nende avaldaja/võlgnik K. L. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxx) 11. detsember 2023
RESOLUTSIOON
1.Võtta K. L. maksejõuetusavaldus menetlusse.
2.Kuulutada välja K. L. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 16.30 ja algatada K. L. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes S. T. (xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxxx xxxx; e-post xxxx@xxxxxxxx).
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. jaanuaril 2024 kell 15.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
Kohustada K. L. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja
usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud K. L. kanda.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.K. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-17215). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat: tütar A. H. (sünd xxxxxxxxxx) ja poeg B. H. (sünd xxxxxxxxxx). Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Tema igakuiseks sissetulekuks on 950 eurot, millest ülalpidamismaksed on 165 eurot, lapse puudetoetus 135 eurot ja võlgniku töövõimetoetus 650 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1890 eurot: eluasemekulud 850 eurot, kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 150 eurot, sidekulud 70 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 100 eurot ning tervishoiukulud ja ravimid 70 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxx (väljalaskeaasta 2009, hinnanguline väärtus 2500 eurot). Võlgniku kohustuste suurus on 35 584,46 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused tervislikust seisundist ja töökaotusest tingituna, samuti lahkuminekust laste isast, kes omakorda põhjustas võlgnikule makseraskusi (kohtumenetlus pooleli). Võlgnik soovib leida parema töö, et rahaasjad korda saada. Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohtu põhjendused
2.Kohus leiab, et K. L. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (35 584,46 eurot) ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 11.12.2023 kohtuistungil, et elab koos lastega üürikorteris (üür 690 eurot). Viimane töökoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid detsembrikuust alates on võlgnik töötu, mistõttu
on sissetulekuks üksnes riigilt saadavad toetused summas 950 eurot. Võlgnik tunnistas, et on liialt palju laene võtnud – osa nendest oma kohustuste täitmiseks, aga suurem osa endisele mehele, kellega oldi koos 15 aastat. Kui võlgnik oli võtnud mehele laenu 20 000 eurot, läks mees kahe kuu pärast ära. Alguses ta maksis laenu tagasi, aga lõppkokkuvõttes jättis laenu maksmata ning võlgnik andis mehe kohtusse. Kohus on lõppenud ja võlgnikule laenust 16 000 eurot välja mõistnud, kuid mees esitas apellatsiooni ja nüüd on asi ringkonnakohtus. Seis on sealtpoolt nutune, sest mees on teatanud, et ta ei plaanigi seda raha maksta. Võlgade katteks müüdud majast (xxxxxxxxxxxxxx) ülejäänud raha läks samuti mehe arvele ning võlgnik sellest midagi ei saanud. Võlgniku nimel on sõiduauto, mis vajab remontimist. Auto müügist saaks heal juhul 3000 eurot. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-s on võlgnik küll 49% osanik, kuid pole seal üldse tegutsenud ega osaühingu tegemistega kursis. Pangakontod on võlgnikul AS-s SEB Pank ja Swedbank AS-s. Võlgnik ei ole kriminaalkorras karistatud. Võlgnik märgib, et ei soovi järelemõtlemisaega, vaid nõustub pankroti väljakuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on S. H. tsiviilasjas nr 2-22-14366 (K. L. hagi S. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks) vaidlustanud Tartu Maakohtu 18.10.2023 kohtuotsuse. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid täitemenetlusi. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 35 584,46 euro ulatuses järgmiselt:
1.Bigbank AS nõue 19 973,46 eurot;
2.ESTO AS nõue 1000 eurot;
3.PLACET GROUP OÜ nõue 2000 eurot;
4.AS Inbank (IN Pay krediitkaart) nõue 4000 eurot;
5.AS Inbank (autolaen) nõue 8023 eurot;
6.AS Inbank (järelmaks) 588 eurot.
4.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on 11.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 11.12.2023 kohtuistungil võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust ning sisu. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
5.Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. L. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
6.FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
7.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.