Keelduda S T vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lõpetada S T kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada Andrus Post usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade S T kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud S Ti kanda. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 04.06.2018 määrusega lõpetati võlgniku S T pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 22.06.2022 määrusega kohus pikendas võlgniku S Ti kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, s.o kuni 03.06.2025. Kohus märkis määruses, et käesoleva menetluse vältel
2-17-5679 esitatud ühest usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik ei ole kõigis aspektides täitnud oma PankS § 173 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ega teinud võlausaldajatele väljamakseid. Kohus leidis, et võlgnik ei ole võimeline nõuetekohaselt usaldusisiku ülesandeid täitma ja määras usaldusisiku kohustusi täitma Andrus Posti. Kohus andis võlgnikule võimaluse perioodi 04.06.2020 – 03.06.2021 aruande järgsed jaotised välja maksta kahes osas 01.07.2022 summas 355,47 eurot ja 31.12.2022 summas 350 eurot ning kohus kohustas usaldusisikut esitama kord aastas usaldusisiku aruanne. Võlausaldajatele on jaotised perioodi eest 04.06.2020-03.06.2021 välja makstud lõplikult detsembris 2022.
2.18.07.2022 esitatud tegevusaruande kohaselt perioodi kohta 04.06.2021-03.06.2022 tuli võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele kokku summas 3587,06 eurot. Usaldusisik märkis aruandes, et teeb väljamakse hiljemalt 01.06.2023.
3.14.08.2023 helistas kohtuistungi sekretär võlgniku usaldusisikule Andrus Postile, et usaldusisik esitaks 2023 usaldusisiku aruande ning pangakontode väljavõtted ajavahemiku juuni 2022 kuni juuli 2023 kohta. Tähtajaks määrati kokkuleppel 25.08.2023. Selleks kuupäevaks usaldusisik aruannet ei esitanud ega teavitanud kohut ka selle mitteesitamise põhjustest. 18.09.2023 teatas usaldusisik, et tal ei õnnestu võlgnikuga kontakti saada.
4.07.12.2023 toimunud ärakuulamisel kohus selgitas võlgnikule, et kohus on korduvalt üritanud võlgnikule helistada, kuid telefon annab alati kinnist tooni, kohtukutsetele võlgnik meili teel kinnitusi saatnud ei ole. Võlgnik ei osanud kohtule selgitada, miks ta ei ole usaldusisikule ega kohtule kättesaadav. Võlgnik kinnitas, et kohtule teadaolevad kontaktandmed on õiged. Usaldusisiku selgitusele, et võlgnik ei ole reageerinud usaldusisiku poolt augustis saadetud sõnumitele vastas võlgnik, et ta ei pea usaldusisikuga suhtlema, kuna sõnumite teel, kuna nad ei ole sõbrad. Põhjuseks, miks võlgnik usaldusisiku meilidele ei vasta märkis võlgnik ärakuulamisel, et ta ei vaata enda meile pika perioodi jooksul. Ärakuulamisel märkis usaldusisik, et eelmisest aruandeperioodist on väljamaksed võlausaldajatele tegemata. Kohus andis usaldusisikule ärakuulamisel tähtaja lõpparuande esitamiseks 21.12.2023.
5.Usaldusisik esitas 20.12.2023 kohtule lõpparuande, millest nähtuvalt I aruanne kajastas perioodi 04.06.2020.a. kuni 03.06.2021.a. Aruande kohaselt kohustus võlgnik tegema võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 705,47 eurot. Nimetatud väljamaksed on teostatud. II aruanne kajastas perioodi 04.06.2021.a. kuni 03.06.2022.a. Aruande kohaselt kohustus võlgnik tegema võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 3587,06 eurot. Väljamaksed on teostamata. Rohkem aruandeid võlgnik koostanud ei ole, samuti ei ole teostatud rohkem väljamakseid. Võlgnik on seni rahuldanud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlanõudeid kokku summas 705,47 eurot, mis moodustab 3,26 % kõikidest II rahuldamisjärgu nõuetest. Võlausaldajate nõuded jäänud täitmata alljärgnevas ulatuses: Kerdni ja Partnerid oÜ – 2012,13 eurot; kohtutäitur Kristiina Feinman – 344,10 eurot; kohtutäitur Arvi Pink – 52,84 eurot; Tallinna linn – 38,73 eurot ja Helsingi Linnavalitsus – 18 478,25 eurot, kokku 20 926,05 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
2-17-5679
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 22.06.2022 määrusega kohus pikendas võlgniku S Ti kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, s.o kuni 03.06.2025.
8.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
10.Kohus on võlgniku ja usaldusisiku ära kuulanud 07.12.2023. Kohus olles tutvunud võlgniku poolt esitatud aruannetega, võlgniku ja usaldusisiku seisukohtadega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda S Ti vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
11.Vaatamata asjaolule, et kohus andis võlgnikule võimaluse täita enda kohustusi ja määratud usaldusisiku abil esitada kohtule õigeaegselt tegevusaruandeid, võlgnik usaldusisikule täiendava perioodi jooksul kättesaadav ei ole olnud, mistõttu peale 22.06.2022 määruse tegemist on taas tegevusaruanne jäänud kohtule esitamata. Võlgniku viimasest 18.07.2022 esitatud aruandest nähtuvalt töötab võlgnik AS-is T hooldajana ning omas sissetulekut määras, mis ületas tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. 20.12.2023 esitatud aruandest nähtuvalt ja ärakuulamisel avaldas usaldusisik, et 18.07.2022 esitatud aruandes nimetatud väljamaksed võlausaldajatele on seni üle kandmata, kuigi aruandest nähtuvalt pidi väljamaksed olema teostatud hiljemalt 01.06.2023. Lõpparuandest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel perioodil 2018-2023 võlanõudeid rahuldanud üksnes summas 705,47 eurot, mis moodustab 3,26% kõikidest nõuetest. Samas omab võlgnik piisavalt sissetulekut, et rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Võlgnik ei ole usaldusisiku ülesannete täitmiseks olnud kättesaadav ka usaldusisikule.
12.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS §
2-17-5679 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-1916, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku S Ti (pankrotis) käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Ärakuulamisel adekvaatseid selgitusi võlgnik kohtule anda ei osanud. Kohustustest vabastamise menetlus on tänaseks kestnud üle viie aasta. Võlgnik on aruande esitamise kohustuse täitnud usaldusisiku abil sellest üksnes 2-l aastal, võlausaldajatele teinud väljamakseid üksnes aastal 2022, kuigi võlgniku sissetulekud oleksid väljamaksete tegemist võimaldanud. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning seetõttu ei ole usaldusisik võlausaldajatele väljamakseid teha, mida võlgniku sissetulekud tegelikult võimaldasid, samuti ei ole olnud kättesaadav usaldusisikule, et täita usaldusisik saaks täita aruande esitamise kohustust.
14.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tulnuks võlgnikul eeskätt olla kättesaadav usaldusisikule, et oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgniku sissetulek võimaldas ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
15.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et Sirje Tallenthal (pankrotis) on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt.
16.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku S T (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
17.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub S T (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb S T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
18.Juhindudes PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel Andrus Posti võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest.
19.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-17-5679
20.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad S Ti kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.