Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja kui üürileandja ja xxx OÜ kui üürniku vahel oli 01.10.2019 sõlmitud üürileping nr xxx (29.09.2020 sõlmitud kokkuleppega olid lepingulised õigused ja kohustused üle läinud xxx OÜ-lt xxx OÜ-le), mille alusel kasutas Xxx OÜ üüripinda aadressil xxx asuvas „xxx“ kaubanduskeskuses (äriruum nr xxx pindalaga 61,5 m2) ning kohustus tähtaegselt tasuma hageja arvete alusel makseid üüri ja kõrvalkulude eest. Seisuga 09.01.2023 moodustas Xxx OÜ üüri ja kõrvalkulude võlgnevus hagejale summas 18 536,90 eurot. 09.01.2023 sõlmisid hageja, Xxx OÜ, xxx OÜ ja kostja O R kokkulepped. Eelnimetatud kokkulepete osaks oleva „Üürilepingu üleandmise kokkuleppe“ kohaselt andis Xxx OÜ kui üürnik lepingu üleandjana lepingust tulenevad õigused ja kohustused alates 31.12.2022 üle uuele üürnikule xxx OÜ ning hageja andis nõustumuse üürilepingu üleminekuks uuele üürnikule xxx OÜ-le tingimusel, et O R annab üürilepingu täitmise tagatise ning üürilepingu üleandja Xxx OÜ vastutab kuni 31.12.2022 lepingust tekkinud üürniku kohustuste eest uue üürnikuga solidaarselt. Samas, so. 09.01.2023 sõlmisid hageja, Xxx OÜ ning xxx OÜ kokkuleppe (võlatunnistus), mille kohaselt hageja andis Xxx OÜ-le ja/või solidaarvõlgnikule xxx OÜ-le tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning pooled koostasid tasumise kohta maksegraafiku, mille kohaselt kohustus Xxx OÜ ja/või solidaarvõlgnik xxx OÜ tasuma hagejale võlgnevuse maksegraafiku tähtaegadeks igakuiste osamaksetena ning seati lisatingimus, et juhul kui kõik osamaksed laekuvad täielikult ja tähtaegselt loobub hageja viiviste nõuetest. Samal päeval 09.01.2023 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, käendaja vastutuse piirmääraga 25 000 eurot. Hagejale laekus võlatunnistuse alusel 3 makset kokku 1429,15 eurot, seega on võlgnevuse jääk 17 107,75 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kostja e-postile xxx, millelt kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 04.12.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (733,21 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Hagejal on asjaolude ja tõenditega tutvumisele, kinnistusraamatu päringule, hagi tagamise võimaluste väljaselgitamisele, hagiavalduse koostamisele, viiviste arvestamisele, tõendite komplekteerimisele, AET esitamisele kokku kulunud 6 tundi ja 51 minutit. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingutele põhjendatud ajakulu kokku 5,5 tundi arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Ülejäänud osas (kohtumäärustega tutvumine, selgituste esitamine) on menetluskulud põhjendatud 30 minuti ulatuses. Kohutumäärustega tutvumine ei ole kohtu hinnangul ajaliselt mahukas. Seega on esindaja ajakulu põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Arvestades, et esindaja osutas hagejale teenust tunni hinnaga 98 eurot, on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 588 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 1260 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1848 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.