Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja El Castillo OÜ vahel 14.04.2022 sõlmitud eluruumi, asukohaga Tallinn, Sõlme 3, tuba nr 32, allüürileping. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. Seoses vara kahjustamisega ja üüri tasumata jätmisega luges üürileandja lepingu erakorraliselt lõppenuks ja võttis ruumi üle 01.05.2023. Selleks hetkeks tekkinud, kuid täitmata kohustusi tasaarveldati tagatise arvelt. Kostjal jäi tasumata vastavalt arvele 5199 üür mai 2023 eest 190 eurot, kommunaalkulud aprill 2023 eest 113,43 eurot ning ruumi üleandmise kohustuse rikkumise tasu 50 eurot. Vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile ning arvele nr 5199-2 kohustus kostja tasuma hiljemalt 04.05.2023 lõhutud ja rikutud asjade eest toas 317 eurot. Hagimaterjalid edastati 12.11.2023 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Võlaõigusseaduse § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 294 esimese lause järgi, kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiuja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole

kokku leppinud teisiti. Hagiavaldusest nähtub, et pooled on kokku leppinud üürilepingu p-s 3.6, et iga järgneva kalendrikuu üür tasutakse üürileandjale ettemaksena iga kuu 30.ndaks kuupäevaks. Kuna hageja on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud ning eluruumi üle võtnud 01.05.2023, siis ei ole põhjendatud aga mõista kostjalt välja üüri peale lepingu lõppemist. Hageja on õigustatud üüri nõudma kuni lepingu lõppemiseni. Kohus jätab seega hagi rahuldamata mai 2023 üüri osas summas 190 eurot. Samuti vähendab kohus seetõttu arve nr 5199 sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni arvestatud viivist 14,06 euro võrra. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 34,91 eurot. Ülejäänud hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus jätab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile kostja kanda ja rahuldamata jäänud osale vastavas ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.