Võlgnik R V, isikukood XXX, elukoht XXX Võlgnik E V, isikukood XXX elukoht XXX Võlgnike usaldusisik Andrus Õnnik, Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing, asukoht Side tn 10a-4, Pärnu linn, Pärnu maakond, tel.4431313, 50 11556, e-post: [email protected]). Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R V ja E V abikaasade ühine taotlus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Kuulutada välja R V (isikukood XXX) pankrot 02. jaanuaril 2024 kell 11.00 ja algatada R V kohustustest vabastamise menetlus.
3.Kuulutada välja E V (isikukood XXX) pankrot 02. jaanuaril 2024 kell 11.00 ja algatada E V kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada R V ja E V pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 24.01.2024 algusega kell 12.30. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile [email protected], märkides taotlusele tsiviilasja number 2-23-15196.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgnike nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgnike kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 03.01.2025.
7.Võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.R V ja E V võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajatel vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
13.Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
14.Menetluskulud jätta solidaarselt võlgnike R V ja E V kanda.
15.Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot, mis tuleb välja maksta E Vi poolt 22.11.2023 tasutud deposiidist OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (SEB Pank AS-is EE861010902001530007). Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD
1.26.10.2023 esitasid avaldajad R V ja E V Pärnu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Kohus jättis 30. oktoobril 2023 avalduse käiguta ning andis avaldajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldajad esitasid 30. oktoobril 2023 abikaasade ühise maksejõuetusavalduse allkirjatatuna selleks ettenähtud vormil.
2.Kohus määras usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina usaldusisiku tasu xxx eurot, mis tuleb võlgnikel tasuda 3 osamaksega, kus ühe osamakse suurus on xxx eurot. Võlgnik tasus usaldusisiku tasu summas xxx eurot ühe maksena 12.11.2023.
2-23-15196
3.01.12.2023 määrusega võttis kohus abikaasade ühise maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgnike usaldusisikuks Andrus Õnniku.
4.28.12.2023 esitas Andrus Õnnik kohtule Käesolevaga edastan võlgniku ja tema abikaasa taotluse ning FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. võlgniku ja tema abikaasa 27.12.2023 taotluse menetlusliigi muutmiseks, varanimekirja, võlanimekirja ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Usaldusisik märgib, et vastavalt FIMS-ile on võlgnik ja tema abikaasa allkirjastanud varanimekirja ja võlanimekirja, kuid nad on tutvunud ka usaldusisiku hinnangu ja usaldusisiku tasu taotlusega. Usaldusisik leiab, et tuleb asuda seisukohale, et R V ja E V on reaalselt maskevõimetud, kuna kohustused ületavad olulisel määral nende tegelikku maksevõimet ja juhul, kui nad hakkavad igapäevaseid kulusid tasuma oma sissetuleku arvelt jäävad laenud võlgnevusse ning muutuvad lähikuudel sissenõutavaks. Usaldusisiku hinnagul on R Vi ja E Vi maksejõuetuse peamiseks põhjuseks pärast haigestumistest tekkinud makseraskuste tekkimist uute, nende maksevõimet ületavate laenude/kaardilimiitide võtmine. Esialgsel hinnagul võisid nad muutuda maksejõuetuks juba 2020-l aastal, kui võtsid juurde arvukalt oma maksevõimet ületavaid kohustusi. Usaldusisik palub kuulutada välja R Vi pankrot, nimetada pankrotihaldur, milleks on usaldusisik nõusoleku andnud ning algatada R V ́i kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik palub kuulutada välja E V ́i pankrot, nimetada pankrotihaldur, milleks usaldusisik nõusoleku andnud ning algatada E V ́i kohustustest vabastamise menetlus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et võlgnike ühine maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 11 lg 5 kohaselt kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgnike majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning R V ja E V on püsivalt maksejõuetud. Võlgnike maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikel ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. R Vi ja E Vi teadaolevad kohustused kokku on 60 292,01 eurot, millest vähemalt 5 865,45eurot on muutunud sissenõutavaks. Laenude igakuised tagasimaksed on ca 2100 eurot, millele lisanduvad krediitkaartide/kaardilimiitide tagasimaksed ( sh kaardiliimiitidest tulenevad kohustused on kokku ca 8300 eurot). Võlgnikul ja tema abikaasal praegusel ajal igasugune vara puudub. Perekonna sissetulekuks on hetkel keskmiselt kokku 2 925 eurot, mis koosneb R keskmisest palgast 1474 eurot/kuus, E keskmisest palgast 1291 eurot ja peretoetusest 160 eurot. Menetluse ajal on avaldajad jõudnud arusaamisele, et olid tulude-kulude tabeli koostamisel liialt optimistlikud. Nad ei arvestanud muuhulgas ka seda, et võimalike haiguste ajal on sissetulek väiksem, samuti on tegelikud kulud suuremad. Nad on usaldusisikule teatanud, et realistliku eelarve puhul suudaksid nad tavalises olukorras jätta laenude tasumiseks maksimaalselt kuni 700eurot/kuus. Lisaks on avaldajad märkinud, et otsisid menetluste kohta infot internetist ja ei ole kasutanud jurist või võlanõustaja abi. Selle käigus jäi neil tähelepanuta võimalus taotleda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist, mis tegelikkuses oleks nende jaoks õigem variant. Selliselt oleks võimalik oma igapäevased kulud tasuda ise ja oma sissetulekute arvelt ning oleks võimalus lõpetada igakuine nö manööverdamine kaardilimiitide, sugulaste abi jms. Kohus nõustub usaldusisikuga selleki, et avaldajad ei ole võimelised pikaajaliselt pingelise graafikuga
2-23-15196 laene tasuma, kuna nad on hakanud sellises olukorras võtma uusi laene igapäevaste kulude/või laenumakste/tasumiseks. Usaldusik märgib, et täpsemate andmete puudumisel tuleb käesoleval hetkel aluseks võtta, et ümberkujundamisele läheks nõuete kogusumma, ja selliselt kuluks 60 292 eurot tasumiseks 700 euro/kaupa 86 kuud, ehk 7 aastat ja 2 kuud. Võlgnikud esitasid kohtule taotluse, mille kohaselt soovivad muuta avalduses märgitud menetluse liiki ning soovivad enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
7.FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg 3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnike pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada nende kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
8.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgnike pankroti välja 02.01.2024 kell 11.00. Usaldusisik Andrus Õnnik andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgnike pankrotihalduriks. Võlgnikel pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgnike usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).
9.PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 24.01.2024 algusega kell 12.30 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile [email protected], märkides taotlusele tsiviilasja number 2-23-15196.
10.Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.
11.Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 03.02.2025.
12.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise
2-23-15196 halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
13.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
14.Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, teostades järgmised toimingud tutvus maksejõuetusavalduse ja lisadega – 30 min, koostas avaldajatele päringuid, edastas kokkuvõtted ja vara- ja võlanimekirja- 1 tundi, koostas ja edastas päringud registritesse jm asutustele – 30 min, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid– 1 tund, tutvus otse registrites avaldajatega seotud andmetega – 30 min, tutvus ja analüüsis EMTA andmed avaldajate 3 aasta sissetulekute kohta- 30 min, tutvus ja analüüsis võlgniku 3 aasta sissetulekuid ja väljaminekuid pangakontode alusel – 30 min, analüüsis andmeid kogumis ja koostas võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku hinnangu ja usaldusisiku tasu taotluse –7 tundi 30 min. Käesolevas maksejõuetusmenetluses kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 120 eurot/tunnis (lubatud kuni 145 eurot) millest tulenevalt usaldusisiku tasu oleks 1440,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades asjaoluga, et avaldajad on kohtu nõudmisel tasunud kohtu deposiiti usaldusisiku tasu katteks xxx eurot, siis palub usaldusisik tasu määrata väiksemas ulatuses järgmiselt: kinnitada usaldusisiku tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks xeurot ( kokku xxx eurot), ning tasuda see R Vi poolt kohtu deposiiti kantud summast.
15.Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on ka põhjendatud, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata usaldusisiku tasuks xxx eurot ja tasuda saa kohtu deposiiti kantud summast. Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
2-23-15196 •
Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FIMS § 49 lg 9)
12.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajatel oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajatele teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.