vaid tol hetkel hageja juhatuse liikmeks olnud K.-V. D. O.. − Osa Müügilepingu sõlmimise hetkel omas hageja juhatuse liikmeks olnud K.-V. D. O. hagejas 100% osalust S OÜ kaudu. Olles hageja ainuosaniku ainus juhatuse liige, võttis ta Osa Müügilepingut S OÜ nimel allkirjastades S OÜ nimel vastu hageja ainuosaniku otsuse Sõiduki 1 müümiseks selle jääkväärtusega. Eeltoodust tulenevalt tegutses kostja hiljem Sõidukit 1 võõrandades hageja ainuosaniku otsuse järgi ning seega on tema vastutus välistatud (TsÜS § 37 lg 1, II lause). − Sõiduki 1 võõrandamisega selle jääkväärtusele vastava hinnaga ei tekkinud hagejale mitte kahju, vaid see hoopis aitas parandada hageja finantsseisu. Sõidukit 1 ei olnud hagejal enda igapäevase majandustegevuse läbiviimiseks vaja. Tegemist oli müümise hetkel hageja jaoks ebavajaliku sõidukiga, millega kaasnesid üksnes suured liisingumaksed. Kuivõrd hageja majanduslik olukord oli väga kehv (pankrotiavaldus esitati ca 2 kuud peale Sõiduki 1 müümises ja müügi tingimustes kokkuleppimist), oli põhjendatud ja vajalik Sõiduk 1 kiirkorras ära müüa, et vabaneda hagejale koormavaks muutunud liisingumaksetest. Asjaolu, et Sõiduki 1 müümise kokkulepe sõlmiti hageja Osa Müügilepingu raames, ei oma antud juhul tähtsust ega tähenda, et Sõiduki 1 müümine tekitas hagejale kahju. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud Auto24.ee hinnangu, mille kohaselt võib Sõidukiga 1 sarnase sõiduki väärtus olla 49 000 eurot. Seda hinnangut ei saa aga Sõiduki 1 väärtuse hindamisel arvesse võtta, kuna see hinnang võtab aluseks võrreldavate sõidukite pakkumishindasid portaalis auto24.ee, mitte aga nende sõidukite tegelikku müügihinda, hinnang ei arvesta see hinnang asjaoluga, et Sõidukit 1 oli vaja müüa kiirkorras, Sõiduk 1 oli hageja eelmise juhatuse liikme sõnul kehvas seisus ning sõidukil olid mitmed puudused ning kordades suurem läbisõit kui Auto24.ee hinnangu võrdlusautodel ja lisaks asus Sõiduk 1 Rootsis ning seda oleks sealt kätte saada olnud väga keeruline.
2-22-17512 − Kostja ei olnud teadlik hageja nõudest eelmise juhatuse liikme vastu. Kostja viitas pankrotiavalduses alusetute ülekannete tegemisele hageja töötajate, mitte endise juhatuse liikme poolt. Seega ei saanud ega pidanudki kostja arvama, et hagejal võiks nõue olla selle endise juhatuse liikme vastu. Kostja võis küll eeldada, et hagejal on nõue endiste töötajate vastu, kuid see ei saanud olla takistuseks tehingu tegemisele endise juhatuse liikmega. Seda eriti olukorras, kus vastav Sõiduki 1 väljaostu õigus ja täpsed tingimused olid juba kokku lepitud Osa Müügilepingus, mille sõlmimise ajal kostja ei olnud hageja juhatuse liige. Osa Müügilepingu sõlmimise ajal ei saanud kostjal olla tekkinud kahtlust hageja halva majandusliku olukorra kohta, kuna Osa Müügilepingus kinnitas müüja, et hageja on heas majanduslikus seisus, korralikult juhitud ja ohtu pankrotile pole. Eeltoodust tulenevalt oli Sõiduk 1 müügihind õiglane ning selle müümisega hageja endisele juhatuse liikmele ei tekitatud hagejale kahju ning kostjal puudus alus keelduda Sõiduki 1 müümisest S OÜ-le. − Kahju ei olnud kostjale ettenähtav, kuna kostjal ei olnud õrna ainugi kui palju sellise sõiduki väärtus võiks olla. Kostjal puuduvad mistahes teadmised sõidukite väärtusest. Kostja eeldas, et Sõiduki 1 liisingu jääkväärtus ongi selle tegelik väärtus. − Kostja ei rikkunud juhtimisteenuse osutamisega hoolsuskohustust – o Juhtimisteenuse lepingus ettenähtud tasu hõlmas peamiselt tasu hageja juhtimise eest; o Juhtimisteenuse eest saadud tasu oli mõistlik; o Juhtimisteenuse eest tasuks antud sõiduk võõrandati turuhinnaga; o Juhtimisteenuse eest tasumine enne pankrotiavalduse esitamist ei tähenda vastuolu hoolsuskohustusega; o Kostja tugines hageja osa ostmisel müüja avaldustele hageja majandusliku seisu kohta − Kuivõrd hageja põhinõuded on alusetud, puudub alus ka viiviste nõudmiseks.
5.10.04.2023 esitatud seisukohas leiab hageja, et kostja poolt esitatud vastus ei lükka ümber hagis esitatud väiteid ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ning tõi välja järgmist: − K. P.l oleks tulnud käituda omandatud äriühingu huvides ning mitte sellistel kahjulikel tingimustel äriühingu vara võõrandada. Sõiduki ümbervormistamise ajal oli kostja juba tükk aega juhatuse liikmena tegutsenud ning tal oli aega, et kahjulikku tehingut vältida ja sellest hoiduda, tehes juba ise vastavad otsused juhatuse liikmena. − Kostja pidi tegelikult olema juba ostu-müügilepingu sõlmimisel teadlik, et kirjutab alla äriühingule kahjulikule tehingule mis vähendab põhjendamatult äriühingu rahalist võimekust ja likviidsust. Nimelt on ka tavainimesele hästi teada seda tüüpi sõiduautode ligikaudne väärtus ning ei ole usutav, et kostja ei mõistnud, et teeb äriühingule kahju vähemalt 20 tuhande euro ulatuses. − Kostja kui majanduses tegutsev ja tegutseda sooviv isik pidi lepingu tingimusi müüjaga kokku leppides aru saama ja mõistma kokku lepitu kahjulikkuses, sest selliseid otsuseid ja lepinguid äriühingute ostmiseks ei tehta üleöö, et ei ole aega selle sisuga tutvumiseks ja oma arusaamise kontrollimiseks. − Tehingust oleks võimalik olnud ka hiljem keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel. Nimetatud asjaolu, et eelmine juhatuse liige on teinud iseendaga seotud äriühingule suuri väljamakseid, on avaldanud kostja ise, osundades just eelmisele juhatuse liikmele. Väited, et kostjal ei olnud võimalik nõuet või nõudeid eelmisele juhatuse liikmele esitada kuna tal oli selle perioodil teha väga palju muud, mis oli antud hetkel olulisem, ei saa olla õigustuseks või põhjenduseks juhatuse liikme poolt kahju tekitamise korral.
2-22-17512 − Kostja väidab, et ta ei teadnud kuivõrd halvas majanduslikus olukorras oli ostu-müügi tehingu ajal tema poolt omandatud OÜ Allestpac. Hageja selle väitega ei nõustu. o osade ostu-müügilepingu ja sõiduauto 1 ümbervormistamise vahele jäi rohkem kui kuu aega, seega pidi K. P. olema sõiduauto võõrandamise ajaks omandatud äriühingu majanduslikust olukorrast saanud täiesti teadlikuks. o Kostja on ise ostu-müügilepingule alla kirjutades kinnitanud, et tal on olnud täielik võimalus kõikide dokumentide ja materjalidega tutvuda. o K. P. oli ise varasem äriühingu pikaajaline juhatuse liige, perioodil 27.09.2010 kuni 18.08.2018. Seega teadis ta äriühingu spetsiifikat ning pidi teadma kuidas adekvaatselt hinnata konkreetset majanduslikku olukorda. − Kostja seisukoht, et sõiduauto 1 müügitehingu abil vabaneti koormavatest liisingumaksetest, ei ole hageja hinnangul kohane. Hageja oleks saanud liisingumaksetest vabanemiseks sõiduautot vabalt ise võõrandada ning saada kasu ligikaudu 20tuhat eurot, mis paraku jäi saamata. − Kostja ei ole nõus sõiduauto 1 hinnaga mis on hagiavalduse märgitud. Samas ei esita ta ise ühtegi väidet mis oleks tema arvates õige hind ega ka ühtegi sellekohast tõendit. − Kostja ei ole nõus ka sõiduauto 2 väljatoodud hinnaga, samas ei esita ta tõendeid selle kohta, et sõiduauto väärtus oli tõepoolest 4 tuhat eurot. − Juhtimisteenuse osas leiab kostja, et see oli õiglane summa tehtud töö ja panuse eest. Lisaks leiab kostja, et hageja saaks tagasi küsida käibemaksu tasutud teenuse arvelt. Kostja jätab paraku tähelepanuta, et ta ei ole enda juhatuse liikmeks oleku ajal esitanud mitte ühtegi käibedeklaratsioon maksuametile, mistõttu puudub maksuametis summa mida tagasi küsida. Samuti ei ole kostja enda juhatuse liikmeks oleku aja kohta hagejale mitte ühtegi raamatupidamisdokumenti üle andnud. − Hageja on seisukohal, et kostja, kes omandas äriühingu osad, kasutades selleks äriühingule kuuluvat vara ning maksis kogu ülejäänud kontol oleva raha iseendale, ei käitunud heauskselt vaid tekitas niigi raskes olukorras olevale äriühingule kahjusid juurde.
6.Kohus selgitas 05.05.2023 pooltele tõendamiskoormist ning määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ja vastaspoole poolt esitatule vastamiseks. Kohus teatas, et lõpetab 26.05.2023 eelmenetluse. Kohus andis pooltele lõplikud seisukohad ja teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-22-17512
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − K. P. sai Allestpac OÜ ainuosanikuks 11.01.2022.a.. Alates 12.01.2022.a. on K. P. hageja juhatuse liige ja pankrotimenetluses võlgniku esindaja. K. P. on olnud hageja juhatuse liikmeks ka varasemalt (27.09.2010-18.08.2017). − 10.01.2022 sõlmis kostja hageja osa omandamise lepingu S OÜ-ga, keda esindas K.-V. D. O., kes oli ühtlasi ka tolleaegne hageja juhatuse liige. Lepingu kohaselt sai kostja enda omandisse hageja 100%-lise osaluse nimiväärtusega 50 000 eurot, tasuma pidi ta osa eest kokku 45 000 eurot. Vastavalt lepingu p. 1.7-le, juhul kui kostja ei tasu ära sõiduki liisingujääki, oli osa müüjal õigus endal tasuda sõiduki liisingujääk ning K. P.le jäi kohustus vormistada sõiduki müük S OÜ-le liisingu jääkväärtuse hinnaga 22 500 eurot. − Hagejale kuulus kuni 16.02.2022 sõiduk TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX, esmane registreerimise aasta 2018. Sõiduki omanikuks on alates 16.02.2022 S OÜ (xxx) ja kasutajaks K.-V. D. O. . − Samuti kuulus hagejale kuni 31.01.2022 sõiduk TOYOTA AURIS, reg.nr XXX, esmane registreerimise aasta 2016. Sõiduki omanikuks on alates 31.01.2022 X OÜ (xxx) ja kasutajaks K. P.. − X OÜ (xxx) ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on K. P.. − 13.01.2022 sõlmis kostja kolmepoolse lepingu hageja, X OÜ ja iseenda vahel. Lepingu kohaselt asus kostja juhtima hagejat ning pidi tegema hagejale esmase majandusanalüüsi hinnaga 11500 eurot, mille eest kohustus hageja tasuma X OÜ-le rahas 7 500 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 9000 eurot ning üle andma sõiduki TOYOTA AURIS reg.nr XXX. − X OÜ on esitanud vastavad juhtimisteenuse osutamise arved hagejale kokku koos käibemaksuga summas 9 000 eurot. Hageja LHV pangakonto väljavõttest nähtub esitatud arvete tasumine kokku summas 9 000 eurot.
11.Hageja palub kohtul mõista K. P.lt Allestcpac OÜ (pankrotis) kasuks välja 41 500 eurot; viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, viidates et kostja vastutab osaühingule ALLESTPAC (pankrotis) tekkinud kahju eest Äriseadustiku § 187 alusel. Kostja vaidles hagile vastu, tuues välja, et kostja ei olnud osa ostulepingu sõlmimise hetkel hageja juhatuse liige, sõiduki 1 võõrandamisega selle jääkväärtusele vastava hinnaga ei tekkinud hagejale mitte kahju, vaid see hoopis aitas parandada hageja finantsseisu, kostja ei olnud teadlik hageja nõudest eelmise juhatuse liikme vastu, kahju tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav ning kostja ei rikkunud juhtimisteenuse osutamisega hoolsuskohustust.
12.Kohus on seisukohal, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimese lause alusel, mille kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Hagi rahuldamiseks tuleb seega kohtul tuvastada, kas kostja oli osaühingule kahju tekkimise ajal osaühingu juhatuse liige; juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1,
2-22-17512 TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
13.Eeltoodust lähtuvalt peab hageja nõude maksmapanemiseks tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Kostjal on võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
14.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet kostja vastu seoses 10.01.2022 sõlmitud hageja osa omandamise lepinguga.
15.Lähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest sõlmiti 10.01.2022 võlgniku osa omandamise leping S OÜ, mida esindas juhatuse liige K.-V. D. O. ja K. P. (kostja) vahel. Hageja tõi välja ja tõendas, et K. P. sai Allestpac OÜ (pankrotis) ainuosanikuks 11.01.2022.a. ning alates 12.01.2022.a. on K. P. hageja juhatuse liige ja pankrotimenetluses võlgniku esindaja. K. P. on olnud võlgniku juhatuse liikmeks ka varasemalt (27.09.2010-18.08.2017) (tl 18).
16.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole täitnud TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormist ning hageja nõude rahuldamise esmane eeldus – tõendada, et kostja oli 10.01.2022 tehingu sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liige – on täitmata. Kohtu hinnangul tegutses kostja 10.01.2022 tehingut sõlmides isiklikest huvidest lähtuvalt ning esindades nimetatud tehingus vaid iseennast ei saa kostja vastutada võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Kohus nõustub kostjaga, et kostja tegutses 16.02.2022 sõidukit TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX võõrandades võlgniku 10.01.2022 tehinguaegse ainuosaniku otsuse järgi ning seega on tema vastutus välistatud TsÜS § 37 lg 1, II lause kohaselt, millest lähtuvalt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kohtu hinnangul on nimetatud nõudes esitatud hagi vale kostja vastu, millest lähtuvalt jätab kohus nimetatud nõude osas hagi rahuldamata.
17.Täiendavalt on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt 13.01.2022 võlgniku, kostja ja X OÜ vahel sõlmitud lepingust, millest lähtuvalt asus kostja juhtima võlgnikku ning pidi tegema võlgniku esmase majandusanalüüsi hinnaga 11500 eurot, mille eest kohustus võlgnik tasuma X OÜ-le rahas 7500 eurot+km ning üle andma sõiduki TOYOTA AURIS reg.nr XXX (tl34). Hageja on esitanud tõendid, millest lähtuvalt oli 13.01.2022 lepingu sõlmimise ajal X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige K. P. (tl 33-33a). Täiendavalt on hageja välja toonud, et kostja ei ole esitanud pankrotihaldurile viidatud lepingu alusel väidetavalt koostatud esmast majandusanalüüsi ning pankrotihalduri seisukoht on, et seda analüüsi ei ole üldse koostatud ning äriühingu osa ostjana võlgniku majandusliku seisukorra tutvumine ei ole käsitletav majandusanalüüsina. Täiendavalt on hageja seisukohal, et sõiduki TOYOTA AURIS reg.nr XXX turuväärtus oli oluliselt kõrgem (9000 eurot) lepingus märgitust (4000 eurot), kostja pole 13.01.2022 lepingust märgitud teenuseid hagejale osutanud ning ka juhul, kui kostja läbi X OÜ võlgnikule mingis ulatuses juhtimisteenust osutas, on tegemist sedavõrd ebakvaliteetse teenusega, et selle väärtuseks võib hinnata 0 eurot.
18.Kostja tõi välja, et ei rikkunud juhtimisteenuse osutamisega hoolsuskohustust, kuna juhtimisteenuse lepingus ettenähtud tasu hõlmas peamiselt tasu võlgniku juhtimise eest; juhtimisteenuse eest saadud tasu oli mõistlik; juhtimisteenuse eest tasuks antud sõiduk võõrandati turuhinnaga ning juhtimisteenuse eest tasumine enne pankrotiavalduse esitamist ei tähenda vastuolu hoolsuskohustusega.
19.Puudub vaidlus, et 13.01.2022 lepingut sõlmides oli kostja ALLESTPAC OÜ juhatuse liige ning antud asjaolu on ka tõendatud, millest lähtuvalt on nõude rahuldamise esimene eeldus täidetud.
20.Nõude rahuldamise teise eeldusena tuleb tuvastada, kas juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35).
2-22-17512
21.Esmalt märgib kohus, et juhatuse liikme tasustamist reguleerib ÄS § 1801, mille lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. Olukorras, kus kostja oli ALLESTPAC OÜ ainus osanik, saab kohus asuda seisukohale, et juhatuse liikme tasu määramise osas oli olemas osanike otsus.
22.ÄS § 187 lg 2 lähtuvalt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust lähtuvalt oli kostja kohustuseks tõendada, et ta on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
23.Hageja väitel on kostja rikkunud võlgniku vara põhjendamatu kasutamisega juhatuse liikme kohustusi ning on sellega põhjustanud võlgnikule kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses nõuabki. Kostja on välja toonud, et „Analüüsi tegi kostja nii, et tutvus hageja majandusliku olukorraga ja analüüsis oma peas hageja majanduslikku seisu.“ (tl 88p). Kostja tõi välja ka, et 13.01.2022 lepingus ette nähtud tasust moodustas suurema osa tasu võlgniku juhtimise eest ning „kostja tegeles igapäevaselt intensiivselt ja suures mahus hageja juhtimisega.“ (tl 88p). Kostja tõi välja oma tööülesanded ning esitas tõendamiseks oma suhtluse pankadega, tarnijatega ja klientidega ning võlgniku tootmist korraldanud O. J. kinnituse. Kostja oli seisukohal, et juhtimisteenuse eest saadud tasu oli mõistlik, sest tasu (11500 eurot) arvestamisel ümber kuupalgaks, sai kostja netopalga 3314,20 eurot kuus. Täiendavalt tõi kostja välja, et juhtimisteenuse eest tasuks antud sõiduk võõrandati turuhinnaga ning viitab, et hageja poolt sõiduki väärtuseks esitatud auto24.ee kuulutus analoogse sõiduki kohta väärtusega 9000 eurot, võtab aluseks võrreldavate sõidukite pakkumishindasid, mitte nende sõidukite tegelikku müügihinda.
24.Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud oma tõendamiskoormist. Kostja on edastanud kohtule kirjavahetused ning O. J. kinnituse tõendamaks, et kostja täitis võlgniku juhatuse liikme kohustusi. Viidatud kirjavahetustest (tl 96-101) lähtuvalt on kostja suhelnud võlgniku endise juhatuse liikmega võlgnikule kuulunud sõiduki TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX võõrandamisega seonduvates küsimustes (saab hinnata 10.01.2022 lepingust kostjale tuleneva kohustuse täitmisega seonduvaga), Bigbank AS-iga seoses ettevõttele arvelduslaenu taotlemisega (1 päring seoses tehnilise probleemiga panga koduleheküljel), Swedbank AS-iga arvelduskrediidilepinguga seonduvalt ning Mediplast AB-ga koosoleku aja kooskõlastamisega seonduvalt. O. J. on edastanud kostja e-postile üldsõnalise kinnituse 13.03.2023 – „Annan teada, et K. P. ajavahemikus 13.01.2022-veebruari keskpaik 2022 tegeles igapäevaselt Allestpac OÜ juhtimisega.“ (tl 102)
25.Kohus saab asuda kostja poolt esitatud tõenditest lähtuvalt seisukohale, et kostja on äriühingu juhtimisega mingil määral tegelenud, kuid O. J. kinnitusest ega muudest tõenditest ei ilmne, millises mahus seda tehtud on. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ka, millises proportsioonis nähti talle 13.01.2022 lepinguga ette tasu võlgniku juhtimise ja võlgniku osas majandusliku analüüsi koostamise osas. Samuti on tõendamata, mis on sellise täitmise väärtus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tema võlgniku juhatuse liikmena täidetud ülesannete näol oleks tehtud toiminguid, millel oli konkreetne väljund võlgniku huvides, mida saaks lugeda juhatuse liikme kohustuste täitmisena korraliku ettevõtja hoolsusena. Kohtu hinnangul ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja/või millises ulatuses on K. P. 13.01.2022 lepingust lähtuvaid kohustusi täitnud, kuivõrd 13.01.2022 lepingus ei ole välja toodud täpsemaid (töö)ülesandeid, tingimusi (sh tähtaegasid), ülesannete täitmise vormi ega ulatust. Kohtul puuduvad eriteadmised, et hinnata kostja poolt teostatud toimingute (e-kirjavahetused) väärtust, mistõttu kohus ei arvesta osutatud teenuse väärtust tekitatud kahju summast maha. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on põhjendatult tasunud juhtimisteenuse eest arved X OÜ-le, mistõttu on nõude rahuldamise teine eeldus täidetud.
26.Kohus on seisukohal, et kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt on osaühingule tekkinud läbi 13.01.2022 lepingu sõlmimise varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), juhatuse
2-22-17512 liikme hoolduskohustuse rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
27.Kohtu hinnangul leppisid ALLESTPAC OÜ, X OÜ ja K. P. 13.01.2022 dateeritud lepingus nr 20220113-KP kokku K. P.le hageja juhtimise ja esialgse analüüsi koostamise eest makstava tasu suuruses ja vormis. Kohtu hinnangul on nimetatud lepingu tingimused puudulikud (millise perioodi eest juhtimistasu makstakse nimetatud summas, millises vormis peab olema esitatud analüüs ning milliseks tähtajaks) ning vasturääkivad (lepingus on mh välja toodud, et K. P. tasu Allestpac OÜ juhtimise ja analüüsi eest on 11500 eurot; samas on lepingus välja toodud ka, et hageja kohustub tasuma K. P.le X OÜ poolt väljastatud arvete alusel 7500 eurot + km (kokku 9000 eurot) ning võõrandama sõiduki TOYOTA AURIS, mille turuväärtus samast lepingust lähtuvalt oli 4000 eurot – seega lepingu andmete kohaselt tuli hagejal tasuda K. P.le mitte 11500, vaid 13000 eurot.
28.Võttes arvesse esmalt asjaolu, et 13.01.2022 lepingust lähtuvalt on lepitud kokku juhatuse liikme tasus summas 11500 eurot, kuid sama lepingu alusel viidi ettevõttest välja vara 13000 euro ulatuses, ilmneb antud asjaolust kohtu hinnangul otsene rikkumine ning võlgnikule kahju tekitamine, mille eest vastutab kostja võlgniku juhatuse liikmena. Lähtuvalt eelpoolkäsitletust, on kohus tuvastanud, et ehkki kostja võis täita võlgniku juhatuse liikmena juhtimiskohustusi, ei ole kostja selles osas täitnud tõendamiskoormist ning kohtul ei ole võimalik hinnata üksikute toimingute eest makstava (õiglase) tasu suurust ehk kohus nõustub hagejaga ja asub seisukohale, et juhul ka, kui kostja täitis mõningaid võlgniku juhtimisega seotud ülesandeid (nt võlgniku nimel pankrotiavalduse esitamine), ei saa mõistlikuks pidada kostjale võlgniku poolt makstud tasu suurust ning kostja on oma tegevusega tekitanud võlgnikule kahju.
29.Pooled on olnud eriarvamusel selles osas, milline oli 13.01.2022 X OÜ-le võõrandatud sõiduki TOYOTA AURIS turuväärtus lepingu sõlmimise ajal. 13.01.2022 lepingust lähtuvalt hindas BCS Autoteenindus sõiduki turuväärtuseks selle seisukorda arvestades 4000 eurot (tl 34). Hageja on esitanud menetluses tõendi, millest lähtuvalt oli analoogse sõiduki turuväärtus auto24.ee portaali müügikuulutusest lähtuvalt 9000 eurot (tl 43-44). Kostja hinnangul kajastab viidatud kuulutus sõiduki pakkumishinnale, mitte tegelikule müügihinnale.
30.Kohus on seisukohal, et kuna kostja poolt lepingus viidatud hinnang sõiduki turuväärtusele on paljasõnaline – kohtule pole esitatud tõendina lepingus viidatud BCS Autoteenindus hinnangut ega muid tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus anda hinnangu sõiduki tegelikule väärtusele ja kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus võtta arvesse, kas sõiduki pakkumishind ja tegelik müügihind alati erinevad ning kui, siis kui suures ulatuses, tuleb käesoleval juhul lähtuda hageja poolt esitatud tõendist ja hinnata, et kostja poolt X OÜ-le võõrandatud sõiduki väärtus oli 9000 eurot.
31.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu tulenevalt 13.01.2022 sõlmitud lepingust ning mõistab kostjalt välja kahju hüvitisena 18000 eurot (st X OÜ arvete alusel tasutud 9000 eurot ning X OÜ-le võõrandatud sõiduki turuväärtus 9000 eurot).
32.Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Kuivõrd kohus hagi osaliselt rahuldab, on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja viivisenõue, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
33.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata kohtuotsuses käsitlemata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hagi tagamine
2-22-17512
34.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist.
35.Harju Maakohtu 23.11.2022.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja määras hagi tagamise korras kanda Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis, registrikood 11028616) kasuks kinnistule registriosa nr 1084950, katastrinumbriga 19801:001:2459 kantud ja K. P.le (isikukood 38202170329) kuuluva kinnisasja registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 45 000 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus hagi osaliselt rahuldab ja hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, tuleb jätta kohtuotsuse täitmist tagama käesolevas asjas 23.11.2022 seatud hagi tagamise abinõu.
Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
37.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ning hageja hagi rahuldamise, on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Osaliselt tühistautd TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.