Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu hagi XXX XXX, XXX XXX vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
8 304,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu (registrikood 80132827), asukoht Kadaka, Jägala-Joa küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, 74212 Hageja lepinguline esindaja: advokaat Madis Meristo, e-post: [email protected] Kostja I: XXX XXX (isikukood XXXX), registrijärgne elukoht XXX Kostja II: XXX XXX (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX Kostja II lepinguline esindaja: XX XXX, e-post: XXX
Asja läbivaatamine
Istungid 11.01.2023; 28.03.2023
RESOLUTSIOON
Jätta hagi XXX XXX vastu rahuldamata.
Rahuldada hagi XXX XXX vastu.
Mõista XXX XXXlt Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja põhinõudena 7 689,44 eurot.
Mõista XXX XXXlt Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (7 689,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates hagi kostjatele kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni 687,20 eurot.
Mõista XXX XXXlt Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (7 689,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates käesoleva otsuse tegemisest (04.05.2023) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid välja mõista viivised kokku mitte rohkem kui summas 7 689,44 eurot.
Jätta XXX XXX menetluskulud Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kanda.
Jätta Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu menetluskulud 50% ulatuses XXX XXX kanda ja 50% ulatuses Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
•
mõista kostjatelt XXX XXX ja XXX XXX solidaarselt hageja Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitis 7 689,44 eurot;
•
mõista kostjatelt XXX XXX ja XXX XXX solidaarselt hageja Jõelähtme vald, Jägala-Joa küla, Kadaka korteriühistu kasuks välja viivis põhinõude summalt (7 689,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates hagi kostjatele kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas;
•
mõista välja edasiulatuv viivis otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 7 689,44 eurot.
Hagi kohaselt olid hageja juhatuse liikmeks perioodil 15.09.2000 – 05.12.2021 kostja II ning perioodil 19.05.2015 – 05.12.2021 kostja I.
Hageja kui korteriühistu on moodustatud Jõelähtmel, Jägala-Joa külas, Kadaka kinnistul. Sellel asub 1928. aastal ehitatud hoone. Hoone on omanike kasutuses valdavalt suvekoduna. Tegemist on tänapäeva mõistes sisuliselt ridaelamuga, kuivõrd igal elanikul on oma hooneosa juures nii hoone ees kui ka hoone taga kindlaks määratud maalapp ning oma hooneosa. Oma maalappi on iga elanik hooldanud ise. Kõik vajalikud remonditööd on iga korteriomanik teinud iseseisvalt ehk siis vastavad majandus – ja remondikulud (sh haldus- ja hoolduskulud) on senimaani olnud iga korteriomaniku enda kanda. Hageja ei ole kunagi kogunud korteriühistu liikmetelt raha remondi- ega hooldustöödeks.
Hageja liikmed arutasid ajavahemikul 2016-2017 vajaduse üle tellida hoone korstnate ja kütteseadmete puhastamiseks kogenud korstnapühkija. Korstnapühkijad teostasid puhastuse ja kontrolli ning selgitasid, et korstnad (ning mõnel korteril ka kütteseadmed) vajavad remonti.
06.10.2019 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus otsustati, et kogu korterelamu Kadaka hoone amortiseerunud katus tuleb välja vahetada ning teostada ka korstnate remont. Eeltoodu tarbeks otsustati hakata koguma hageja arveldusarvele raha. Alates 2019.a oktoobrist alustati sihtotstarbelise rahakogumisega selliselt, et iga korteriomanik tasus hageja arveldusarvele igakuiselt 50 eurot.
2021. aasta suvel hakkasid korteriühistu liikmed huvi tundma ühistu rahalise seisu kohta. Muu hulgas põhjusel, et mistahes edasiminekut amortiseerunud katuse vahetamise osas toimunud ei olnud. Korteriühistu liikmetel tekkisid kahtlused, et kogutud rahalisi vahendeid ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt ning hageja huvides. Korteriühistu liikmed soovisid tekkinud olukorra arutamiseks kokku kutsuda üldkoosoleku ning edastasid vastavasisulise palve juhatusele 23.11.2021. Hageja juhatus (st kostjad) keeldus üldkoosoleku kokkukutsumisest ning lubas edastada liikmetele asjakohased dokumendid. Korteriühistu liikmeid eeltoodu ei rahuldanud ning nad edastasid korduva palve juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud.
Korteriühistu liikmed kutsusid kokku erakorralise üldkoosoleku 05.12.2021. 04.12.2021, so üks päev enne erakorralist üldkoosolekut edastasid juhatuse liikmed (st kostjad) korteriühistu liikmetele 2020.a majandusaasta aruande, millest nähtus, et liikmetelt oli 2020. aasta eest laekunud 3 835 eurot, kogutud rahaliste vahendite jääk oli 675 eurot ning remonditöid oli väidetavalt tehtud 3 160 euro eest.
05.12.2021 erakorralisel üldkoosolekul kostjad kui juhatuse liikmed ei osalenud, hoolimata asjaolust, et kutse oli neile nõuetekohaselt edastatud. 05.12.2021 erakorralisel üldkoosolekul otsustati juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda kostjad ning valida korteriühistu juhatuse liikmeteks XXX XXX ja XXX XXX. Korteriühistu uus juhatus edastas kostjatele kui endisele juhatusele palve edastada ühistu arvelduskonto väljavõte ning kõik raamatupidamisdokumendid. Korteriühistu endine juhatus edastas arvelduskonto väljavõtte, kuid keeldus üle andmast raamatupidamisdokumente.
Pärast uue korteriühistu juhatuse liikmete äriregistrisse kandmist tutvus uus juhatus ühistu pangakonto väljavõttega ning tuvastas rea kulutusi, mille majanduslik otstarve seoses ühistuga on täielikult arusaamatu ning mille kohta pole esitatud mistahes raamatupidamisdokumente. Kokku tuvastati põhjendamatuid kulutusi ja raha välja võtmisi kontolt 8 929,44 euro ulatuses. Sellest 1 240 on hagejale tagastatud. Seega on tagastamata 8 929,44 – 1 240 = 7 689,44 eurot.
10.XXX XXX poolt 17.12.2021-21.12.2021 tehtud tagasimaksed on tasaarvestatud 21.10.2019 pangakontolt välja võetud sularaha summaga, XXX OÜ-le tasutud välisukse hinnaga ja XXX AS-le tasutud rahasummadega kattuvas ulatuses.
11.Uus juhatus pöördus hagejat teenindava XXX poole palvega teatada, millis(t)el füüsilis(t)el isiku(te)l on ligipääs hageja arvelduskontole. XXX vastuse kohaselt oli 12.09.2021 – 20.12.2021 ligipääs kostjal I.
12.Hageja esitas kostjatele 28.01.2022 nõudekirja kahju hüvitamiseks ja raamatupidamisdokumentidele üle andmiseks. Hageja palus hiljemalt 09.02.2022 hüvitada tekitatud kahju tasudes see ühekordse maksena ühistu arvelduskontole. Hageja palus ka hiljemalt 09.02.2022 anda raamatupidamisdokumendid üle praegusele juhatusele. Kostjad raamatupidamisdokumente hageja juhatusele üle ei andnud ning tekitatud kahju ei hüvitanud.
KOSTJA VASTUS
13.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
14.Hageja on oma hagis väitnud, et korteriühistu juhatuse liikmeteks olid perioodil 15.09.2000 – 05.12.2021 kostja II ning perioodil 19.05.2015 –05.12.2021 kostja I. See on ebatäpne ja vale. Alates 15.09.2000 kuni 03.05.2015 oli juhatuse liikmeks XXX XXX. Kostja I valiti juhatuse liikmeks 18.10.2003. XXX XXX majandas juhatuse liikmena ja esinaisena kuni 03.05.2015 kortereid nr 7,8,9,10,11,12, pidades eraldi kuluarvestust.
15.03.05.2015 juhatuse otsusega valiti kostja I juhatuse esimeheks juhataja ülesannetes, võtmaks vastu otsuseid hageja nimel üksi, seoses kostja II raske haigusega.
16.Kostjad leiavad ühiselt, et antud kohtumenetluses ei ole alust käsitleda XXX XXXt (kostjat II) kostjana. Alates 2017. aasta lõpust ei ole tema tervise halvenemise tõttu sisuliselt osalenud hageja töös, olles ainult koosolekute protokollijaks.
17.Elamu osas selgitavad kostjad, et majandatava hoone näol on tegemist 12 korteriga elamuga, kus aastaringselt elab 3 inimest korteriomandites 2, 3 ja 4. Ülejäänud korteriomanike jaoks on korterid ainult suvekoduks.
18.Tõele ei vasta hageja väide, et 10.01.2000 loodud ja 14.09.2000 registrisse hageja ei ole kunagi kogunud enda liikmetelt raha remondi- ega hooldustöödeks. Sellekohased hageja väited on valed ja eksitavad. Hageja 18.10.2003 ja 10.01.2015 üldkoosoleku protokollidest nähtuvalt on raha kogutud.
19.06.10.2019 kutsus hageja kokku korteriomanike üldkoosoleku, eesmärgiga viia oma tegevus vastavusse uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. Koosolekul kinnitati majanduskava aastateks 2019 kuni 2021. Koosolekul otsustati, et senini olid korterid 1, 2, 3, 4, 5, 6 majandanud koos ja korterid 7, 8, 9, 10, 11, 12 eraldi, kuid uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus sellist majandamise mudelit ette ei näe, mistõttu tulud ja kulud liideti.
20.26.07.2021 kutsus hageja kokku erakorralise üldkoosoleku, et kinnitada 2020.a majandusaruanne, saada kõigilt korteriomanikelt nõusolek xxx korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks seoses suure ja pikaajalise võlgnevusega. Samuti pikendati juhataja (kostja I) volitusi 2 aasta võrra. Seoses COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ja piirangutega võeti otsused vastu kirjalikus vormis. Koosoleku kokku kutsumise eesmärgiks oli volituste saamine võlgnevuse sissenõudmiseks, mille abil saab jätkata kavandatud majanduskava täitmist.
21.26.11.2021 saatis ühistu liige XXX XXX kõikidele liikmetele e-kirja kus teavitas kostjaid soovist kokku kutsuda hageja erakorraline üldkoosolek, jättes täpsustamata koha ja päevakorra. 04.12.2021 teavitas Kostja I kui hageja juhataja teisi korterühistu liikmeid e-kirja teel oma otsusest, tehes ettepaneku erakorraline üldkoosolek edasi lükata. Oli külm talv, enamik korteriomanikud kõrges vanuses, vaktsineerimata ja siseruumides ei ole arvestades COVID-di piiranguid käesoleval võimalik üldkoosolekut läbi viia, sest kostja II ei ole saanud ega saa ka edaspidi ennast seoses raske haigusega vaktsineerida, kostjal ja korteriühistu liikmel xxx xxx esinesid ilmsed haigustunnused. Korteriühistu liige xxx xxx soovis muuta päevakorda ning koosoleku läbi viimist eesti keeles.
22.Olenemata mõistlikest vastuväidetest ja esitatud ettepanekutest leidis 05.12.2012 kell 12.00 aadressil Jägala-Joa küla, Kadaka xxx krt. xxx väliterrassil aset korteriühistu erakorraline üldkoosolek. Kostjad leiavad, et nimetatud erakorralise üldkoosoleku otsused on kehtetud. 05.12.2021 koosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda, erakorralisel üldkoosolekutel ei osalenud kõiki korteriomanikke ja rikutud on protokollilisi ja hääletamisnõudeid. Ühtlasi, erakorraline üldkoosolek ei saa muuta ega kehtetuks tunnistada eelnevaid üldkoosolekute otsuseid (26.07.2021 ja 06.10.2019 otsused) ei osaliselt ega täielikult. Otsuseid muuta ja tühistada saab ainult kohtus hagita menetluses.
23.Mis puudutab hageja nõuet, siis hageja liikmete kuludeks on olnud: kulud prügiveole, heakorrale, hooldusele, raamatupidamisele, haldusele, õigusabile ja maksed remondifondi, mille ulatus ja põhjused on ühistu liikmetega kooskõlastatud, võttes aluseks hageja üldkoosolekute poolt kinnitatud majanduskavad.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Hageja on esitanud kostjate kui juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude perioodi eest oktoober 2019 kuni detsember 2021. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel perioodil (kuni 05.12.2021) olid hageja juhatuse liikmeteks kostjad. Kostjad leiavad, et hageja üldkoosoleku 05.12.2021 otsus, millega nad muu hulgas tagasi kutsuti, on kehtetu. Kohus ei lahenda küsimust selle otsuse kehtivusest, kuivõrd see ei oma kohtu hinnangul nõude esitamisel juhatuse liikmete vastu tähtsust. Kohtu hinnangul ei mõjuta selle otsuse võimalik kehtetus ega tühisus hagejate vastu esitatavaid nõudeid, kuivõrd juhatuse liikmete vastu saab esitada kahjunõude nii nende ametisoleku ajal kui ka peale seda.
25.Hagi kohaselt on kostja I kui hageja endine juhatuse liige tekitanud enda ametiülesandeid täites hagejale kahju, võttes hageja kontolt alusetult sularaha välja ja tehes kulutusi, mis ei seondunud hageja tegevusega või milleks puudus üldkoosoleku otsus.
26.MTÜS § 32 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 1 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
27.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 ja jj) selgitanud, et korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest
poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega.
28.Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-3478 selgitanud (p 12), et juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 kohase nõude eeldused järgmised: − juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); − ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); − juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Kolleegium selgitas, et tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (RKTKo 3-2-1-169-14, p 12; 3-2-1-133-15, p 12).
29.Hageja on tõendanud hagi aluseks olevate ülekannete tegemise ja raha väljavõtmise (tlk 27-33, konto väljavõte). Hageja on esitanud oma väited arusaadavuse eesmärgil tabeli kujul (tlk 2-4). Kostjad ei ole väidetele kulutuste tegemise ja raha kontolt välja võtmise kohta vastu vaielnud. Kostjad on esitanud iga kulu osas oma sisulised vastuväited (tlk 164-168, kokkuvõte kostja vastuväidetest). Seega leiab kohus, et ülekannete tegemine on tõendatud pangakonto väljavõtte kui dokumentaalse tõendiga, kuid kostjad on need väited ka omaks võtnud, esitades neile sisulisi vastuväiteid (põhjendusi kulude otstarbe kohta).
30.KrtS § 50 lg 1 alusel korraldab juhatus korteriühistu raamatupidamist. Riigikohus on selgitanud, et mittetulundusühingu juhatus on kohustatud korraldama mittetulundusühingu raamatupidamist (MTÜS § 35). See tähendab, et juhatus peab tagama, et mittetulundusühingu puhul oleks nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt lasub igal juhatuse liikmel kohustus tagada, et mittetulundusühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et iga juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus (RKTKo 2-17-3478, p 14.1. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise
korraldamise kohustust. Raamatupidamise korraldamise kohustust on rikutud ka siis, kui juhatuse liige jätab osa ühingu sularahakäibest raamatupidamises kajastamata.
31.RPS § 2 lg 1 alusel on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik RPS §-s 2 nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). RPS § 2 lg 2 alusel on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Eeltoodust johtuvalt on ka korteriühistu raamatupidamiskohustuslaseks. RPS § 4 p 2 alusel on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning p 5 alusel säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelviidatud sätet arvestades saab eeldada, et raamatupidamiskohustuslane kõiki oma majandustehinguid dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seda, et majandustehing, vaatamata selle dokumenteerimata jätmisele tehti, peab tõendama pool, kes sellisele väitele tugineb (RKTKo 3-2-1-45-17, vt p 11.2).
32.Vaatamata kohtu ja ka hageja korduvatele ettepanekutele oma väiteid iga kulu osas tõendada, ei ole kostjad seda teinud. Kohus ei saa lugeda kostja selgitusi piisavaks, et lugeda kulud (või osa neist) hageja huvides tehtuks. Kostjad ei ole esitanud kohtule kuludokumente, millest nähtuks, mida osteti ega esitanud tõendeid selle kohta, et kulutused tehti kaasomandi majandamiseks või muul moel hageja huvides. Tõendamata on ka asjaolu, et ostetud uksed, aknad jms on paigaldatud vaidlusalusesse hoonesse. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kulutused on tehtud hageja huvides.
33.VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Riigikohus on asunud seisukohale (vt nt 09.12.2015 otsuse nr 3-2-1-138-15, p 12), et kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise teel. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - ühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kuivõrd kulutuste tegemise ja raha välja võtmisega on hageja konto jääk vähenenud, st tekkinud varaline diferents, tuleb need kõik lugeda hageja kahjuks, arvestades neist maha kostja I tagastatud raha, mille suuruse üle pooled samuti ei vaidle (8 929,44 – 1 240 = 7 689,44 eurot).
34.Hageja on tõendanud, et enda juhatuse liikmeks oleku ajal oli kostjal I ligipääs hageja pangakontole ja võimalus teha pangakontolt ülekandeid (tlk 37, 38 – xxx AS kinnitus kontole ligipääsu omaja kohta). Kostja I ei ole vastu vaielnud, et ülekanded tegi tema. Vastupidi – kostjad on esimesest vastusest alates märkinud, et kontole oli ligipääs ja ülekandeid teostas ning üldse ühistut juhtis ainult kostja I. Seega loeb kohus tõendatuks, et ülekanded tegi, st varalise diferentsi tekitas kostja I. Tehes hageja tegevusega mitteseotud ülekandeid ja jättes need ka kohaselt dokumenteerimata (kohtule ja väidetavalt ka hagejale ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente nende ülekannete kohta – nt arved), on juhatuse liige rikkunud enda kohustusi, sh hoolsuskohustust. Teo ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui juhatuse liige ei oleks alusetuid ülekandeid teinud, ei oleks hageja vara vähenenud. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi kostja I vastu põhinõude osas täies ulatuses.
35.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult
viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt eelnevast palub hageja mõista kostjatelt välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (vt nt RKTKo 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29).
36.Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja viivise seadusjärgses määras alates hagi kostjatele kättetoimetamisele järgnevast päevast (st alates 01.05.2022) kuni otsuse tegemiseni ja seejärel edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Viivise suuruseks hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni on 7 689,44 * 0,02% * 369 päeva = 687,20 eurot.
37.Hageja on esitanud nõude kostjate vastu solidaarselt. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Samas eeldab see aga tuvastamist, et kahju tekitasid tõepoolest mõlemad juhatuse liikmed. Riigikohus on enda otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15 selgitanud juhatuse liikme solidaarse vastutusega seonduvat. Riigikohus väljendab nimetatud lahendis selgelt põhimõtet, mille kohaselt nõude eeldused iga juhatuse liikme osas tuleb kohtul eraldi kindlaks teha ning üksnes ühe juhatuse liikme poolt nõude eelduste täitmine (sh kohustuse rikkumine) ei too kaasa teiste juhatuse liikmete solidaarset vastutust selle rikkumise tagajärgede eest. Juhatuse liikmete solidaarse vastutuse realiseerumise eelduseks on muu hulgas see, et iga liige oleks rikkunud äriühingu suhtes oma ametisuhtest tulenevat kohustust, iga juhatuse liikme poolse kohustuse rikkumise ja väidetava kahju vahel on põhjuslik seos ning vastav liige ei suuda tõendada, et ta on kohustusi rikkudes toiminud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selleks et juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks saaks lugeda tema tegevusetust olukorras, kus ta teab teise juhatuse liikme poolt kahjuliku tehingu tegemisest, tuleb kahjunõude esitajal muu hulgas ära näidata, kuidas oleks passiivseks jäänud juhatuse liige pidanud käituma, sealhulgas kas ja kuidas oleks passiivseks jäänud juhatuse liikmel olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida või selle tagajärgi vähendada.
38.Hageja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et kostja II oleks enda kohustusi juhatuse liikmena rikkunud. Samuti ei ole ta selgelt välja toonud, mida oleks kostja II tema hinnangul pidanud tegema, et kahju teket ära hoida. Kohus ei tuvastanud kostja II tegevust ega tegevusetust, mis saaks kaasa tuua tema vastutuse. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja II ei vastuta kahju tekitamise eest solidaarselt kostjaga I. Kohus jätab hagi kostja II suhtes rahuldamata. Menetluskulud
39.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
40.Kuivõrd kohus jätab hagi kostja II vastu rahuldamata, tuleb kostja II menetluskulud jätta hageja kanda.
41.Kohus rahuldas hagi kostja I suhtes täies ulatuses. Kohus jätab kostja I menetluskulud tema enda kanda.
42.TsMS § 165 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Sama tuleb kohtu hinnangul kohaldada hageja kulude osas. Kohus rahuldas kahe kostja vastu solidaarselt esitatud hagi ainult kostja I osas. Hageja on kogu menetluse vältel tuginenud mõlema kostja rikkumisele, neid sisuliselt eristamata. Ka TsMS lähtub eeldusest, et kostjad osalevad kohtus võrdses ulatuses. Seega leiab kohus, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 50% kostja I kanda ja 50% hageja enda kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.