Tallinn, M tn 44 korteriühistu avaldus A Ti (T) ja I S vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Tallinn, M tn 44 korteriühistu (registrikood xxx), lepinguline esindaja M S Puudutatud isik I A T (isikukood xxx), lepinguline esindaja M S Puudutatud isik II I S (isikukood xxx), lepinguline esindaja A P
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde päring kinnistusraamatusse.
2.Rahuldada Tallinn, M tn 44 korteriühistu avaldus.
3.Välja mõista A Tilt ja I Slt solidaarselt Tallinn, M tn 44 korteriühistu kasuks 1316,48 eurot.
4.Jätta A Ti ja I S menetluskulud nende endi kanda. Jätta Tallinn, M tn 44 korteriühistu menetluskulud solidaarselt A Ti ja I S kanda.
5.Välja mõista A Tilt ja I Slt solidaarselt Tallinn, M tn 44 korteriühistu kasuks menetluskuluna 865 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Til ja I Sl solidaarselt tasuda käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Tallinn, M tn 44 korteriühistu (avaldaja) esitas 17.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Tilt (puudutatud isik I) ja I Slt (puudutatud isik II) 1249,18 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid vastuväite. Seoses võlgnike vastuväidetega andis Pärnu Maakohus 10.10.2022 kohtumäärusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 07.11.2022 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II vastu solidaarselt 1316,48 euro väljamõistmiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avalduse kohaselt majandab avaldaja Tallinnas M tn 44 asuvat korteriomanditeks jagatud kinnisasja. xxx korteri omanikud on puudutatud isik I (alates 21.10.2020) ja puudutatud isik II (alates 29.12.2004). Avaldaja vahendab oma ülesannete täitmise raames M tn 44 korteriomanikele teenuseid ning kogub omanikelt makseid (majandamiskulud). Puudutatud isikud on jätnud maksmata 09.10.2020–10.10.2022 esitatud majandamiskulude arved summas 1316,48 eurot. Avaldaja märgib, et nõuab puudutatud isikutelt vahendatavate teenuste kõrval ka hoolduskulu ja remondifondi makseid. Avaldaja leiab, et xxx kaasomanikena vastutavad mõlemad puudutatud isikud majandamiskulude nõuetekohase tasumise eest. Võlausaldaja positsioonilt ei oma tähendust kaasomanike vaheliste suhete eripärad ning nõude rahuldamine ei sõltu sellest, milline on puudutatud isikute omavaheline läbisaamine või millised õigusvaidlused on toimunud või toimuvad puudutatud isikute vahel. Korteriühistu majandamiskulude nõue on solidaarkohustuseks mõlemale puudutatud isikule, mistõttu võib avaldaja nõuda mõlemalt puudutatud isikult solidaarkohustuse täitmist. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et ta ei pea kandma kommunaalkulusid korteriomandi kasutamise eest, kuna see pole tema kasutuses. Puudutatud isik I on korteriomandi kaasomanik ning avaldaja võlanõuet silmas pidades ei oma tähendust, kas ja millise ajaperioodi jooksul on puudutatud isik I korteriomandit faktiliselt kasutanud. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ja tõendanud, et tema välistamiseks majandamiskulude nõudest esineb õiguslik alus. Asjassepuutuv ei ole väide, et puudutatud isikul oli korteriühistu juhatuse liikmetega kokkulepe, et korteri makseid peab tasuma puudutatud isik II. Kokkuleppe sõlmimist ja kokkuleppe tingimusi ei ole tõendatud ning isegi vastava kokkulepe sõlmimine ei omaks avaldaja nõudele tähendust. Avaldusega esitatud arvetelt nähtuvad maksjatena endised omanikud. Puudutatud isik I ei teavitanud ühistu raamatupidajat maksja nimede muutmisvajadusest ning peamine ei ole mitte see, millistel asjaoludel kajastusid arvetele endiste ühisomanike nimed, vaid see, et maksekohustus on avalduses viidatud arvete osas puudutatud isikul. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et vaidlusaluste arvete eest vastutab üksnes puudutatud isik I. Avaldaja hinnangul ei ole oluline, kas tegemist on kaasomandi või ühisomandiga. Sõltumata sellest, millise ühise omandi liigiga tegemist on, vastutavad korteriomandi ühised omanikud alati solidaarselt korteriomandiga seotud kohustuste täitmise eest. Ekslik on puudutatud isiku II seisukoht, et poolte vahel on kokkulepe põhikirja alusel, mille kohaselt täidavad puudutatud isik I ja puudutatud isik II majandamiskulud tasumise kohustust vastavalt korteri pinnale, mis on nende valduses. Avaldaja ei ole kaasomanike osalusega kokkuleppeid sõlminud. Asjaolu, et puudutatud isik II on talle laekunud arveid tasunud, ei tähenda seda, et avaldaja ei või puudutatud isiku II vastu kaasomanike solidaarvastutusele põhinevaid nõudeid esitada. Kaasomanike solidaarvastutuse põhimõttest kõrvalekalduvaid kokkuleppeid avaldaja puudutatud isikutega sõlminud ei ole. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku II väitega, et nõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Põhikirjast ja seadusest tulenevatel alustel majandamiskulude nõudmine,
ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Heauskne ei oleks puudutatud isikute arvelt alusetult rikastuda. Avaldaja eluruumi pindala ületavas osas makseid nõudnud ei ole.
3.Puudutatud isik I palub jätta avalduse tema suhtes rahuldamata. Puudutatud isik I märgib, et ta sõlmis 12.10.2020 vaidlusaluse korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning 21.10.2020 kanti ta korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Puudutatud isik II tegi aga 16.11.2020 ostueesõiguse teostamise avalduse. Puudutatud isik I oli nõus puudutatud isikuga II sõlmima notari juures asjaõiguslepingu ja andma korteriomandi mõttelise osa otsese valduse üle puudutatud isikule. Puudutatud isik II keeldus notari juurde tulemast ning esitas kohtule hagi. Harju Maakohus rahuldas 20.10.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-101 hagiavalduse ja kohustas puudutatud isikut I andma nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr xxx puudutatud isiku I kohta tehtud omanikukande kustutamiseks. Nimetatud kohtuotsuses kohus märkis, et puudutatud isik I võttis hagi 19.01.2021 esitatud avalduses õigeks. Seega, juba 19.01.2021 oli puudutatud isik I nõus korteriomandi valduse üle andma puudutatud isikule II ja sõlmima temaga asjaõiguslepingu. Tehingud on jäänud tegemata puudutatud isiku II pärast. Puudutatud isik I kinnitab, et alates 16.11.2020, s.o. korteri kaasomanikult ostueesõiguse avalduse kättesaamisest ta korteriomandi osa ei valda ja ei kasuta, kuna seaduse järgi on nimetatud korteriomandi osa omanikuks puudutatud isik II ja alates 16.11.2020 ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisest kaotas puudutatud isik I korteriomandi osas valdamise ja kasutamise õigused. Puudutatud isik I väidab, et tema ja korteriühistu juhatuse liikmetega oli kokkuleppe, et korterimaksed peab tasuma puudutatud isik II, kes 16.11.2020 avaldas soovi kasutada ostueesõigust ja olema terve korteriomandi omanikuna. Puudutatud isik II leiab, et temal puudub süü selles, et puudutatud isik II ei ole kuni käesoleva ajani kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuks, mistõttu kommunaalmaksete kulud peab kandma puudutatud isik II, kellel on kogu korteriomandi valdamise ja kasutamise õigus ning õigus olla kogu korteriomandi omanik alates 19.01.2021.
4.Puudutatud isik II palub jätta avalduse läbi vaatamata. Puudutatud isik II leiab, et kuna kõigi vaidlusaluste arvete kohaselt on maksjateks N F, V M, E D, kommunaalmakseid nõutakse korteri pinna 22,6 m2 ehk korteriomandi xxx mõttelise osa eest ja alates 12.10.2020 on korter pinnaga 22,6 m2 puudutatud isiku I valduses ning alates 21.10.2020 ka viimase omandis, ei ole puudutatud isik II avaldaja õigusi rikkunud. Puudutatud isik II leiab, et avaldusega ei saa taotlevat eesmärki saavutada, kuna vaidlusaluste arvete tasumise eest vastutab üksnes puudutatud isik I osavõlgnikuna. Puudutatud isik I ja puudutatud isik II on osavõlgnikud, aga mitte solidaarvõlgnikud. Puudutatud isik II on korteriomandi kaasomanik xxx suuruses mõttelises osas ehk 20,45 m2. Avaldaja on väljastanud eraldi kommunaalmaksete arveid puudutatud isiku II korteriomandi osa eest alates puudutatud isiku II kaasomanikuna kinnistussraamatusse kandmisest (29.12.2004) kuni siiamaani ning puudutatud isik II on tasunud kõik avaldaja poolt väljastatud arved vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Puudutatud isik II leiab, et avaldaja solidaarnõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna puudutatud isik II on tasunud kõik avaldaja poolt väljastatud arved vastavalt temale kuuluva kaasomandi osa suurusele ning ta ei pea maksma puudutatud isiku I arveid viimase kaasomandi osa eest. Kohtumääruse põhjendused
5.Avaldaja nõuab täitmata rahalisi kohustusi alates 09.10.2020 arvest kuni 10.10.2022 arveni (sealhulgas). Kuivõrd 09.10.2020 arve on esitatud septembri 2020 eest ning 10.10.2022 arve on esitatud septembri 2022 eest, nõuab avaldaja käesolevas tsiviilasjas puudutatud isikutelt võlgnevust perioodi september 2020 kuni september 2022 eest.
6.Kohus on tuvastanud, et avaldaja on seoses korteriomandiga asukohaga xxx esitanud perioodil 09.10.2020 kuni 10.10.2022 arveid kogusummas 1316,48 eurot (dtl 53–77). Käesolevas tsiviilasjas
puudub vaidlus nõude aluseks olevate arvete tasumata jätmise või arvetel kajastuvate summade osas. Kohus leiab, et nõude suurus on kooskõlas arvetel kajastuvaga, avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning esitanud oma nõude tõendamiseks vastavad dokumendid. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks olevad arved on tasumata.
7.Käesolevas tsiviilasjas on tekkinud vaidlus selle üle, kellel on käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude aluseks olevate arvete tasumise kohustus.
8.Avaldaja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kanti puudutatud isik II korteriomandi xxx kaasomanikuna (xxx kaasomandist) kinnistusraamatusse 29.12.2004. Puudutatud isik I kanti korteriomandi xxx kaasomanikuna (xxx kaasomandist) kinnistusraamatusse 21.10.2020 (dtl 51). Kohus tegi päringu kinnistusraamatusse ja tuvastas, et vaidlusalune korteriomand kuulub alates 14.12.2022 puudutatud isiku II ainuomandisse. Kohus võtab päringu asja materjalide juurde.
9.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand (asjaõigusseadus (AÕS) § 70 lg 1). Ühine omand on kaasomand või ühisomand (AÕS § 70 lg 2) ning kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja põhikirja p 3.2.4. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtaega maksed kommunaalteenuste eest, mis tulevad läbi elamu kommunikatsioonide (s.o. vesi, küte, seo vesi, kanalisatsioon). Põhikirja p 3.2.5. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, sihtotstarbelised maksed elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks. Maksete suuruse määramisel lähtutakse korteri üldpinnast, mis on korteriühistu liikme valduses (s.h. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused).
10.Kohus leiab, et alates 21.10.2020, kui mõlemad puudutatud isikud olid vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikud, vastutavad nad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest avaldaja ees solidaarselt KrtS § 15 lg 2 ja põhikirja p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikutelt solidaarselt perioodil 21.10.2020 kuni septembrini 2022 tekkinud võlgnevuse tasumist.
11.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt, sai puudutatud isik I korteri kaasomanikuks 21.10.2020. Avaldaja nõuab aga võlgnevuse tasumist, mis oli tekkinud juba septembris 2020. Asja materjalide järgi müüsid N F, V M ja E D 12.10.2020 lepinguga puudutatud isikule I xxx suuruse mõttelise osa korteriomandist (dtl 114–119).
KrtS § 43 lg 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama sätte lg 2 näeb ette, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik I vastutab avaldaja ees enne korteriomandi mõttelise osa omandamist tekkinud võlgnevuse eest (perioodi september 2020 kuni 20.10.2020) käendajana solidaarselt endiste korteriomandi mõttelise osa omanikega (võlaõigusseadus (VÕS) § 145 lg 1). Kuivõrd avaldaja on esitanud avalduse puudutatud isiku I vastu, paludes välja mõista võlgnevus perioodi eest, kui puudutatud isik I ei olnud veel korteri omanikuks (st september 2020 kuni 20.10.2020), järeldub sellest, et avaldaja on palunud kohtul välja mõista puudutatud isikult I kui käendajalt võlgnevuse perioodi eest september 2020 kuni 20.10.2020. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult I võlgnevuse tasumist mainitud ajavahemiku eest KrtS § 43 lg 1, VÕS § 145 lg 1 ja põhikirja p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel.
12.Puudub vaidlus, et puudutatud isik I oli korteri kaasomanikuks perioodil september 2020 kuni 20.10.2020. Võttes arvesse, et puudutatud isik II oli korteriomandi kaasomanik kogu käesolevas asjas nõude aluseks olevate tasumata kommunaalkulude tekkimise ajal, vastutab tema kogu perioodi osas kohustuste täitmise eest ühistu ees solidaarselt teiste kaasomanikega KrtS § 15 lg 2 ja põhikirja p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel.
13.Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikutelt solidaarselt perioodil september 2020 kuni 20.10.2020 tekkinud võlgnevuse tasumist KrtS § 15 lg 2 ja põhikirja p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel.
14.Kohus leiab, et puudutatud isikute vastuväited ei anna alust jätta avaldus rahuldamata.
15.Puudutatud isiku I väide, et tema ei ole korteriomandi kasutanud, ei vabasta teda kohustusest kanda kulusid. Korteriomanik peab kandma korteriomandil lasuvad kohustused sõltumata sellest, kas ta korteriomandit kasutab või mitte. Puudutatud isik I märgib, et juba 19.01.2021 oli ta nõus korteriomandi valduse üle andma puudutatud isikule II ja sõlmima temaga asjaõiguslepingu, kuid tehingud on jäänud tegemata puudutatud isiku II pärast. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust kaasomanike vaheliste suhete eripärad ning see, milline on puudutatud isikute omavaheline läbisaamine või millised õigusvaidlused on toimunud või toimuvad puudutatud isikute vahel. Kohus leiab, et tähtsust ei oma puudutatud isikute omavahelised suhted, sh see, millal esitati ostueesõiguse teostamise avaldus, millal puudutatud isik I oli nõus korteriomandi valduse üle andma või kelle süül vastavate tehingute tegemine viibis. Korteriühistu nõude lahendamisel ei oma tähtsust puudutatud isikute omavahelised suhted ning pärast kohustuse täitmist on puudutatud isikutel võimalik soovi korral esitada solidaarvõlgnike omavahelist suhet puudutavaid asjaolusid arvesse võttes tagasinõudeid teiste ühisomanike vastu.
16.Kohus ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et kuna kõigil vaidlusalustel arvetel on maksjateks N F, V M, E D ja puudutatud isik I, kommunaalmakseid nõutakse korteri pinna 22,6 m2 ehk korteriomandi 2255/4300 mõttelise osa eest, vastutab arvete tasumata jätmise eest üksnes puudutatud isik I osavõlgnikuna. Kohus on eelnevalt leidnud, et korteriomandi kaasomanikud vastutavad korteriühistu ees kohustuste täitmisel solidaarselt. Korteriomandi kaasomanikud peavad olema teadlikud oma kohustustest ka juhul, kui arvetel on eksitud kohustatud isiku(te) andmetega. Tulenevalt solidaarkohustuse olemasolust ei saa puudutatud isiku II osas nõude rahuldamata jätmise aluseks olla ka asjaolu, et puudutatud isik II on temale kuuluva kaasomandi osa suurusele vastavad eraldi väljastatud kommunaalmaksete arved tasunud. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole puudutatud isiku II poolt juba tasutud kommunaalkulude väljamõistmine. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja
solidaarnõue vastuolus hea usu põhimõttega, kuna puudutatud isik II ei ole tõendanud ja avaldaja ei ole kinnitanud, et nende vahel oli kehtiv kokkulepe solidaarkohustusest kõrvale kaldumiseks, st kokkulepe, et puudutatud isik II kannab ühistu ees kulusid vaid temale kuuluva kaasomandi mõttelise osa eest. Kohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust puudutatud isiku I väide, et temal oli avaldaja juhatuse liikmetega kokkulepe, et korteri makseid peab tasuma puudutatud isik II. Nimetatud kokkulepe sõlmimine on tõendamata.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja võlgnevuse 1316,48 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isikud jätsid arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isikute kanda. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja asjaolusid arvestades tuleb käesolevas tsiviilasjas puudutatud isikute menetluskulud jätta nende endi kanda ning avaldaja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.
19.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirjad 15.11.2022 ja 04.12.2023. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 65 eurot ja õigusabikulud summas 1025 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale õigusabiteenust ostutatud kokku mahus 10,25 tundi ja esindaja on õigusabiteenust osutanud tunnihinnaga 100 eurot. Käibemaksu hüvitamist avaldaja ei taotle. Puudutatud isikud esitasid vastuväited avaldaja menetluskulude osas.
20.Käesoleval juhul on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot. Harju Maakohtule esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus asub seisukohale, et avaldaja menetluskuluna on põhjendatud välja mõista tasutud riigilõiv summas 65 eurot.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja teinud käesolevas tsiviilasjas menetlustoiminguid mahus 10,25 tundi. Õigusabiteenust on osutatud hinnaga 100 eurot tunnis (käibemaksuta). Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
22.Arvestades käesolevas tsiviilasja mahtu ja keerukust asub kohus seisukohale, et avaldaja esindaja ajakulu 4,5 tundi kliendiga konsultatisooniks, avalduse koostamiseks materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks, võlanõude avalduse koostamiseks ja kohtule edastamiseks ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduse sisu ja mahtu, samuti vaidluse keerukust, tuleb kohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks pidada avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi kohtule esitatud avalduse koostamiseks vajalike menetlustoimingute eest. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 0,25 tundi 15.11.2022 menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule edastamise eest põhjendatud ja vajalik. Arvestades puudutatud isikute poolt 26.11.2022 ja 28.11.2022 esitatud seisukohtade koos lisadega ning avaldaja 28.12.2022 seisukoha sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja ajakulu puudutatud isikute seisukohtadega tutvumiseks mahus 1,5 tundi ning 28.12.2022 seisukoha koostamiseks (sh ajakulu kliendiga konsultatsiooniks) mahus 3 tundi. Kohus leiab, et ajakulu 0,25 tundi 04.12.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud ja vajalik.
Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus kokku 8 tundi, mis avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 800 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt peab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 865 eurot (riigilõiv 65 eurot + õigusabikulud 800 eurot).
24.Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.TsMS § 617 lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.