Kohtunik Maris Juha, vanemkohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-19980
Tsiviilasi
AS-i TALLINNA VESI hagi Tallinn, xxx korteriühistu vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
522 eurot
Menetlustoiming
Hagist osalise loobumise vastuvõtmine, kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS TALLINNA VESI (registrikood 10257326, asukoht Ädala tn 10, 10614 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: M L (e-post xxx Kostja: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige P I (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja poolt 04.12.2023 esitatud taotlus hagist osaliseks loobumiseks ning lõpetada menetlus hageja põhivõlgnevuse 2963,26 euro ja viivise 2253,27 euro sissenõudmise osas.
2.Lugeda menetlusse jäänud hageja nõudeks see, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 261 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 261 eurot.
Muuta tsiviilasja hinda ning lugeda selleks 522 eurot.
4.Kinnitada menetlusse jäänud nõude osas AS-i TALLINNA VESI ja Tallinn, xxx korteriühistu vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-2119980:
4.1.Kostja kohustub tasuma hagejale 734,50 eurot - s.o haginõude põhivõlgnevuse katteks 261 eurot ja viivise 261 eurot ning pool hageja menetluskuludest 212,50 eurot (riigilõiv). Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.2.Hageja kohustub tasuma 734,50 eurot Aktsiaselts Tallinna Vesi pangakontole nr xxx, märkides ära viitenumbri xxx, hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates
2-21-19980
kompromissi kinnitamisest kohtu poolt.
4.3.Pooled loobuvad kõigist olemasolevatest nõuetest teineteise vastu, millised tulenevad või võivad tuleneda tsiviilasja nr 2-21-19980 kohtumenetluse esemest, ehk mis on seotud tarbimiskohas xxx, Tallinn kuni 31.10.2018 tarbitud teenuse kogusega ja sellest tuleneva võlgnevusega.
7.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hagist osalise loobumise ja sellega seotud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise (resolutsiooni p-d 1 ja 5) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kompromissi kinnitava määruse osa ja sellega seotud riigilõivu tagastamise taotluse (resolutsiooni p-d 4 ja 6) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Muus osas määrus edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD
Harju Maakohtu menetluses on AS-i TALLINNA VESI hagi Tallinn, xxx korteriühistu vastu võla nõudes. 22.12.2021 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3224,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2514,27 eurot. 04.12.2023 menetlusdokumendis on hageja esitanud kohtule taotluse hagist osaliseks loobumiseks ning esitanud vähendatud nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 261 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 261 eurot. Hageja on muus osas loobunud osaliselt hageja esitatud nõudest ja hagist. 15.12.2023 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled on kokku leppinud, et kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad lühendada kaebeõigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, 1 (ühe) tööpäevani arvates määruse kättetoimetamisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 04.12.2023 menetlusdokumendis on hageja esitanud kohtule taotluse hagist osaliseks loobumiseks ning esitanud vähendatud nõude. Hageja lõplikuks nõudeks jääb - kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 261 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 261 eurot. Ülejäänud osas on hageja esitatud nõudest ja hagist loobunud.
2-21-19980 Esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3224,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2514,27 eurot. Kohus loeb hageja loobunuks põhivõlgnevuse 2963,26 euro (s.o 3224,26-261) nõudmisest ja sissenõutavaks muutunud viivise 2253,27 eurot (s.o 2514,27-261) nõudmisest. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas osaliselt menetluse hageja põhivõlgnevuse 2963,26 euro ja viivise 2253,27 euro (s.o 2514,27-261) sissenõudmise osas. TsMS § 433 lg 1 näeb ette, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus loeb menetlusse jäänud hageja nõudeks selle, kus hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 261 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 261 eurot. Ühtlasi muudab kohus TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinda ning loeb selleks 522 eurot.
2.15.12.2023 esitasid pooled kohtule menetlusse jäänud nõude osas kompromissi, mille paluvad kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on 18.12.2023 juhtinud menetlusosaliste tähelepanu sellele, et kostja on kompromissi alusel võtnud kohustuse tasuda hagejale menetluskuludena 212,50 eurot. Seoses muutunud tsiviilasja hinnaga tulnuks hagejal hagilt riigilõivuna tasuda 175 eurot. Kohus selgitas, et kuna pooled on sõlminud kompromissi menetlusse jäänud 522 euro osas, siis kuuluks kostja poolt menetluskuluna hagejale hüvitamisele 87,50 eurot (s.o 175 / 2) 212,50 euro asemel. Pooltel tuli hiljemalt 21.12.2023 kohtule teatada, kas pooled on eelnevat kompromissi sõlmides arutanud ja kas kostja on sellele vaatamata 212,50 euro hüvitamisega nõustunud. Hageja on 21.12.2023 kohtule teatanud, et kostjaga eelnes enne kompromissi sõlmimist kirjavahetus kompromissi summa suuruse osas. Selles on hageja väljendanud soovi tagasi saada kogu tasutud riigilõiv. Kostja esindaja on kohtukirja kättesaamist kinnitanud 19.12.2023, kuid ei ole esitanud täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta. Poolete antud selgitusi arvesse võttes leiab kohus, et kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning see on võimalik kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb ülejäänud osas menetlus lõpetada kompromissi kinnitamisega TsMS § 428
2-21-19980
lg 1 p 4 alusel.
3.Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ühtlasi selgitab kohus, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
4.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled tsiviilasja menetluskulude suuruses ja selle jaotuse osas kokku leppinud kompromissis - kostja kohustub tasuma hagejale menetluskuludest 212,50 eurot, s.o poole hagilt tasutud riigilõivust. Muud menetluskulud on pooled jätnud nende endi kanda. Kompromissis on pooled täpsustanud ka seda, et kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus leiab, et pooltevaheline kokkulepe menetluskulude endi kanda jätmise näol kohtumääruse resolutsiooni p-s 4.1 hõlmab ka kostja enda menetluskulusid, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda asjaolu määruse resolutsioonis korrata.
5.Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse osa peale esitatava määruskaebuse õiguse tähtaega. Kohus lühendab määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega ühele tööpäevale (TsMS § 661 lg 4).
6.Hageja on 21.12.2023 esitanud täpsustatud taotluse menetluses tasutud riigilõivude tagastamiseks. Hageja taotleb kompromissis toodud kohtu poolt tagastatava riigilõivu tagastamist summas 125 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel (osaliselt hagist loobumise tõttu) ja 87,50 euro tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel (kompromissi sõlmimise tõttu). TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 2 näevad ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi ja kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg-st 4 tuleneb, et riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna hageja on menetluse kestel hagist osaliselt loobunud siis kuulub loobutud osas riigilõiv hagejale tagastamisele pooles ulatuses – s.o summas 125 eurot (s.o (425-175) / 2) TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Ülejäänud haginõude osas on pooled sõlminud kompromissi, mistõttu kuulub pool menetlusse jäänud nõude riigilõivust summas 87,50 eurot (s.o 175 / 2) samuti hagejale tagastamisele (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus kannab määruse jõustumisel tagastatavad summad hageja poolt määratud arvelduskontole.
2-21-19980
Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.