Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-12451 Menetluskulud

hageja

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

Blackhill OÜ esitas 31.08.2023 Pärnu Maakohtule hagi FTS Solutions OÜ ja J.Õ. vastu paludes MÕ.ta kostjatelt FTS Solutions OÜ ja J.Õ. solidaarselt hageja Blackhill OÜ kasuks välja põhinõue summas 11 000 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid summas 1372,38 eurot, sissenõutavaks muutunud ja vähendatud viivised summas

2-23-12451 9627,62 eurot ja kohtuvälised õigusabikulud (kahjuhüvitis) summas 450 eurot. Nõude aluseks on hageja ja FTS Solutions OÜ vahel 01.11.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXXXXXXXXXX ning hageja ja J.Õ. vahel 01.11.2021 sõlmitud käenduslepingust nr XXXXXXXXXXX. -

-

-

-

-

Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 08.09.2023 määrusega menetlusse. Kostjale FTS Solutions OÜ on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 23.09.2023 TsMS § 3111 lg 51 alusel. Kostja FTS Solutions OÜ ei ole hagile tähtaegselt (09.10.2023) vastanud. Kostjale J.Õ. on hagimaterjalid kätte toimetatud 10.11.2023 hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (24.11.2023) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis. tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 1260 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel ja selle väljamõistmine kostjatelt põhjendatud.

2-23-12451 -

-

-

-

Hageja taotleb seoses hagi esitamisega mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 675 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4,5 tundi (hagiavalduse koostamine) tunnitasuga 150 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud. Hagi esemeks on hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust (hageja ja juriidilise isiku vahel) ning käendamislepingust (hageja ja füüsilise isiku vahel) tulenev nõue ning hageja poolt kohtule esitatud tõendite hulk on minimaalne. Kohtu hinnangul on tegemist standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja lepingulise esindaja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas ega õiguslikult keerukas. Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 3 tunni ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.