Asjaõigus › Omandiasjad

2-19-11530 eurot. Hüvitis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks O J pangakontole XXX Swedbank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme (3) tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O J hagi TJ, I L vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohtule 01.08.2019 esitatud ja 10.09.2019. a määrusega Viru Maakohtu menetlusse võetud hagis palus O J (hageja) jagada hageja ning T J ja I L (kostjad) ühisomandis olevat V J pärandvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil XXX, kinnistusregistri osa nr 3260109, mõttelisteks osadeks, et iga pärija saab 1/3 mõttelise osa omanikuks. Hageja taotleb ka kaasomandi lõpetamist, et jätta korteriomand kostjate kaasomandisse ja maksta hagejale rahaline hüvitis. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu. Põhimõtteliselt ei ole kostjad pärandvara jagamisele vastu, kuid ei nõustu hagis märgitud osade suurusega ning Narvas aadressil XXX asuva ja pärandiks oleva korteriomandi turuväärtusega, mille on hageja välja toonud. Samuti viitavad kostjad asjaolule, et korteriomand oli abikaasade (pärandaja ja kostja 1) ühisvara. Seega, hagejale kuuluv pärandi mõtteline osa on 1/6, mitte 1/3 nagu hageja väidab. Kohtule 14.09.2023 esitatud vastuses kohtunõudele täpsustas hageja oma nõuded pärijate osade ja hüvitise suuruse osas ning esitas alternatiivse nõude.

2(5)

2-19-11530 Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu. Pärandvara hulka kuulub Korteriomandist 1⁄2 mõttelist osa ja selle 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist pärijateks on hageja ja kostjad. Seega saab hageja taotleda üksnes pärandvara lõpetamist 1⁄2 mõttelise osa suhtes korteriomandist. Kohus 20.10.2023 määrusega selgitas osapooltele õiguslikku olukorda ning tegi kostjatele ettepaneku kaaluda vastuhagi esitamise vajadust (tuvastushagi) ning andis vastuhagi esitamiseks tähtaja. Kostjad esitasid 22.11.2023 kohtule vastuhagi avalduse pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise nõudes ning kompromissi ettepaneku. Kostjad (vastuhagi hagejad) taotlesid otsustada vastuhagi menetlusse võtmist peale hageja (vastuhagi kostja) kompromissiettepaneku suhtes vastuse saamist. Kohus 23.11.2023 andis vastuhagi kostjale tähtaja kompromissi sõlmimise osas seisukoha esitamiseks. O J seisukoht laekus kohtule 27.12.2023, milles pakkus hageja omapoolse kompromissi tingimused. 27.12.2023 istungil jõudsid pooled põhimõtteliselt kokkuleppele, poolte soovil kohus andis neile aega kompromisslepingu vormistamiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 28.12.2023. 28.12.2023 saabus kohtule poolte lepinguliste esindaja poolt digitaalselt allkirjastanud kompromissleping. Kohus tegi ettepaneku täpsustada kompromissi punkti 1 sõnastus ja esitada kohtule ümbertehtud kompromissi teksti tervikuna. Pooled esitasid täpsustatud kompromissi tervikteksti 29.12.2023. Poolte menetluslikud taotlused: 1) Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. 2) Poolte esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nende volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid tema õigust sõlmida käesolevat kompromissi ja et neil on kõik õigused käesoleva kompromissi sõlmimiseks esindatavate nimel. 3) Käesolev kompromiss jõustub, kui kõik kompromissi osapooled on selle allkirjastanud ning jõustub seda kinnitav tsiviilasja nr 2-19-11530 menetlust lõpetav kohtumäärus. 4) Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole õiguslikku tähendust kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval avaldusel, kinnitusel ega kokkuleppel ning pooled peavad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. 5) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja nr 2-19-11530 menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (sh TsMS § 432) ning paluvad Viru Maakohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 2-19-11530 menetluse lõpetada selleks kohtuistungit korraldamata. 6) Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 7) Pooled lepivad kokku, et kohtulikku kompromissi kinnitava määruse peale saab esitada määruskaebust 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 8) O J palub jätta riigilõivu riigi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kompromissi kinnitamine

3(5)

2-19-11530 Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni 3 tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine Kompromissis leppisid pooled kokku, et kompromissi sõlmimisega ja hüvitise tasumisega ammendatakse kõik menetluspoolte vaidlused sh ka T J ja I L nõude O J vastu, mis on seotud pärandandja matusekuludega. Seega on vastuhagi esemeks olev pärandvara jagamise nõue on kompromissiga lahendatud ja vastuhagi hagejad ei vaja enam õiguskaitset. Kohus leiab, et tuleb keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte kantud tagastamisele mittekuuluvad menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega menetluskulud jäävad iga kulusid kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude riigi tuludesse kandmisest vabastamine Kohus 10.09.2019 määrusega andis hagejale riigipoolset menetlusabi ning vabastas hagejat riigilõivu 300 euro maksmisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude 4(5)

2-19-11530 kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetlus lõpeb poolte kompromissi kinnitamisega ja pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega TsMS § 190 lg 4 alusel tuleks hagejalt riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja mõista. Arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks hagejal riigilõivu summa, 300 euro, tasumise järel TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest poole (s.o 150 euro) tagastamist. Seega jääks riigile hüvitatava menetlusabi summaks kokku 150 eurot. TsMS § 190 lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada hageja talle riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest täies ulatuses. Hageja on piiratud teovõimega isik, kelle üle on seatud eestkoste. Kompromissis taotleb hageja jätta riigilõivu riigi kanda. Viru Maakohus vabastab hageja riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.