Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-21-19207

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas 08.12.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu annaku üleandmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 15. veebruaril 2007. a tegi I P Sillamäe notar Irina Kritsuk`i juures testamendi (tõestatud 15. veebruaril 2007. a, registreeritud notari ametitoimingute raamatus registri nr 1267 all), millega nimetas kogu oma vara pärijaks tütrepoja A G ja määras pärandvara koosseisu kuuluva korteriomandi, asukohaga XXX (registriosa nr 2752008) annakuna O R. I P ei ole testamendis annakutäitjat määranud. I P suri ära 24.05.2010 Sillamäe linnas. Hageja ja kostja said oma pärimisõigusest teada pärandaja surmapäeval. Kostja ei ole seaduses sätestatud tähtaegadel pärandist loobunud, seega on kostja pärandi vastu võtnud. Kostja ei ole aga 2(5)

2-21-19207 pöördunud notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Hageja pöördus Jõhvi notar Tiit Juse poole ning notar on koostanud ja tõestanud 10. mail 2017. a pärimismenetluse algatamise avalduse. 14. juunil 2017. a väljastas notar hagejale annakusaaja tunnistuse, mille kohaselt on hageja 24.05.2010 surnud I P annaku annakusaajaks. Pärandaja on 15.02.2007 koostatud ja tõestatud testamendis määranud annakusaajale annakuna korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr 2752008). Kuna pärandaja ei ole testamendis annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks 24.05.2010 surnud I P pärija, s.o kostja. Hageja pöördus kostja poole mitmel korral nii suuliselt (telefoni teel) kui ka kirjalikult ning palus sõlmida hagejaga annaku üleandmise lepingut. Hageja oli valmis korraldama lepingu sõlmimist ja hüvitama kostjale kantud kulutused. Kostja eiras hageja pöördumisi ega täitnud vabatahtlikult testamendist tulenevat kohustust. Hageja palub

3(5)

2-21-19207 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1, § 57 lg 1, § 58 lg 1, § 62 lg 1, § 67 lg 1 ja § 133, võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 2 alusel. Kohus leiab, et hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus jõustunud kohtulahendi edastamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. TsMS § 387 lg 2 näeb ette, et hageja taotlusel saadab kohus hagi tagamise määruse registripidajale. Praegu teeb kohus tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 325 eurot, 480 eurot (koos käibemaksuga) ja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 3 eurot (väljavõte kinnistusraamatust). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Viru Maakohus 17.01.2022 määruses on märkinud, et käesoleva hagihinnaks on 4000 eurot vastavalt TsMS § 125. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) lähtuvalt kuulub hagihinnaga 4000 eurot hagi esitamisel tasumisele riigilõiv 325 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud. Seega tuleb mõista riigilõiv 325 eurot kostjalt välja hageja kasuks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 4 tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud on seega vajalikud ja põhjendatud 480 euro ulatuses. TsMS § 143 lg 2 alusel on põhjendatud tõendi esitamise kulu 3 eurot (käibemaksu ei lisandu). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 808 eurot, seal hulgas riigilõiv 325 eurot, lepingulise esindaja kulud 480 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, mis tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja. 4(5)

2-21-19207 Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtul ei ole praeguseks andmeid kostja elukohast. Kohus leiab, et tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.