6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. 1(8)
7.Kohustada A. P.t vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 10.01.2024. A. P. ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui A. P. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata Tiia Kalausi usaldusisiku tasu summas 871,20 eurot (sh käibemaks).
9.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 871,20 eurot (kaheksasada seitsekümmend üks eurot 20 senti koos käibemaksuga) Tiia Kalausile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ Civilex a/konto EEXXX Swedbank.
10.Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 22.12.2024.a.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.Viru Maakohtusse saabus 20.10.2023 A. P. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamise
ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise nõudes. Võlgnik on vanaduspensionär. Võlgnikul puudub vara. Avalduse kohaselt võlgniku faktiline maksejõuetus tekkis võlgniku poja õigusvastase käitumise tagajärjel. Nimelt kasutas võlgniku poeg, S. K., võlgniku isikuandmeid (eelkõige smart-ID) ilma võlgniku nõusolekuta: 1) erinevate kiirlaenukohustuste võtmiseks; 2) järelmaksuga kaupade soetamiseks (eelkõige tehnika nt telefon, pesumasin ja kuivati jms); 3) teenuste soetamiseks laenu võtmiseks (nt silmaoperatsiooni eest tasumiseks). Võlgniku poeg võlgnikule kohustuste võtmisest ei rääkinud. Võlgnik sai võlgniku nimele võetud kohustustest teada alles siis, kui võlausaldajad hakkasid esitama nõudeid võlgniku vastu (sh kirjad inkassoteenuse pakkujatelt, makseettepanekud ja hagiavaldused). Võlgnikule ei ole tänaseni teada võlgniku nimele võetud kohustuste kogumaht. Võlgnik on faktiliselt maksejõuetu olnud juba enam kui aasta aega. Seni võlgniku vastu esitatud nõuete hulgast ja suurusest nähtub üheselt, et võlgnik kõiki võetud kohustusi nõuetekohaselt täita ei suuda (võlgniku palk oleks pidanud olema mitu korda suurem). Tänaseks päevaks on võlgnik jäänud pensionile ega jaksa kuidagi võlgniku nimele õigusvastaselt võetud kohustuste hulgaga sammu pidada. Kuivõrd võlgnikul puudub objektiivselt võimalus kõigi võlausaldajate nõudmiste täitmiseks, ei jää võlgnikul muud üle kui esitada enda maksejõuetuse avaldus. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. P. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalausi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
2(8)
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
5.Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 28 303,37 eurot. Nimetatud kohustused tulenevad võlgniku ja võlausaldajate vahel sõlmitud kiirlaenu lepingutest. Võlgnevuse liikide kaupa on kohustused alljärgnevas: - kohustused kiirlaenude osas on 20 648,15 eurot; - tasumata sideteenused (Elisa) on 1 680,17 eurot; - kohustused järelmaksu lepingutest on 4 835,11 eurot; - kohtutäiturite tasud ja kulud on 1 140,00 eurot. Võlgnik on lahutatud. Alaealised ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on käesoleval ajal vanaduspensionär, mis on tema teadaolevalt ainuke sissetulek. Võlgniku elukohaks on avalduse kohaselt: xxx. Võlgnik selgitas, et korter kuulub tema lähedasele, mistõttu üürilepingut sõlmitud ei ole ning üüri ei tasu. Elukohaga seonduvad kulud on jooksvad kommunaalmaksed. Usaldusisik tuvastas, et võlgniku elukohaks olev korteriomand kuulub võlgniku tütrele P. A.’le (i.k. xxx), mis on viimase poolt omandatud 20.01.2023.a. Transpordiameti registri kohaselt on võlgniku nimele registreeritud sõiduk (universaal) Hyundai Terracan (v.l. 2002). Võlgniku nimele on sõiduk registreeritud 06.04.2023.a. Võlgnik selgitas usaldusisikule, et sai sõiduki tasuta oma pojalt S. K.. Tegemist on võlgniku hinnangul täiesti amortiseerunud sõidukiga ning sihtotstarbeliselt seda kasutada ei ole võimalik. Registrisse on kantud enne usaldusisiku käsutuskeeldu kohtutäiturite keelumärked vara käsutamiseks. Võlgnik selgitas, et kohtutäiturid ei ole varaga tutvumas käinud. Ta ise otsis võimalust vara müügiks ning soovis anda selle Väike-Maarjas asuvale Päästekoolile õppevahendiks. Kool tegi pakkumise ostuks hinnaga 200 eurot, kuid kohtutäitur ei andnud nõusolekut vara võõrandamiseks. Väidetavalt on sõiduk seniajani Väike-Maarjas päästekooli valduses. Võlgnik on kantud registrisse kasutajana S. K.ile kuuluvale sõidukile MAZDA 626, reg. märk XXX, v.l. 2014. Registri kohaselt on sõiduk ajutiselt kustutatud. Usaldusisk tuvastas, et võlgniku pangakontodelt 2022 – 2023 väljamakseid Coop Liisingule sõiduki MAZDA 3, reg. märk XXX eest. Coop Liising on avaldA.d, et võlgniku nimele oli 14.10.2014 sõlmitud liisinguleping, mis lõpetati seisuga 27.10.2023.a. Registri kohaselt on nimetatud sõiduk Coop Liising AS omandis ning vastutavas kasutajaks on P. A., kes on teadaolevalt võlgniku tütre abikaasa. Võlgnikule käesoleval ajal kinnisasju ei kuulu. Usaldusisik tuvastas, et võlgnik on talle kuulunud kinnisasjade osas teinud 22.08.2022 lepingu lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi, kinnistu ja kinnistu mõttelise osa kinkelepingu P. A. (võlgniku tütar) kasuks. Võlgnik on eelnimetatud lepinguga vähendanud oma varalist seisundit alljärgnevalt: Kinnisasi X (registriosa nr xxx) suurusega 2,02 ha, maatulundusmaa. A. Piikoppel oli kinnisasja omanik alates 2017 (sai omanikuks pärimise teel). Kinkelepingu 22.08.2022 kohaselt kinkis vara oma tütrele P. A.le ning lepingus on hinnatud kingitud vara väärtuseks 6000 eurot. Käesoleval ajal on kinnisasi P. A. omandis. 3(8)
Korteriomand (registriosa nr XXX) asukohaga xxx, suurusega 61,40 m2. Korteriomand oli alates 2014 A. P. ja U.-D. K. kaasomandis ning 2017.a. sai võlgnik korteri ainuomanikus pärimise teel. Kinkelepingu 22.08.2023 kohaselt kinkis võlgnik vara oma tütrele P. A.le ning lepingus on hinnatud vara väärtuseks 60 000 eurot. Sama lepinguga seati A. P. kasuks isiklik kasutusõigus. Käesoleval ajal on korteri omanikuks M. R., kellele P. A. on korteriomandi võõrandanud 12.01.2023 hinnaga 69 000 eurot. Korteriomandi võõrandamisel on isiklik kasutusõigus A. P. kasuks kustutatud. Usaldusisik tuvastas, et 20.01.2023 omandas P. A. korteriomandi (registriosa nr XXX) asukohaga xxx, suurusega 37,90 m2 hinnaga 53 000 eurot. Nimetatud korteriomand on käesoleval ajal võlgniku elukohaks. Mõtteline osa (474/949 kaasomandist) kinnistust T (registriosa nr XXX) asulohaga xxx, suurusega 5610 m2, 100% elamumaa. Kinnistu oli hoonestatud. Alates 2003.a. olid A. P. ja P. A. kinnisasja kaasomanikud vastavalt kaasomandid suurusega 474/949 kaasomandist ja 475/949 kaasomandist. 27.05.2020 sõlmisid P. A. ja A. P. võlaõigusliku kinnistu mõttelise osa müügilepingu, mille kohaselt P. A. müüs talle kuuluva mõttelise osa A. P.le. Asjaõigusliku lepingu sõlmimise aeg oli määratud 25.01.2023 ja kinnisasi oli A. P. elukoht. Mõttelise osa müügihinnaks oli määratud 15 000 eurot, mille A. P. kohustus tasuma 500 euroste osamaksetena. 22.08.2022 sõlmitud lepinguga eelnimetatud võlaõiguslik leping lõpetati ning P. A. kohustus tagastama A. P.le viimase poolt tasutud 7000 eurot. Kinkelepinguga A. P. kinkis talle kuulunud mõttelise osa kinnisasjast P. A.le. Kingitava vara väärtuseks hinnati 15 000 eurot. Võlgnik selgitas, et ta hindas mõttelise osa väärtuse oma parimate teadmiste kohaselt. Võlgnik ei saanud ette ennustada mitu kuud hiljem sõlmitud müügilepingu ostuhinda. Käesoleval ajal on kinnistu omanikuks N. K., kellele P. A. võõrandas kogu kinnisasja 09.01.2023.a. hinnaga 55 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik on vähendanud oma varalist seisu vähem kui kolme aasta jooksul enne maksejõuetuse avalduse menetluses usaldusisiku määramist. Usaldusisiku hinnangul võib olla alus võlgniku ja tema tütre vahel 22.08.2022 sõlmitud kinkelepingu tagasivõitmiseks PankrS § 111 lg 2 või alternatiivselt PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel. Võttes aluseks punktides 1.5.1 – 1.5.3. nimetatud asjaolud, siis kinkelepingu sõlmimisega jäi võlgnik ilma varast, mille võimalik väärtus oli vähemalt 81 000 eurot. Kahe kinkelepingu esemeks olnud vara puhul on käesoleval ajal vara omanikuks kolmas isik, seega heauskne omandaja, mistõttu vara tagasisaamine pankrotivarasse ei ole eelduslikult võimalik. A. P. on selgitA.d, et sõlmis 22.08.2022 lepingu perekondlikest lähisuhetest tulenevatel põhjustel. Tegemist olevat praktikas võrdlemisi tavapärase tehinguga. Väidetavalt ei olnud A. P. teadlik augustis 2022.a. tema nimele võetud kohustuste täpsest sisust ja sai sellest teada alles peale 22.augustit, kui võlausaldajad hakkasid esitama maksekäsu kiirmenetluse avaldusi. A. P. oma vastuses on selgitanud, et sai esmakordselt 2022.a. suvel teadlikuks asjaolust, et poeg S. Karusberg on A. P. nimele kohustusi võtnud. Usaldusisik on aga tuvastanud, et juba alates 2022.a. veebruarist on A. P. oma LHV kontolt tasunud TF Bank AB-le, Inbankile, Placet Group OÜ-le, BB Financile, sama on toimunud märtsis, aprillis on tasutud lisaks veel Ühisrahale, ESTO’le, Omarahale, juunis on Bondorale makse, juulis on tasutud 6.07.2022 võlatunnistuse alusel Julianus Inkassole. Seega, eeltoodut silmas pidades, siis oli võlgnikule juba varasemalt teada, et tal on kohustused või ei olnud need siis S. K. poolt võetud kohustused. 4(8)
Enne maksejõuetuseavalduse menetlust on kohtutäitur aprillis 2023 enampakkumisel võõrandanud võlgnikule kuulunud garaaži (xxx) Bondora AS nõude katteks hinnaga 7000 eurot. Pensioniregistri andmetel on võlgnikul kohustusliku pensionikonto osakud realiseeritud. Võlgnikul puudub töökoht ning ta on vanaduspensionär. Eelnevalt on võlgnik töötanud hooldajana erinevates hoolekandeasutustes. Viimane töökoht oli X AS-s, kust võlgnik lahkus 30.04.2023 seoses vanaduspenionile siirdumisega ning tervislikel põhjustel. : MTA andmetel oli A. P. deklareeritud tulu 2022.a. 12 105 eurot (töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, pension); 2021.a. 12 087 eurot (töötasu, haigushüvitis); 2020.a. 11 117 eurot (töötasu, haigushüvitis). Eeltoodust tulenevalt moodustas võlgniku keskmine tasu 926 – 1008 eurot/kuus (neto). Võlgnik omab arvelduskontosid Eesti krediidiasutustes: EE681010011846298220 SEB Pank, saldo 0,00 eurot (tehingud perioodil 2022 – 2023 puuduvad, kohtutäiturite arestid); EE334204278644023103 Coop Pank, saldo 192,85 eurot (saldo on muutuv, halduri nõusolek seaduses sätestatud ulatuses rahaliste vahendite kasutamiseks); EE457700771007324018 LHV Pank, saldo 0,00 eurot; EE412200221067785435 Swedbank, saldo 0,00 eurot; EE19220022074203996 Swedbank (hoiukonto), saldo 0,46 eurot; EE362200221069860743 Swedbank (krediitkaardi kasutamise leping nr 18-089692-RK), saldo 0,00 eurot. Haldur on teostA.d võlgniku kontode analüüsi perioodil 2022 – 2023. LHV Pank kontol on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik on kontole rahalisi vahendeid kandnud ainult sularaha sissemaksena. Tulu laekumist töötasuna või pensionina kontolt ei nähtu. Esitatud andmete kohaselt on A. P. kasutanud LHV kontot perioodil 4.02.2022 – 10.10.2022. Selle perioodi jooksul on võlgnik kontole kandnud sularaha kokku summas 20 215 eurot. Suurimad maksed korraga on 1500 € (10.05.2022), 4000 € (10.04.2022), 2310 € (8.04.2022), 2400 € (4.03.2022), 1200 € (18.02.2022). Ka ülejäänud sularaha maksed on vahemikus 255 – 950 eurot. Coop Panga konto on usaldusisiku hinnangul olnud võlgniku enda käsutuses (kuigi võlgniku vastuses on avaldatud, et võlgnik kasutas Swedbank kontot ning poja survestamisel andis Coop konto kasutamise õiguse pojale). Coop Pank kontole on võlgnikule laekunud tema töine tulu ning pension. Samuti on sellelt kontolt võlgnik tasunud jooksvaid liisingumakseid, kommunaalmakseid jms. Swedbank konto väljavõte perioodi 2022-2023 kohta näitab usaldusisiku hinnangul, et seda ei ole pruukinud kasutada võlgnik ise, vaid see võis olla mingil ajaperioodil tema poja kasutuses. Kuna käesoleval ajal on konto väljavõtte analüüsi periood ainult kaks viimast aastat, siis selle perioodi jooksul usaldusisik suures ulatuses kiirlaenude kontole laekumist ei tuvastanud. Nähtav on nt 3.01.2022 Placet Group laekumine 300 eurot. Swedbank kontol on teostatud tehinguid kuni juuni 2022. Muud vara ei ole usaldusisik võlgnikul tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ei jätku võlgniku varast tema kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse põhjused: Võlgnik selgitas, et maksejõuetuse olukorra tekitas talle poeg S. K., kes kuritarvitas võlgniku usaldust. Võlgnik selgitas, et andis poja survestamisel pojale oma Swedbank kasutamiseks isikuandmed. Väidetavalt andis võlgnik pojale konto käasutamise õiguse ainult poja töötasu kasutamiseks, kuid mitte mingil juhul tema nimele mistahes kohustuste võtmiseks. Kuna poeg kasutas kiirlaenude saamiseks internetipangas sõlmitud lepinguid, siis olevat võlgnik saanud 5(8)
laenu võtmisest teada alles hiljem, kui võlausaldajad hakksid temale kui laenusaajale esitama nõuded kohustuste tasumiseks. Käesoleval ajal pole usaldusisikule täpselt teada, millal võlgnik pojale oma konto kasutamise õiguse koos isikuandmetega üle andis ning millise perioodi vältel kogu protsess toimus. Samas usaldusisik on tuvastanud, et kohtutäiturid on ka varasemalt võõrandanud võlgniku vara võlausaldaja nõuete katteks: - 2012.a. on kohtutäitur võõrandanud kinnisasja registriosa nr xxx, kus sissenõudjaks oli
X OÜ;
- 2019.a. oli korteriomandile xxx seatud kinnistusraamatu III jaos vara käsutamise keelumärge X AS kasuks. Kui ka need eelnevad kohustused olid võlgnikule tekitatud kellegi teise isiku poolt, siis oleks oma isikuandmete üleandmisel pojale tulnud olla eriti ettevaatlik, või on ka võlgnik ise varasemalt võtnud laenu, millest on tekkinud kohustused, mida ei täidetud. Kokkuvõttes, arvestades käesoleval ajal teadaolevaid asjaolusid, on usaldusisik seisukohal, et A. P. on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekust ei ole võimalik olemasolevaid kohustusi täita. Usaldusisik ei saa välistada võimalust, et pankroti väljakuulutamisel edasises pankrotimenetluses, on halduril õigus esitada hagi kohtusse kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel 6(8)
otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
9.Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 871,20 eurot (sh käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
10.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 870 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
11.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
12.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 871,20 eurot (sh käibemaks eurot), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 871,20 eurot (sh käibemaks) ja määrab 871,20 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜ- Civilex (a/konto EE312200221055387366 Swedbank) kasuks.
7(8)
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.