Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindaja 30 minutit maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks. Nimetatud toiminguga seotud kulu palub hageja samuti välja mõista. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud TsMS §-s 4842 toodud eeldused, mistõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulude hüvitamine suuremas, s.o. põhjendatud ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et hageja ei saa kostjatelt nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja maksekäsu kiirmenetluse kulusid ei hüvitata. Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Kohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 986 eurot (riigilõiv 630 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 336 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.