A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)
Võlgniku usaldusisik
Martin Krupp
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
2.Vabastada usaldusisik Martin Krupp A. A. maksejõuetusavalduse menetluses tema ülesannetest pärast maksejõuetusmenetluse toimingute lõpetamist.
3.Määrata usaldusisikule Martin Krupile (Krupp) tasuks 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1584 eurot.
4.Välja mõista A. A.lt Martin Krupi kasuks usaldusisiku tasu 714 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutsebSaneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.
5.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 (sh käibemaks) ning kanda see Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.
6.Avaldada teade maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse
esitada 15 päeva jooksul maksejõuetusavalduse läbivaatamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud
1.A. A. (võlgnik) esitas 13.11.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Harju Maakohtu 20.11.2023 määrusega nimetati A. A. usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Martin Krupp. 05.12.2023 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on usaldusisikule teadaolevalt võlgniku varaks raha 0,17 eurot võlgniku pangakontodel, 3200.153 Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele osakut väärtusega 4792,36 eurot, millele tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata, XXX OÜ osa, millel eeldatavalt puudub turuväärtus ning sõiduk BMW 745i, mis on võlgniku väitel temalt ärandatud. Seega puudub võlgnikul praktiliselt igasugune pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetlus läbi viia. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 42 393,91 eurot. Usaldusisik märgib, et võlgnik on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Viimased karistused on seotud kehalise väärkohtlemise, vägistamise, ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise või sõiduki juhtimisega joobeseisundis. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks pikema aja jooksul võlgniku puudulik seaduskuulekus, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud erinevad hüvitised, sundrahad ja kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Et ta enamikku temalt väljamõistetud summadest tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks pole võlgnik pika aja jooksul tähtaegselt tasunud kohtu poolt võlgniku lastele välja mõistetud elatisrahasid ning ka nende nõuete alusel on alustatud täitemenetlused võlgniku vastu. Võlgnik on võtnud endale ka kergekäeliselt täiendavaid kohustusi erinevate kiirlaenude näol. Lisaks on võlgnikul pikema aja jooksul puudunud pidev legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist. Usaldusisik leiab, et kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul tõenäoliselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ning lastele elatise maksmata jätmisega ning mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse ja hilisem täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki. Võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest on ca 10 % sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda. Samas tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad võlgnikule täiendavad kulud. Kuna võlgnikul puudub vara nii võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kui ka pankrotimenetluse läbiviimiseks ning on olemas võimalus, et kohus ei algata kohustustest vabastamise menetlust, siis tuleb usaldusisiku arvates tasuda pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot.
3.Võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud.
4.07.12.2023 määrusega määras kohus A. A. maksejõuetusmenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Ühtlasi tegi kohus ettepaneku A. A. pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude deposiit Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 18.12.2023.
5.Kohtu määratud tähtajaks (18.12.2023) deposiiti nõutavat summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlus tuleb lõpetada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 esimesele lausele lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.
7.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 42 393,91 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlus läbi viia, puudub. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Viimased karistused on seotud kehalise väärkohtlemise, vägistamise, ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise või sõiduki juhtimisega joobeseisundis.
8.Hindamaks, kas kohustustest vabastamise menetlus võiks täita sellele menetlusele seatud eesmärke, tuleks esmalt välja selgitada võlgniku kohustuste struktuur (vt Riigikohtu 23. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9) ja võimalused neid kohustustest vabastamise menetluse ajal täita, sh karistuse kandmise ajal. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on pikema aja jooksul võlgniku puudulik seaduskuulekus, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteoja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud erinevad hüvitised, sundrahad ja kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Võlgnik enamikku temalt väljamõistetud summadest tähtaegselt ei tasunud, mis omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks pole võlgnik pika aja jooksul tähtaegselt tasunud kohtu poolt võlgniku lastele välja mõistetud elatisrahasid ning ka nende nõuete alusel on alustatud täitemenetlused võlgniku vastu. Võlgnik on võtnud endale ka kergekäeliselt täiendavaid kohustusi erinevate kiirlaenude näol. Lisaks on võlgnikul pikema aja jooksul puudunud pidev legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist.
9.Kohus, nõustudes usaldusisikuga, asub seisukohale, et antud juhul tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Võlanimekirja kohaselt tulenevad võlgniku kohustused Maksu- ja Tolliametile menetluskulude hüvitistena kokku 3840,30 eurot (kriminaalasjad nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx) ja elatisabi nõue kokku 32 650,21 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus 801 eurot (kriminaalasi nr xxx), Tallinna Transpordiamet, Aktiva Finance Group OÜ, MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, Elisa Eesti AS, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, OK Incure OÜ, A (alaealise lapse elatis, tsiviilasi nr 2-16-19277, 6524 eurot) ja B (alaealise lapse elatis, tsiviilasi nr 2-16-19277, 6524 eurot). Võlgniku võlanimekirjas on enamik sellised kohustused, millest võlgnikul ei õnnestu vabaneda. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud, mis on käesoleval juhul eelduslikult suuremad kui summa, millest võlgnik vabaneda saaks. Seega suureneksid eeltoodust tulenevalt võlgniku kohustused pankrotimenetluse tõttu kokkuvõttes veelgi enam.
10.07.12.2023 kohtunõudes selgitas kohus võlgnikule, et usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku kohustustest ca 10 % sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda. Kuna antud juhul on enamik võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ja lastele elatise maksmise kohustused, siis ei pruugi kohtu hinnangul pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Arvestades eeltoodut ja juhindudes FiMS § 18 lg 1 sätestatust määras kohus võlgnikule tähtaja kuni 14.12.2023, mille kestel palus võlgnikul esitada seisukoha usaldusisiku 05.12.2023 aruandele ja kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi. Võlgnik ei vastanud 07.12.2023 kohtunõudele.
11.Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud, et makseraskused on tekkinud erinevate trahvide ja kohtukuludega ja laste elatisnõudega ning võlgnikul puudub võimekus vastavaid nõudeid täita. Enda igakuise sissetulekuna on võlgnik märkinud 750 eurot kalendrikuus. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et pankrotimenetluse algatamine oleks võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja elatisenõudega alaealistele lastele ning mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Antud juhul ei ole võlgnik teatanud, kuidas ja milliste vahendite arvelt ta suudaks oma kohustusi vähendada. Võlgnik ei ole käesoleva menetluse läbiviimisel vastanud usaldusisiku teabenõudele. Samuti on võlgnik jätnud esitamata vastuse 07.12.2023 kohtunõudele. Eeltoodust järeldub kohtule ka võlgnikupoolne tegevusetus ja koostöötahe maksejõuetusavalduse menetlemisel vajalike asjaolude väljaselgitamisel. Kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FiMS § 45 lg 3 p 4 alusel, kuna usaldusisiku aruande ja menetluses kogutud andmete kohaselt on võlgnik viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud korduvad karistused väärteo- ja kriminaalkorras (karistused on seotud kehalise väärkohtlemise, vägistamise, ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise või sõiduki juhtimisega joobeseisundis), mille tulemusel on temalt välja mõistetud erinevad hüvitised, sundrahad, kohtukulud ja trahvid. Lisaks pole võlgnik pika aja jooksul tähtaegselt tasunud kohtu poolt võlgniku lastele välja mõistetud elatisrahasid ning tal on puudunud pikema aja jooksul pidev legaalne sissetulek. Kohtule ei nähtu esitatud avaldusest ega ka menetluse käigus kogutud andmetest, et võlgnik oleks võlausaldajate nõudeid täitnud viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist. Samuti pole kohtule teada, et võlgnik oleks püüdnud täita võlausaldajate nõudeid käesoleva tsiviilasja menetluse läbiviimise ajal. Võlgnik ei ole käesoleva menetluse raames teinud koostööd usaldusisikuga ega ka kohtuga vajalike asjaolude väljaselgitamiseks. Kohus märgib, et ennekõike peaks võlgnik menetluse läbiviimisel näitama üles omapoolset huvi avaldusega taotletud eesmärgi saavutamiseks. Vastupidisel juhul puudub menetlusel perspektiiv.
12.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
13.PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasunud.
14.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja
vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725 : 5).
15.Usaldusisik on taotlenud tasu 11 töötunni eest (arvestusega 120 eurot/h, lisandub käibemaks) summas 1320 eurot (lisandub käibemaks 264 eurot), kokku 1584 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1584 eurot (sealhulgas käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, mistõttu kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Martin Krupi kasuks väljamõistmisele usaldusisiku tasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot), kokku 870 eurot.
16.Menetluskulud jätab kohus võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.