Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi H. K. vastu võla nõudes 75 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn 10143) Hageja lepinguline esindaja Piret Muinast (e-post xxx) Kostja: H. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista H. K.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 75 eurot.
3.Jätta menetluskulud H. K. kanda.
4.Välja mõista H. K.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 265 eurot.
5.H. K.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 13.08.2020, Fahle maja parkla (EP206) ja 09.12.2020, Fahle maja parkla (EP206). Igal parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Hageja väljastas kostjale 13.08.2020 leppetrahvinõude 0701 3082 0133 2125, maksetähtaeg 27.08.2020, võlgnevuse summa 30 eurot ja 09.12.2020 leppetrahvinõude 1780 9122 0191 8159, maksetähtaeg 23.12.2020, võlgnevuse summa 30 eurot, mis on kostjal tasumata.
2.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
3.Kohtueelselt saatis hageja 25.05.2021 tähitud nõudekirja ning 09.06.2022 ja 05.08.2022 täiendavalt nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Tähitud kirja on kostja 03.06.2021 Järve Keskuse postkontorist kätte saanud. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.
4.Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama sõiduki kasutaja andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. LS §72 lg 2 järgi kohustus säilitada andmeid sõiduki kasutaja kohta kuus kuud arvates sõiduki kasutamise lõppemisest ei kohaldu eraõiguslikes suhetes ja analoogsetes vaidlustes. Antud juhul on tõendatud, et kostja oli sõiduki omanik trahvide määramise ajal ja kostja ei ole tõendanud, kes sõidukit rikkumiste ajal kasutas, kuna kehtiv õiguspraktika näeb sellise lepingu sõlminud poole tuvastamiseks ette ümberjagatud tõendamiskoormise põhimõtet. Kostja väidab, et sõiduk oli edasi müüdud, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised siiski leidsid aset, kuid sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei olnud seotud parkimistingimuste rikkumisega, siis tuleb sõiduki omanikul/vastutaval kasutajal tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas (nimi, isikukood, elukoht).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 60 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja teada ei pea autoomanik mäletama üle poole aasta, kes kasutas tema autot. Praegused trahvid on üle kahe aasta vanad. Auto võõrandati 2019 aastal lihtkirjaliku lepinguga ning on teadaolevalt ka lammutatud ja registrist kustutatud. 13.12.2023 menetlusdokumendis avaldas kostja, et müüs auto Xle ja teab, et X tohtis parkida ka seal Fahle parklas. Kuna Xl oli mitut autot, siis pani ta autole paberi asendusauto numbriga, mida on ka piltidelt näha. Nii oli ta parkinud kümme aastat ja ühtegi
trahvi ei tehtud. Ühel hetkel hakkas pahatahtlik kontrolör lihtsalt trahve panema. Kuna auto on müüdud 2019 , siis need trahvid ei kuulu kostjale. Lisaks paistavad need juba olevat rohkem kui kolm aastat vanad ja peaksid äkki juba aegunud olema. Seoses sellega palub kostja tühistada kostjale määratud nõue ja trahve temalt välja mitte nõuda. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.Kohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 56). Pooled ei vaidle, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kohus tuvastas, et kostja parkis hageja opereeritavale parkimisalale 13.08.2020, Fahle maja parkla (EP206) (dtl 32-39) ja 09.12.2020, Fahle maja parkla (EP206) (dtl 40-47). Igal parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused (dtl 48-55). Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.
10.Kuna sõidukit pargiti 13.08.2020 parkimistingimusi rikkudes (puudus parkimisluba), väljastati kostjale 13.08.2020 leppetrahvinõue 0701 3082 0133 2125, maksetähtaeg 27.08.2020, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 32). Kuna 09.12.2020 rikkus kostja parkimistingimusi sellega, et parkimisalgus oli fikseerimata, väljastati kostjale 09.12.2020 leppetrahvinõue 1780 9122 0191 8159, maksetähtaeg 23.12.2020, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 40). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
11.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
12.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70
mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
14.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist.
15.Hageja leiab, et kostja oli leppetrahvinõude esitamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja ja seega on hagejal õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis parkimisalale kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingu täitmise eest.
16.Kostja vastuväitel kasutas autot parkimistrahvi saamise ajal keegi teine ja ta ei mäleta, kes kasutas tema autot. Kostja teada ei pea autoomanik mäletama üle poole aasta, kes kasutas tema autot. Praegused trahvid on üle kahe aasta vanad. Auto võõrandati 2019 aastal lihtkirjaliku lepinguga ning on teadaolevalt ka lammutatud ja registrist kustutatud. 13.12.2023 menetlusdokumendis avaldas kostja, et müüs auto Xle.
17.Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavas parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega (dtl 55). Nii nähtub Transpordiameti andmetest, et sõiduki numbriga XXXXXX omanik oli nii 13.08.2020 kui ka 09.12.2020 isik isikukoodiga xxxxxxxxxxx ehk kostja.
18.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.
19.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida
liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
20.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
21.Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine. Kostja ei ole tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Kuigi kostja on kinnitanud, et müüs auto Xle, siis pelgalt kostja kinnitus ei tõenda, et ta sel kuupäeval kõnesolevas parklas ei parkinud. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja.
22.Kohtud on korduvalt leidnud, et LS 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav eraõiguslikes suhetes ja analoogsetes vaidlustes. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 2-16116867, 2-19-123666).
23.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutas kolmas isik, siis ei oma iseenesest nimetatud vastuväide käesoleva asja lahendamisel ka tähtsust. Kostja ei ole tõendanud vastuväidet, mille kohaselt sõiduk võõrandati 2019 aastal lihtkirjaliku lepinguga. Kohus tuvastas, et vastavalt Transpordiametist saadud andmetel oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide esitamise ajal (13.08.2020 ja 09.12.2020) kostja. Seega vastutab kostja esitatud leppetrahvinõude täitmise eest. Asjas ei oma ka tähtsust kostja väide, et kostjale teadaolevalt on kõnesolev sõiduk käesolevaks lammutatud ja registrist kustutatud. On olnud kostja enda risk, et ta ei ole sõiduki väidetavat omanikuvahetust Transpordiameti andmetes kajastanud või nõudnud seda ka uuelt sõiduki omanikult.
24.Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja 25.05.2021 tähitud nõudekirja ning 09.06.2022 ja 05.08.2022 täiendavalt nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx (dtl 62-72). Tähitud kirja on kostja 03.06.2021 Järve Keskuse postkontorist kätte saanud (dtl 73). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
25.Kostja esitas 13.12.2023 menetlusdokumendis aegumise vastuväite. Kostja leiab, et leppetrahvid võivad olla aegunud. Kohus selgitab, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas varasema leppetrahvinõude 13.08.2020, mille maksetähtaeg oli 27.08.2020. See tähendab, et 13.08.2020 esitatud leppetrahvinõude tasumise tähtpäev oli 27.08.2020 ning leppetrahv muutus sissenõutavaks 28.08.2020 ja oleks aegunud 28.08.2023. Teine leppetrahv tehti 09.12.2020 ning selle tasumise tähtaeg oli 23.12.2020, teine lepptrahv muutus sissenõutavaks 24.12.2020 ja aeguks 24.12.2023. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.10.2022, so enne nõuete aegumist. Seega ei ole hageja nõuded aegunud.
26.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 60 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv summas 60 eurot.
27.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
28.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.
29.Menetluskulud
29.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
29.2.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
29.3.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
29.4.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.
29.5.Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
29.6.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi 20 minutit, hinnaga 110 eurot tund.
29.7.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse sadu, kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 165 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 265 eurot (100+165).
29.8.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
29.9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.