Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu hagi X, Y vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8304,60 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 06.07.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 18.08.2023. a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu (registrikood 80132827, asukoht Kadaka, Jägala-Joa küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, 74212), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, nõustaja VT)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 30.11.2023
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.05.2023 otsus tühistada osaliselt, osas, millega hagi X suhtes rahuldati ja jaotati menetluskulud hageja hagis X vastu ning saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule. Muus osas jätta otsus muutmata.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(9)
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded: •
mõista kostjatelt X ja Y solidaarselt hageja Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitis 7 689,44 eurot;
•
mõista kostjatelt X ja Y solidaarselt hageja Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja viivis põhinõude summalt (7 689,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates hagi kostjatele kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas;
•
mõista välja edasiulatuv viivis otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 7 689,44 eurot.
Hagi kohaselt olid hageja juhatuse liikmeks perioodil 15.09.2000 – 05.12.2021 kostja II ning perioodil 19.05.2015 – 05.12.2021 kostja I.
Hageja kui korteriühistu on moodustatud Jõelähtmel, Jägala-Joa külas, Kadaka kinnistul. Sellel asub 1928. aastal ehitatud hoone. Hoone on omanike kasutuses valdavalt suvekoduna. Tegemist on tänapäeva mõistes sisuliselt ridaelamuga, kuivõrd igal elanikul on oma hooneosa juures nii hoone ees kui ka hoone taga kindlaks määratud maalapp ning oma hooneosa. Oma maalappi on iga elanik hooldanud ise. Kõik vajalikud remonditööd on iga korteriomanik teinud iseseisvalt ehk siis vastavad majandus – ja remondikulud (sh haldus- ja hoolduskulud) on senimaani olnud iga korteriomaniku enda kanda. Hageja ei ole kunagi kogunud korteriühistu liikmetelt raha remondi- ega hooldustöödeks.
Hageja liikmed arutasid ajavahemikul 2016-2017 vajaduse üle tellida hoone korstnate ja kütteseadmete puhastamiseks kogenud korstnapühkija. Korstnapühkijad teostasid puhastuse ja kontrolli ning selgitasid, et korstnad (ning mõnel korteril ka kütteseadmed) vajavad remonti.
06.10.2019 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus otsustati, et kogu korterelamu Kadaka hoone amortiseerunud katus tuleb välja vahetada ning teostada ka korstnate remont. Eeltoodu tarbeks otsustati hakata koguma hageja arveldusarvele raha. Alates 2019.a oktoobrist alustati sihtotstarbelise rahakogumisega selliselt, et iga korteriomanik tasus hageja arveldusarvele igakuiselt 50 eurot.
2021. aasta suvel hakkasid korteriühistu liikmed huvi tundma ühistu rahalise seisu kohta. Muu hulgas põhjusel, et mistahes edasiminekut amortiseerunud katuse vahetamise osas toimunud ei olnud. Korteriühistu liikmetel tekkisid kahtlused, et kogutud rahalisi vahendeid ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt ning hageja huvides. Korteriühistu liikmed soovisid tekkinud olukorra arutamiseks kokku kutsuda üldkoosoleku ning edastasid vastavasisulise palve juhatusele 23.11.2021. Hageja juhatus (st kostjad) keeldus üldkoosoleku kokkukutsumisest ning lubas edastada liikmetele asjakohased dokumendid. Korteriühistu liikmeid eeltoodu ei rahuldanud ning nad edastasid korduva palve juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud.
2(9)
Korteriühistu liikmed kutsusid kokku erakorralise üldkoosoleku 05.12.2021. 04.12.2021, so üks päev enne erakorralist üldkoosolekut edastasid juhatuse liikmed (st kostjad) korteriühistu liikmetele 2020.a majandusaasta aruande, millest nähtus, et liikmetelt oli 2020. aasta eest laekunud 3 835 eurot, kogutud rahaliste vahendite jääk oli 675 eurot ning remonditöid oli väidetavalt tehtud 3 160 euro eest.
05.12.2021 erakorralisel üldkoosolekul kostjad kui juhatuse liikmed ei osalenud, hoolimata asjaolust, et kutse oli neile nõuetekohaselt edastatud. 05.12.2021 erakorralisel üldkoosolekul otsustati juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda kostjad ning valida korteriühistu juhatuse liikmeteks Q ja C. Korteriühistu uus juhatus edastas kostjatele kui endisele juhatusele palve edastada ühistu arvelduskonto väljavõte ning kõik raamatupidamisdokumendid. Korteriühistu endine juhatus edastas arvelduskonto väljavõtte, kuid keeldus üle andmast raamatupidamisdokumente.
Pärast uue korteriühistu juhatuse liikmete äriregistrisse kandmist tutvus uus juhatus ühistu pangakonto väljavõttega ning tuvastas rea kulutusi, mille majanduslik otstarve seoses ühistuga on täielikult arusaamatu ning mille kohta pole esitatud mistahes raamatupidamisdokumente. Kokku tuvastati põhjendamatuid kulutusi ja raha välja võtmisi kontolt 8 929,44 euro ulatuses. Sellest 1 240 on hagejale tagastatud. Seega on tagastamata 8 929,44 – 1 240 = 7 689,44 eurot.
10.X poolt 17.12.2021-21.12.2021 tehtud tagasimaksed on tasaarvestatud 21.10.2019 pangakontolt välja võetud sularaha summaga, Marvelton OÜ-le tasutud välisukse hinnaga ja Plasto AS-le tasutud rahasummadega kattuvas ulatuses.
11.Uus juhatus pöördus hagejat teenindava Coop Panga poole palvega teatada, millis(t)el füüsilis(t)el isiku(te)l on ligipääs hageja arvelduskontole. Coop Panga vastuse kohaselt oli 12.09.2021 – 20.12.2021 ligipääs kostjal I.
12.Hageja esitas kostjatele 28.01.2022 nõudekirja kahju hüvitamiseks ja raamatupidamisdokumentidele üle andmiseks. Hageja palus hiljemalt 09.02.2022 hüvitada tekitatud kahju tasudes see ühekordse maksena ühistu arvelduskontole. Hageja palus ka hiljemalt 09.02.2022 anda raamatupidamisdokumendid üle praegusele juhatusele. Kostjad raamatupidamisdokumente hageja juhatusele üle ei andnud ning tekitatud kahju ei hüvitanud. Kostjate vastus
13.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
14.Hageja on oma hagis väitnud, et korteriühistu juhatuse liikmeteks olid perioodil 15.09.2000 – 05.12.2021 kostja II ning perioodil 19.05.2015 –05.12.2021 kostja I. See on ebatäpne ja vale. Alates 15.09.2000 kuni 03.05.2015 oli juhatuse liikmeks Z. Kostja I valiti juhatuse liikmeks 18.10.2003. Z majandas juhatuse liikmena ja esinaisena kuni 03.05.2015 kortereid nr 7,8,9,10,11,12, pidades eraldi kuluarvestust.
15.03.05.2015 juhatuse otsusega valiti kostja I juhatuse esimeheks juhataja ülesannetes, võtmaks vastu otsuseid hageja nimel üksi, seoses kostja II raske haigusega.
16.Kostjad leiavad ühiselt, et antud kohtumenetluses ei ole alust käsitleda Yt (kostjat II) kostjana. Alates 2017. aasta lõpust ei ole tema tervise halvenemise tõttu sisuliselt osalenud hageja töös, olles ainult koosolekute protokollijaks.
17.Elamu osas selgitavad kostjad, et majandatava hoone näol on tegemist 12 korteriga elamuga, kus aastaringselt elab 3 inimest korteriomandites 2, 3 ja 4. Ülejäänud korteriomanike jaoks on korterid ainult suvekoduks.
3(9)
18.Tõele ei vasta hageja väide, et 10.01.2000 loodud ja 14.09.2000 registrisse kantud hageja ei ole kunagi kogunud enda liikmetelt raha remondi- ega hooldustöödeks. Sellekohased hageja väited on valed ja eksitavad. Hageja 18.10.2003 ja 10.01.2015 üldkoosoleku protokollidest nähtuvalt on raha kogutud.
19.06.10.2019 kutsus hageja kokku korteriomanike üldkoosoleku, eesmärgiga viia oma tegevus vastavusse uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. Koosolekul kinnitati majanduskava aastateks 2019 kuni 2021. Koosolekul otsustati, et senini olid korterid 1, 2, 3, 4, 5, 6 majandanud koos ja korterid 7, 8, 9, 10, 11, 12 eraldi, kuid uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus sellist majandamise mudelit ette ei näe, mistõttu tulud ja kulud liideti.
20.26.07.2021 kutsus hageja kokku erakorralise üldkoosoleku, et kinnitada 2020.a majandusaruanne, saada kõigilt korteriomanikelt nõusolek Jägala-Joa 32-1 korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks seoses suure ja pikaajalise võlgnevusega. Samuti pikendati juhataja (kostja I) volitusi 2 aasta võrra. Seoses COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ja piirangutega võeti otsused vastu kirjalikus vormis. Koosoleku kokku kutsumise eesmärgiks oli volituste saamine võlgnevuse sissenõudmiseks, mille abil saab jätkata kavandatud majanduskava täitmist.
21.26.11.2021 saatis ühistu liige Q kõikidele liikmetele e-kirja kus teavitas kostjaid soovist kokku kutsuda hageja erakorraline üldkoosolek, jättes täpsustamata koha ja päevakorra. 04.12.2021 teavitas Kostja I kui hageja juhataja teisi korterühistu liikmeid e-kirja teel oma otsusest, tehes ettepaneku erakorraline üldkoosolek edasi lükata. Oli külm talv, enamik korteriomanikud kõrges vanuses, vaktsineerimata ja siseruumides ei ole arvestades COVID-di piiranguid käesoleval võimalik üldkoosolekut läbi viia, sest kostja II ei ole saanud ega saa ka edaspidi ennast seoses raske haigusega vaktsineerida, kostjal ja korteriühistu liikmel Tl esinesid ilmsed haigustunnused. Korteriühistu liige Hendo Kirdon soovis muuta päevakorda ning koosoleku läbi viimist eesti keeles.
22.Olenemata mõistlikest vastuväidetest ja esitatud ettepanekutest leidis 05.12.2012 kell 12.00 aadressil Jägala-Joa küla, Kadaka 32 krt. 8 väliterrassil aset korteriühistu erakorraline üldkoosolek. Kostjad leiavad, et nimetatud erakorralise üldkoosoleku otsused on kehtetud. 05.12.2021 koosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda, erakorralisel üldkoosolekutel ei osalenud kõiki korteriomanikke ja rikutud on protokollilisi ja hääletamisnõudeid. Ühtlasi, erakorraline üldkoosolek ei saa muuta ega kehtetuks tunnistada eelnevaid üldkoosolekute otsuseid (26.07.2021 ja 06.10.2019 otsused) ei osaliselt ega täielikult. Otsuseid muuta ja tühistada saab ainult kohtus hagita menetluses.
23.Mis puudutab hageja nõuet, siis hageja liikmete kuludeks on olnud: kulud prügiveole, heakorrale, hooldusele, raamatupidamisele, haldusele, õigusabile ja maksed remondifondi, mille ulatus ja põhjused on ühistu liikmetega kooskõlastatud, võttes aluseks hageja üldkoosolekute poolt kinnitatud majanduskavad. Maakohtu otsus
24.Maakohus otsustas: -Jätta hagi Y vastu rahuldamata. -Rahuldada hagi X vastu. -Mõista Xlt Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja põhinõudena 7 689,44 eurot. -Mõista Xlt Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (7 689,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates 4(9)
hagi kostjatele kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni 687,20 eurot. -Mõista Xlt Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (7 689,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates käesoleva otsuse tegemisest (04.05.2023) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid välja mõista viivised kokku mitte rohkem kui summas 7 689,44 eurot. -Jätta Y menetluskulud Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kanda. -Jätta X menetluskulud tema enda kanda. -Jätta Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu menetluskulud 50% ulatuses X kanda ja 50% ulatuses Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu enda kanda.
25.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kostjate kui juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude perioodi eest oktoober 2019 kuni detsember 2021. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel perioodil (kuni 05.12.2021) olid hageja juhatuse liikmeteks kostjad. Kostjad leiavad, et hageja üldkoosoleku 05.12.2021 otsus, millega nad muu hulgas tagasi kutsuti, on kehtetu. Kohus ei lahenda küsimust selle otsuse kehtivusest, kuivõrd see ei oma kohtu hinnangul nõude esitamisel juhatuse liikmete vastu tähtsust. Kohtu hinnangul ei mõjuta selle otsuse võimalik kehtetus ega tühisus hagejate vastu esitatavaid nõudeid, kuivõrd juhatuse liikmete vastu saab esitada kahjunõude nii nende ametisoleku ajal kui ka peale seda.
26.Hageja on tõendanud hagi aluseks olevate ülekannete tegemise ja raha väljavõtmise. Hageja on esitanud oma väited arusaadavuse eesmärgil tabeli kujul. Kostjad ei ole väidetele kulutuste tegemise ja raha kontolt välja võtmise kohta vastu vaielnud. Kostjad on esitanud iga kulu osas oma sisulised vastuväited. Seega leiab kohus, et ülekannete tegemine on tõendatud pangakonto väljavõtte kui dokumentaalse tõendiga, kuid kostjad on need väited ka omaks võtnud, esitades neile sisulisi vastuväiteid (põhjendusi kulude otstarbe kohta).
27.Vaatamata kohtu ja ka hageja korduvatele ettepanekutele oma väiteid iga kulu osas tõendada, ei ole kostjad seda teinud. Kohus ei saa lugeda kostja selgitusi piisavaks, et lugeda kulud (või osa neist) hageja huvides tehtuks. Kostjad ei ole esitanud kohtule kuludokumente, millest nähtuks, mida osteti ega esitanud tõendeid selle kohta, et kulutused tehti kaasomandi majandamiseks või muul moel hageja huvides. Tõendamata on ka asjaolu, et ostetud uksed, aknad jms on paigaldatud vaidlusalusesse hoonesse. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kulutused on tehtud hageja huvides.
28.Hageja on tõendanud, et enda juhatuse liikmeks oleku ajal oli kostjal I ligipääs hageja pangakontole ja võimalus teha pangakontolt ülekandeid. Kostja I ei ole vastu vaielnud, et ülekanded tegi tema. Vastupidi – kostjad on esimesest vastusest alates märkinud, et kontole oli ligipääs ja ülekandeid teostas ning üldse ühistut juhtis ainult kostja I. Seega loeb kohus tõendatuks, et ülekanded tegi, st varalise diferentsi tekitas kostja I. Tehes hageja tegevusega mitteseotud ülekandeid ja jättes need ka kohaselt dokumenteerimata (kohtule ja väidetavalt ka hagejale ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente nende ülekannete kohta – nt arved), on juhatuse liige rikkunud enda kohustusi, sh hoolsuskohustust. Teo ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui juhatuse liige ei oleks alusetuid ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara vähenenud. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi kostja I vastu põhinõude osas täies ulatuses.
5(9)
29.Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja viivise seadusjärgses määras alates hagi kostjatele kättetoimetamisele järgnevast päevast (st alates 01.05.2022) kuni otsuse tegemiseni ja seejärel edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Viivise suuruseks hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni on 7 689,44 * 0,02% * 369 päeva = 687,20 eurot.
30.Hageja on esitanud nõude kostjate vastu solidaarselt. Juhatuse liikmete solidaarse vastutuse realiseerumise eelduseks on muu hulgas see, et iga liige oleks rikkunud äriühingu suhtes oma ametisuhtest tulenevat kohustust, iga juhatuse liikme poolse kohustuse rikkumise ja väidetava kahju vahel on põhjuslik seos ning vastav liige ei suuda tõendada, et ta on kohustusi rikkudes toiminud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selleks et juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks saaks lugeda tema tegevusetust olukorras, kus ta teab teise juhatuse liikme poolt kahjuliku tehingu tegemisest, tuleb kahjunõude esitajal muu hulgas ära näidata, kuidas oleks passiivseks jäänud juhatuse liige pidanud käituma, sealhulgas kas ja kuidas oleks passiivseks jäänud juhatuse liikmel olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida või selle tagajärgi vähendada.
31.Hageja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et kostja II oleks enda kohustusi juhatuse liikmena rikkunud. Samuti ei ole ta selgelt välja toonud, mida oleks kostja II tema hinnangul pidanud tegema, et kahju teket ära hoida. Kohus ei tuvastanud kostja II tegevust ega tegevusetust, mis saaks kaasa tuua tema vastutuse. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja II ei vastuta kahju tekitamise eest solidaarselt kostjaga I. Kohus jätab hagi kostja II suhtes rahuldamata. Kostja I apellatsioonkaebus
32.Apellant vaidlustab otsuse osas, millega hagi rahuldati kostja I vastu, aga samuti osas, millega jäeti kostja I menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja I kanda nind palub asja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
33.Kostja on hageja alusetutele nõuetele kõikidele süüstavatele faktiväidetele vastu vaielnud ja selgitanud mh, et hageja liikmete kuludeks on olnud: kulud prügiveole, heakorrale, hooldusele, raamatupidamisele, haldusele, õigusabile ja maksed remondifondi, mille ulatus ja põhjused on hageja liikmetega kooskõlastatud seaduste nõuetega ettenähtud vormis ja ainult hageja huvides ja tarbeks. Seejuures on aluseks võetud hageja üldkoosolekute poolt kinnitatud majanduskavad, esitatud ja korteriomanike üldkoosolekute protokollitud otsustega kinnitatud majandusaasta aruanded. Eelmärgitud dokumendid on esitatud maakohtule tõenditena selle kohta, et endise juhatuse liikmena ei ole kostja I tekitanud enda ametiülesandeid täites hagejale kahju, võttes hageja kontolt hageja väidetavalt alusetult välja sularaha ja tehes kulutusi, mis hageja väidetavalt ei seondunud hageja tegevusega või milleks puudus üldkoosoleku otsus.
34.Kostja on asja õigeks lahendamiseks tähtsate vastuväidete aluseks olevaid olulisi asjaolusid tõendanud 23.05.2022 hagivastusele lisatud 15 Lisaga ja palusid kohtul need asjakohaste, lubatud ja kaalukate dokumentaalsete tõenditena vastu võtta. Kohus, olles jätnud üldse tähelepanuta kostjate poolt esitatud 23.05.2022 hagivastusele lisatud tervelt 15 Lisa ja taotluse nende vastuvõtmise kohta, on jätnud täitmata olulise eelmenetluse ülesande selgitada välja kostjate kui TsMS § 205 mõistes tsiviilkohtumenetluse poolte ja samas TsMS § 198 lg 1 p 1 järgsete menetlusosaliste taotlused. Ühtlasi on siinpuhul kohus, rikkunult TsMS § 442 lg 7 nõudeid, jätnud otsuse kirjeldavas osas esitatud tõendid märkimata.
35.Kostjad osalesid hageja 16.01.2022 erakorralisel üldkoosolekul oma volitatud esindaja – korteriomanikust KÜ liikmeja revidendi T – kaudu. Antud juhul jäeti õigusvastaselt
6(9)
protokollimata T küsimused ja vastused, KÜ liikmete sõnavõttude kokkuvõtlik sisu, asjaolu, kes ja mis kell koosolekult lahkus jne – vt ka kostjate hagivastuse p-d 10 ja 11. Oma 23.05.2022 hagivastuses on kostjad taotlenud revidendi T tunnistajana ülekuulamist mh ka selles, et 05.12.2021 ja 16.01.2022 hageja üldkoosolekute läbiviimisel rikuti oluliselt ettenähtud korda, ning lisaks kuulata tunnistaja ütlusi revisjoni töö kohta kostja I poolt tehtud kulutuste õigsuse ja põhjendatuse kontrolli protsessi ja tulemuste osas. Kuid kahjuks jättis kohus ka selle põhjendatud ja olulise taotluse tähelepanuta, jättes sellega täitmata olulise eelmenetluse ülesande selgitada välja kostjate taotlus.
36.Oma 23.05.2022 hagivastuses on kostjad taotlenud kohtul anda õiguslik hinnang 05.12.2021 ja 16.01.2022 hageja erakorralistel üldkoosolekutel vastuvõetud otsustele, ning ennistada KrtS § 29 lg-st2 tulenev 60-päevane menetlustähtaeg hageja üldkoosoleku otsuste täielikuks või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Eelkirjeldatu omab käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks menetluses esitatud nõude õiguslike aluste osas olulist tähtsust, sest otsuse põhiselt oli esitatud faktiliselt alusetu ja ebaõige nõue. Kuid paraku jättis kohus nõuetekohaselt lahendamata ka eelmärgitud taotluse, rikkudes taas juba ülalmärgitud menetlusõigusnorme.
37.Ülaltoodust nähtuvalt rajas kohus otsuse erapoolikult põhiliselt hageja väiteile ja tõendeile, jättes oluliste asjaolude tuvastamisel lubamatult ja õigusvastaselt arvestamata kostjate taotlused ja tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega hagi X suhtes rahuldati ja jaotati menetluskulud hageja hagis X vastu ning saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule. Muus osas jätta otsus muutmata. Kostja I apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
40.Asja materjalidest nähtub: -Hageja on moodustatud Jõelähtmel, Jägala-Joa külas asuva Kadaka kinnistu majandamiseks. -Hoone on sisuliselt ridaelamu, seal on 12 korterit, mis on omanike poolt kasutuses valdavalt suvekoduna, püsivalt elavad hoones mõned inimesed. -Kostja I oli ajavahemikul 2019-2021 KÜ juhatuse liige, tema käsutada oli KÜ arveldusarvel olevad rahalised vahendid.
41.Hageja hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja I KÜ rahalisi vahendeid kasutades teinud põhjendamatuid kulutusi ning raha välja võtnud KÜ kontolt kokku 8 929,44 euro ulatuses. Kuna sellest summast on 1 240 on kostja I hagejale tagastanud on tagastamata 8 929,44 – 1 240 = 7 689,44 eurot. Kostja I vaidles hagile vastu, väites, et kulud on tehtud KÜ huvides.
42.Maakohus asus otsuses seisukohale, et kuigi kostjad on esitanud iga kulu osas oma sisulised vastuväited ei ole vaatamata kohtu ja ka hageja korduvatele ettepanekutele oma väiteid iga kulu osas tõendada, kostjad seda teinud ning kostjate selgitustest ei piisa, et lugeda kulud (või osa neist) hageja huvides tehtuks.
43.Ringkonnakohus toob esile, et kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a
7(9)
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1153-10, p 16). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40;
22.veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu
2.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Praegusel juhul vaidlesid pooled selle üle, kas kostja I on kulutanud KÜ rahalisi vahendeid KÜ huvides. Kostja I esitas asjas KÜ arvelduskontolt tasutud summade kohta selgitused, mida iga tasutud summa eest osteti või millist teenust telliti.
44.Arvestades kostja I väiteid tuli välja selgitada hageja seisukoht, kas kostja I poolt esiletoodud iga konkreetse kulu tegemise osas KÜ liikmete kaasomandis olevale kinnistule või teenuse tellimine KÜ huvides on tõendatud. Ringkonnakohus toob esile näiteks, et suur osa kostjalt I nõutavast summast on kostja I väidetavalt kulutanud KÜ liikmetele kuuluval kinnistul asuva hoone välisuste vahetuseks ning ringkonnakohtus toimunud istungil möönas hageja, et uksed on vahetatud.
45.Kuna kostja I on asjas avaldanud seisukoha, et osad kuludest on tehtud vastavalt KÜ liikmete poolt kinnitatud majanduskavale, võib kostja I väidetest järeldada, et teatud kulude tegemiseks oli kostja I arvates olemas KÜ üldkoosoleku otsus. Kostjad on vähemalt ühe KÜ üldkoosoleku otsuse, millest nähtub majandamiskava kinnitamine, asjas tõendina ka esitanud. Osade tehtud kulude osas on kostja I seisukohal, et need on olnud vajalikud kaasomandi säilimise huvides, näitena toob ringkonnakohus esile, et pööningu vintskapi aken vajas kostja I väidete järgi väljavahetamist, kuna vana akna kaudu sadas hoonesse sisse vett ja lund. Osade kulude osas, näiteks lume koristuse ja muru niitmisega seoses on kostja I avaldanud seisukoha, et need olid vajalikud kaasomandi korrashoiu tagamiseks.
46.Arvestades kostja I väiteid tuli välja selgitada milliste konkreetsete kulutuste tegemiseks, mille osas poolte vahel on vaidlus, olid olemas kostja arvates KÜ üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused (oli antud KÜ üldkoosoleku poolt etteulatuv nõustumus või hilisem heakskiit) ning millised kulud tehti ilma KÜ üldkoosoleku otsusteta, kuna need olid vajalikud kaasomandi säilimiseks.
47.Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40) on Riigikohus selgitanud, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid, märkides, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19).
48.Maakohus tõi otsuses õigesti esile, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (RKTKo 3-2-1-169-14, p 12; 3-2-1-133-15, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga maakohus seda pooltele, eelkõige kostjatele eelmenetluse käigus selgitanud, mistõttu on jäänud asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata. Piisavaks selgitamiskohustuse täitmiseks ei saa pidada kohtu ettepanekut eelistungil kostjatele esitada täiendavaid tõendeid. Ilmselt on pelgalt formaalseks jäänud ettepanek
8(9)
täiendavate tõendite esitamiseks tehtud seetõttu, et maakohtu arvates esindas kostjaid lepinguline esindaja. See seisukoht, et kostjaid esindas kohtus lepinguline esindaja on aga ebaõige. Asjast ei nähtu, et kostjaid esindanud isikul oli olemas TsMS § 218 lg 1p 2 järgne kvalifikatsioon, mis võimaldab isikul menetluses osaleda lepingulise esindajana, seega sai isik osaleda menetluses vaid nõustajana. Kuna maakohus leidis ebaõigesti, et kostjatel on olemas õigusteadmistega lepinguline esindaja, jättis maakohus ilmselt seetõttu piisavas ulatuses selgitamiskohustuse täitmata ning seega jättis tegemata sisulise eelmenetluse.
49.Kuna maakohus on jätnud pooltele tõendamiskoormise selgitamata, seega on ka asjaolud olulises ulatuses tuvastamata ning asjas võib nõuetekohase eelmenetluse läbiviimisel lisanduda oluliselt uusi asjaolusid ning tõendeid, siis tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus
50.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus, sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.