2-23-16561/12 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Lopec&consorters OÜ (võlgnik) esitas 22.11.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 27.11.2023 e-kirjaga jättis kohus avalduse käiguta ja määras võlgnikule tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik kõrvaldas osundatud puudused tähtaegselt. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara väärtust. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli paarismaja ehitus müügi eesmärgil Tallinnas Pirita linnaosas. Maksejõuetuse põhjuseni viis õigusvaidlus mittetulundusühinguga B tsiviilasjas nr xxxx, milles võlgnik taotles ettevõtte äritegevust (paarismaja ehitus müügi eesmärgil) takistanud tühjade hüpoteekide eemaldamist kostja poolt- kuni viidatud tühi hüpoteek ei ole kinnistutelt eemaldatud, ei saa ettevõte võõrandada temale kuuluvaid paarismaja korteriomandeid ostjatele, mida formaalselt koormab kolmanda isiku hüpoteek. Käesoleval ajal jätkub tsiviilasja menetlus Tallinna Ringkonnakohtus. Paralleelselt tsiviilasja nr xxxx menetlemisega jõudis lõpuni osaühingu Xxxx poolt esitatud ostuhinna jäägi tasumise nõude menetlus tsiviilasjas nr xxxx, mille osas jõustus Harju Maakohtu 10.10.2022 kohtuotsus 09.10.2023, millega mõisteti võlgnikult välja põhivõlgnevus 66 088,40 eurot, millele lisanduvad intressid, osaühingu Xxxx kasuks. Eeltooduga seoses on kohtutäitur P. P. avaldanud 27.10.2023 täitmisteate, nõude summa suurus on 80918,64 eurot, summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vabad rahalised vahendid eeltoodud hüpoteegiga tagamata Xxxxx OÜ võlanõude täitmiseks, on Lopec&consorters OÜ käesolevaga sunnitud esitama kohtule käesoleva pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 29.11.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Martin Krupp. 13.12.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku vara väärtus on 709 004,79 eurot (sõltub kinnistute realiseerimisväärtusest ja müügilepingute täitmisest). Võlgniku vara koosseisu kuuluvad neli kinnistut (registriosa nr 19547150, 19547250, 25970301 ja 25971401), AS-is Xxxx avatud arvelduskonto saldo 4,79 eurot (AS-i Xxxx avatud arvelduskonto number xxxx saldo 0,48 eurot kuulub tasaarvestamisele teenustasu võlgnevusega). Võlgnikul on kohustusi vähemalt 762 360,68 eurot, koos bilansis kajastatud kohustustega 819 705,31 eurot. Eeltoodule tuginedes leiab ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul hakanud tekkima probleemid likviidsusega ehk on hakanud maksejõuetus välja kujunema 2021. aasta sügisel, millal võlgnik pole saanud täita kinnistute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250 võõrandamiseks sõlmitud võlaõiguslikest müügilepingutest tulenevaid tingimusi, mille tulemusel on jäänud võlgnikule laekumata võlaõiguslikest müügilepingutes kokkulepitud ostuhinnad. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2023. aasta sügisel, millal jõustus tsiviilasjas nr xxxx tehtud kohtulahend ning on algatatud täitemenetlus tsiviilasjas nr xxxx võlgnikult osaühingu Xxxx kasuks välja mõistetud nõude 80 918,64 eurot täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri esialgsel

hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Selleks saab pidada osanike ja juhatuse liikmete vahelisi erimeelsusi, mis on sisuliselt kulmineerunud äritüliks. Osanikega seotud isikud on erinevates menetlustes poolteks nii kohtu- kui ka muudes menetlustes. Võlgnikule kuuluva kinnistu 2 võlaõigusliku müügilepingu osapooleks on võlgniku juhatuse liikme R. P. tütar M. P.. Järgnevas menetluses tuleb tuvastada, kas ostuhind vastas turutingimustele. Esialgu märgib ajutine haldur, et nii leping 1 kui leping 2 on sõlmitud sarnastel tingimustel ning sama hinnaga. Kuna tegemist on nn paarismajaga, siis eelduslikult on tehtud tehing tehingu tegemise ajal kehtinud turuhinnaga. Täpsema hinnangu vara tagasivõitmise võimaluste kohta saab anda edasises menetluses võlgniku tehingute ja dokumentide analüüsimisel. 14.12.2023 edastas võlgniku teine juhatuse liige O. A. G. ajutisele pankrotihaldurile avalduse. Kohus on vastava avaldusega tutvunud ning võtnud selle teadmiseks. Võlgnik esitas 21.12.2023 kohtule tõendid ajutise halduri aruandes toodud korteriomandi müügitingimuste turutingimustele vastavuse tõendamiseks. Ajutise halduri aruandele võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotikuritegude või juhtimisvigade toimepanemist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on osanike ja juhatuse liikmete vahelisi erimeelsused, mis on sisuliselt kulmineerunud äritüliks. Kooskõlas ajutise halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2023. aasta sügist, mil algatati täitemenetlus tsiviilasjas nr xxxx võlgnikult osaühingu Xxxx kasuks välja mõistetud nõude 80 918,64 euro täitmiseks. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Krupi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.01.2024 kell 12.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja 4, Tallinn, saal 4020). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse.

Kohus edastab PankrS § 40 lg 2 kohaselt kohtumääruse Tartu Maakohtu registriosakonnale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt peab võlgnik PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankrS § 85 lg-te 2 ja 3 kohaselt on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist. PankrS § 85 lg 4 kohaselt võib võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 18 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb halduri tasu piirmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2160 eurot (18 h x 120 eurot/h), millele lisandub käibemaks 20 % summas 432 eurot, kokku summas 2592 eurot. Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgniku pankrotivara arvelt.