Avaldaja (võlgnik): U. M. (isikukood xxxxxxxxxx) Usaldusisik: E. V.
RESOLUTSIOON
1.Jätta U. M. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.
Vabastada E. V. U. M. usaldusisiku kohustustest.
Jätta menetluskulud U. M. kanda.
4.Anda U. M. hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata U. M. usaldusisiku E. V. tasuks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, s.o kokku 870 eurot ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
5.Tühistada Tartu Maakohtu 5. septembri 2023. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja U. M. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teatama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
7.Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.U. M. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. augustil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mida täiendas 15. augustil 2023. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale sõiduk xxxxxxx (2000. a; hinnangulise väärtusega 700 eurot), muu vara puudub. Avaldaja ei ole viimase viie aasta jooksul tööl käinud. Ta saab puuduva töövõime- ja sotsiaaltoetust (kokku 607 eurot kuus), lisaks teeb juhutöid ning teda toetavad pereliikmed (400 eurot kuus). Avaldaja igakuised väljaminekud on kokku 1007 eurot. Kohustusi on tal võlausaldajate ees kokku 13 251 eurot 15 senti. Avaldajal tekkisid makseraskused, kuna ta ei saa tervisliku seisundi tõttu tööl käia. Laene ta võtnud ei ole.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 5. septembri 2023. a määrusega menetlusse, nimetas avaldaja usaldusisikuks E. V. (usaldusisik), peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku nõusolekuta ara käsutada.
Usaldusisiku arvates on avaldaja maksejõuetu.
Avaldajal on automehaaniku eriala. Avaldaja töötas viimati 20 a tagasi, st ta ei ole aastaid teeninud ametlikku sissetulekut, v.a 2020. a aprillist augustini, kui teenis 500 eurot kuus. Avaldaja kinnitusel ei näe ta tulevikus võimalust hakata teenima ametlikku töötasu. Ta on teeninud mitteametlikku tulu sõidukite remontimisega. Alates 7. novembrist 2020 saab avaldaja iga kuu sotsiaaltoetust 49 eurot 9 senti ja töövõimetoetust 558 eurot, millest saab arestida ligikaudu 50 euro kuus (600 eurot aastas). Avaldaja ei ole oma arvelduskontosid vähemalt viimastel aastatel kasutanud. Ta avas 2023. a-l arvelduskonto, kuhu laekub töövõime- ja sotsiaaltoetus. Avaldaja on kriminaalkorras karistatud. Avaldajale kuulub sõiduk xxxxxxx (2000. a), mille eeldatav väärtus on 500 eurot, kuna sõidukil puudub mootor. Lisaks on avaldaja liiklusregistrile teatatud kuue sõiduki võõrandamisest temale, kuid kuna avaldaja ei ole taotlenud enda kandmist liiklusregistrisse, on sõidukid automaatselt ajutiselt kustutatud. Avaldaja väitel ei ole ükski sõiduk säilinud. Avaldaja suhtes on alates 2005. a-st algatatud 41 täitemenetlust, millest 27 on lõpetatud ja 14 jätkuvad. Avaldajal on kohustusi kokku 5501 euro 65 sendi ulatuses (kohustuste hulka ei ole arvesatud nõudeid, mille täitmine on usaldusisiku arvates aegunud).
Kohtutäitur on 2021. a-l müünud avaldaja osa pärandvara ühisusest 16 600 euro eest, millest rahuldati avaldaja vastu olevaid nõudeid täitemenetlustes. Avaldaja nimetab seda paljaks varastamiseks. Pärast seda, kui usaldusisik saatis avaldajale vara- ja võlanimekirja, oli ta raskesti kättesaadav. Avaldaja on maksejõuetu. Kõne alla ei tule võlgade ümberkujundamise menetlus. Avaldajale sobivaima menetlusviisi kohta arvamuse andmist komplitseerib avaldaja taust. Maksejõuetusmenetlus täidab oma eesmärki siis, kui ühiskonnas aktiivselt osalev isik on minevikus teinud vigu, kuid on sellest aru saanud ja suure tõenäosusega sarnaseid vigu ei korda. Sel juhul aitab kohustustest vabastamine realiseerida ühiskonnale kasulikku potentsiaali, mille kasutamist pärsivad üle jõu käivad võlad. Avaldaja suhtes on küsimus, kas ja mida on ta mineviku vigadest õppinud või kas ta soovib õppida. Kohtute infosüsteemi järgi on avaldajal korratu eluviisi (alates 2005. a-st on Politsei- ja Piirivalveameti nõude rahuldamiseks algatatud võlgniku suhtes 24 menetlust, neist viimased 2023. a-l). Samuti on ta konfliktne ja lugupidamatu suhetes kaasinimestega, sh oma lähikondsetega (mitu lähenemiskeelu kohaldamise taotlust, võlgniku vastu suunatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue). Ka avaldaja eluviis on läbipaistmatu. Maksustatav tulu on sisuliselt puudunud. Oma arvelduskontosid ei ole ta enne 2023. a-t kasutanud. Sõidukite ostmine viitab varjatud sissetulekule. Avaldaja on ilmselt harjunud elama ilma ametliku sissetulekuta. Küsitav on, kas tuleks välja kuulutada avaldaja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja ei vabaneks 31,55% ulatuses (1700 eurot) õigusvastaselt tekitatud kohustusest (FiMS § 50 lg 2). Lisaks asendataks 9,24% ulatuses täitmata Politsei- ja Piirivalveameti nõuded asenduskaristusega. Usaldusisik ei ole veendunud, et avaldaja ei pane pärast pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust toime õigusrikkumisi ja hoidub teiste inimeste kahjustamisest. Võttes arvesse avaldaja elukäiku, tema suhtes jätkuvate täitemenetluste algatamise aega (alates 2005. a-st) ja teadaolevate kohustuste iseloomu, ei pruugi tema makseraskused olla tingitud vaid tervisest. Enamik kohustustest on seotud avaldaja poolt toime pandud õigusrikkumistega. Kohustuste tekkimisele on oluliselt kaasa aidanud tema vähene õiguskuulekus. Sama omadus on tõenäoliselt ka põhjuseks, miks avaldaja ei ole seni püüdnud täita juba tekkinud kohustusi. See, et vanemas eas töövõime väheneb, on tavaline. Lisaks lõpetas avaldaja usaldusisikuga suhtlemise siis, kui usaldusisik avaldas arvamust. Avaldaja maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu. Avaldaja ei ole maksejõuline vähemalt 2005. a-st. Kohtul on alus kuulutada välja avaldaja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, kui peab seda põhjendatuks. Kui kohus leiab, et avaldaja taotletav menetlus ei ole eesmärgipärane või selle läbiviimise kulusid ei peaks katma riik, saab menetluse lõpetada FIMS § 18 lg 2 p-de 4 või 5 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FiMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FiMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.
6.1.FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele.
6.1.1.Avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat FiMS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist. Ka avaldaja ise on avaldanud, et menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda. Avaldajal on praeguseks teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 5501 eurot 65 senti. Sellest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusi 1700 euro ulatuses (31,55 % kohustustest). Kui üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (FiMS § 50 lg 1), siis FiMS § 50 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks avaldaja praegusel juhul kohustustest vabastamisel 1700 euro suurusest võlast, mille täitmiseks avaldajal vara puudub. Avaldajal on ka kohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees 498 euro ulatuses, mille osas saab väljaspool pankrotimenetlust täitemenetluses kohaldada asenduskaristust (TMS §-d 201 ja 206). Kohus märgib, et avaldaja nõuete täitmine 3364 euro 98 sendi ulatuses (lisanduvad eelmärgitud 5501 eurole 65 sendile) aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel pankrotimenetluseta. Seega nende nõuete osas puudub avaldajal vajadus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Ülejäänud nõuded (3303 eurot 65 senti) on hagimenetluse kulude ja kohtutäituri tasude nõuded, maksuvõlg ning võlanõue. Iseenesest on nendest nõuetest võimalik seaduse järgi vabaneda, kuid kohtu arvates esinevad praegu alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (vt määruse põhjenduste p-d 6.1.2–6.1.3).
6.1.2.Kohus on tuvastanud, et avaldaja on vähemalt viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (FiMS § 45 lg 3 p 4), varjanud enda tegelikke sissetulekuid, vältides maksude maksmist ja saades samal ajal toetusi (FiMS § 45 lg 3 p 2) ning raske hooletuse tõttu rikkunud oma menetluslikke kohustusi maksejõuetusavalduse menetlemisel (FiMS § 45 lg 3 p 5).
6.1.2.1.Avaldaja on teeninud aastaid mitteametlikku sissetulekut (v.a 2020. a aprillist augustini, kui teenis 500 eurot kuus (dtl 96)). Kuigi avaldajale on määratud puuduv töövõime
26.oktoobril 2020 (dtl-d 27–28), on avaldaja kohtule kinnitanud, et on olnud võimeline mitteametlikult sissetulekut teenima ning on seda teeninud aastaid, viimati 2023. a maikuus (dtl 105). Seega on avaldaja jätnud aastaid oma sissetulekud deklareerimata. Samal ajal kui avaldaja mitteametlikult töötas, sai ta Eesti Töötukassalt töövõimetoetust (dtl-d 68–70, 72, 74). Lisaks on avaldaja jätnud talle võõrandatud sõidukid liiklusregistrisse kandmata (dtl 52), mille on edasi võõrandanud ning mille eest on saanud raha (dtl-d 105–106). Võlgnikule võõrandatud sõidukist teavitati liiklusregistrit viimati novembris 2022. Ka ei ole avaldaja enda arvelduskontosid enne 2023. a-t kasutanud. Seni on avaldaja kasutanud kolmanda isiku kontot või arveldanud sularahas. Kuigi avaldaja väitel oli saadud mitteametliku sissetuleku suurus kuni 100 eurot kuus ning sõidukite müügitulu väike, ei oma see praegu tähtsust. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus pole mõeldud sellisele ebaausale võlgnikule, kes teenib hoolimata püsivast töövõimest ja töövõimetoetuse saamisest aastaid mitteametlikku sissetulekut, varjab enda tegelikke sissetulekuid ja jätab need aastaid deklareerimata. Kohtu arvates oli avaldaja kõnealuse tegevuse eesmärk näidata end varatuna, vältida tema suhtes alates 2005. a-st algatatud täitemenetlustes nõuete täitmist ning saada toetusi. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena ei saa avaldajal olla õigustatud ootust lihtsalt kohustustest vabaneda.
6.1.2.2.Samuti jättis avaldaja maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse tõttu täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Pärast usaldusisiku poolt avaldajale vara ja võlgade nimekirja saatmist oli avaldaja usaldusisikule raskesti kättesaadav, keeldus vara ja võlgade nimekirja allkirjastamisest ning soovis usaldusisiku ametist vabastamist. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vara ja võlgade nimekirja allkirjastamisest keeldumist ning usaldusisiku ametist vabastamist. Isegi kui avaldaja ei nõustunud vara ja võlgade nimekirjas toodud andmetega, oli tal kohustus teha usaldusisikuga koostööd, et selgitada vara ja võlgadega seonduvat. Avaldaja ei suutnud aga ka 17. oktoobri 2023. a istungil täpselt põhjendada, milliste vara ja võlgade andmetega ning mis põhjusel ta nendega ei nõustu. Avaldaja tõi välja üksnes selle, et arusaamatu on 16 600 euroga seonduv, kuna ta ei ole seda summat saanud, ning võlgade suurus 8000 euro ulatuses. Avaldajale seejuures selgitati, et usaldusisik on võlgade nimekirja koostamisel arvestanud võlausaldajate nõuetega, mille täitmine on aegunud (3364 eurot 98 senti; dtl 56). Seega ei ole võlgade suurus 8000 eurot, vaid ligikaudu 5500 eurot. Samuti selgitati, et kohtutäitur müüs
täitemenetluses pärandvara ühisuse 16 600 euro eest ning selles ulatuses rahuldati täitemenetlustes avaldaja vastu olevaid nõudeid. Avaldaja on teinud usaldusisiku tegevusele ka etteheiteid pangakontode arestimise kohta, kuid usaldusisik on kohaldanud käsutuskeeldu maakohtu 5. septembri 2023. a määruse alusel. Seega on ka kõnealune etteheide põhjendamatu. Kokkuvõttes kohus leiab, et avaldaja keeldus põhjendamatult menetlusest osavõtu ja usaldusisikuga koostöökohustuse tegemisest. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei nõustu usaldusisiku seisukohtadega või jäi avaldajal midagi arusaamatuks, ei anna alust koostöö tegemisest keeldumiseks ja usaldusisiku ametist vabastamiseks. Eelkirjeldatud avaldaja käitumisest maksejõuetusavalduse menetluses puudub kohtul ka veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele. Kohtu arvates on avaldaja eesmärk lihtsas korras kohustustest vabaneda. Kohus võtab seejuures arvesse senise avaldaja õigusvastase käitumise, mille tulemusena on avaldajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja nendega seonduvad menetluskulud, samuti toimepandud süütegude tõttu tekkinud nõuded.
7.Avaldaja soovis enda pankroti väljakuulutamist üksnes siis, kui kohus otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus ei saa praegu otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FiMS § 18 lg 2 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.
8.Kohus kohaldas 5. septembri 2023. a määrusega avaldaja suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist teatada peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
10.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 725 eurot (käibemaksuta).
10.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (66 eurot, millele lisandub käibemaks). Seetõttu on põhjendatud määrata usaldusisiku tasuks 725 eurot.
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg 1), s.o 145 eurot.
10.5.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna avaldajal asja materjalidest nähtuvalt kergesti võõrandatav vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.