Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Txxxx Kxxxx esitas 12.08.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse ning 01.09.2023. a avalduse täienduse. Txxxx Kxxxx on lahutatud ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last (sündinud xxxx. a ja xxxx. a). Võlgnikul on keskeriharidus infoteeninduse erialal. Viimati töötas 12 aastat tagasi. Sissetulekuteks on märgitud igakuised sotsiaaltoetused 1070 eurot ning saadavad ülalpidamismaksed 300 eurot. Vajadusel saab toimetulekutoetust (muutuv summa). Võlgnik on 100% töövõimetu ning lapsed on erivajadustega. Igakuised väljaminekud ületavad sissetulekuid. Vara puudub. Võlgnevused on kuue võlausaldaja ees ja kogusummas 10 181,37 eurot. Võlgnevused hakkasid tekkima peale elukaaslasest lahkuminekut 2022. a sügisel, kui maksekoormus suurenes eluasemekulude näol. Võlgnik on proovinud vähendada igakuiseid püsikulusid. Txxxxx Kxxxx soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Txxxx Kxxxx on püsivalt maksejõuetu. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 05.10.2023. a määrusega Txxxx Kxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised, samuti pooleliolevad kohtumenetlused. Usaldusisik Urmas Tross esitas 25.10.2023. a kohtule usaldusisiku aruande. Esitatud andmetest nähtub, et Txxxx Kxxxxxx puudub vara. Võlgniku sissetulekud on summas 1569,78 eurot, millest 1222,98 eurot on sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt, 300 eurot ülalpidamismaksed ning muud sissetulekud 46,80 eurot. Võlgniku töötamise korral oleks tal õigus TMS § 132 alusel säilitada vahendeid suuruses alampalk 725 ja 1/3 alampalgast mõlema ülalpeetava kasuks ehk siis kokku 1208,33 eurot. Võlgnik ei tööta ja saab toetusi riigipoolt ning elatisraha kokku 1569,78 eurot, mis on isegi suurem kui avaldaja töötaks. Võlgniku arvelduskonto jääk hinnangu koostamise seisuga oli 298,18 eurot. Tulud ajavahemikul 2020. a - 2022. a puuduvad. Txxxx Kxxxx ei ole abileus ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgniku avaldatu kohaselt kulub tal igakuiselt elamiseks ligikaudu 1810 eurot, mis on rohkem kui tema sissetulek. Võlgnik on 01.03.2021. a võõrandanud sõiduki Volvo V70 (2001. a) registreerimismärgiga xxxxxx ja 09.08.2023. a sõiduki VW Golf (2007. a) registreerimismärgiga xxxxxx. Võlgnik on hinnanud ühe sõiduki ligikaudseks väärtuseks 800 eurot. Usaldusisiku hinnangul võib sõiduki väärtuseks sõltuvalt läbisõidust ja tehnilisest korrasolekust olla kuni 1500 eurot. Võlausaldajate otsustada on kas ollakse valmis, et omandaja tasub ostuhinna või esitada tagasivõitmise hagi. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikul on küll sissetulekud ligikaudu 1569 eurot, millele ei saa sissenõuet pöörata. Lisaks on tal võimalusel tagasivõidetav sõiduk väärtusega ligikaudu 800-1500 eurot. Samas on põhjust asuda seisukohale, et võlgnikul puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks ja menetluskulude rahuldamiseks ning pankrotimenetluse mõistes on tegemist püsiva maksejõuetusega. Võlgniku püsiva maksejõuetuse korral tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on täitmata rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku summas vähemalt 10 014,16 eurot ning koos igakuiste väljaminekutega on see summa 11 844,16 eurot.

Kohustuste üldsumma suureneb eelduslikult intresside ja viiviste arvelt. Võlgnik elab ka ilma võetud laenudeta igakuiselt üle oma võimete. Txxxx Kxxxxx maksejõuetuse põhjustas töösuhte kaotamine ja elamiseks võetud, kuid siiski läbi kaalutlemata väikelaenude võtmine, mis ei võimalda kohustusi täita. Maksejõuetus võis tekkida juba 2022. a. Võlgnik on töövõimetu. Usaldusisik on avamusel, et avaldaja osas tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada FiMS § 18 lg-te 1, 2 p 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamine võimaldab saada selges kohustuste seisundi ja suuruse, kuna koos pankroti välja kuulutamisega saabuvad kohustuste kõik tähtajad, lõpetatakse intresside ja viiviste arvutamine, lõpetatakse täitemenetlused ning fikseerub lõplik nõuete hulk. Kohus pidas 04.12.2023. a tsiviilasjas kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik Txxxx Kxxxxxon nõus pankrotimenetlusega. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 04.12.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Txxxx Kxxxx on nõus pankrotimenetlusega. Ta soovib kohustustest vabastamise menetluses osaleda. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara.

Võlgnikul on puuduv töövõime. Isik elab riigilt ning kohalikult omavalitsuselt saadavatest toetustest ning ühele lapsele makstakse elatist. Seega leibkonnas on kaks alaealist ülalpeetavat. Vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 10 014,16 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Arvestada tuleb ka võlgniku ja tema laste igakuiste väljaminekutega. Kohus loeb tuvastatuks, et Txxxx Kxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Txxxx Kxxxxx pankroti välja 15.detsembril 2023. kell 11.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 03.01.2024. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.12.2024. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Urmas Trossile, samuti võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 25.10.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 16 tunni eest määraga 66 eurot tund, kokku 1056 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Tasu summas 725 eurot maksta välja riigi vahenditest ning summas 331 eurot võlgniku vara arvelt. Kohus kontrollis, et OÜ käibemaksukohustuslane.

Konkurss,

mille

kaudu

usaldusisik

tegutseb,

ei

ole

Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 16 tundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Usaldusisik on taotlenud tasu määramist temale riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel kuupalga ühekordse alammäära ulatuses ja puudujäävas osas võlgniku Triin Kasaku vara arvelt. Kohus peab usaldusisiku tasu sellist finantseerimist põhjendatuks ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest 725 euro ulatuses ja ülejäänud osas ehk 331 eurot mõista välja pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.