võlgnik R. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxx) usaldusisik K. T. (isikukood xxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxx.xxx@xxxxxxx) võlausaldajad:
10.Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
22. november 2023
RESOLUTSIOON
1.Keelduda R. K. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada R. K. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada K. T. menetluses
usaldusisiku kohustustest R. K.
kohustustest vabastamise
4.Jätta menetluskulud R. K. kanda.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade R. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.06.2018 määrusega välja R. K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 08.02.2019 määrusega (jõust 27.02.2019) lõpetati R. K. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. R. K. kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks K. T. . Vangistuses viibides kehtis R. K. kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasus usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta 15. veebruaril, väljamakseid usaldusisiku kontole või otse võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist kehtis võlgniku suhtes pankrotiseadus (PankrS) ja täitemenetluse seadustik (TMS). Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas,
1.märtsil ja 1. septembril. Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. veebruaril.
2.Kahe esimese aruande esitamise ajal viibis võlgnik Tartu Vanglas. Esimesel aastal kogunes nõuete katteks 1357,41 eurot, mis maksti Tartu Vangla poolt välja 06.02.2020.
3.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2020. Võlgnik oli vahepealsel ajal vanglast vabanenud. Võlgnik esitas aruande 02.09.2020, kuid aruanne oli esitatud oluliste puudustega. Kohus andis nõuetekohase aruande esitamiseks täiendava tähtaja 25.09.2020, võlgnik tähtajaks aruannet ei esitanud. 25.09.2020 võttis kohus telefoni teel ühendust usaldusisikuga, kes lubas ühendust võtta võlgnikuga ning paluda esitada lisainformatsiooni. Võlgnik esitas 15.09.2020 kohtule vaid tõendi töötutoetuse saamise kohta, kuid korrektset aruannet mitte. Kohus saatis võlgnikule uue päringu informatsiooni saamiseks ning palus vastust 03.11.2020, võlgnik vastas 22.10.2020. Kohus tegi 14.12.2020 võlgniku K-Raha päringu, millest nähtus, et seisuga 16.04.2020 oli deponeeritud vahekontole laekunud
223,22 eurot, mis kanti osadena edasi usaldusisiku kontole. Kohus juhtis võlgniku tähelepanu, et antud summa tuleb võlausaldajatele välja maksta. 03.02.2021 tegi usaldusisik võlausaldajatele väljamakse summas 218,46 eurot.
4.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2021. Pärast korduvaid meeldetuletusi ning telefonikõnet esitas võlgnik aruande 19.05.2021, kus andis teada, et on asunud tööle 03.02.2021 ettevõttes xxxxxxxxx abitöölisena. Samuti lisas, et pangakonto tal puudub ning töötasu makstakse sularahas miinimumtöötasu ulatuses.
5.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2021. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamise kohta. Võlgnik esitas aruande 22.09.2021, mille kohaselt oli võlgnik töötu ja elas sotsiaaltoetustest. Kohus palus 28.09.2021 kirjaga täpsustusi, millele võlgnik vastas 01.10.2021. Võlgnik avaldas, et tema tööleping lõpetati tervislikel põhjustel ning ta taotleb töövõime hindamist. 11.01.2022 esitas võlgnik tõendid, mille kohaselt võlgnikul puuet ei tuvastatud (Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2021 otsus) ning töövõimet ei vähendatud (Eesti Töötukassa 28.10.2021 otsus).
6.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamise kohta. Võlgnik esitas aruande 17.03.2022. Aruanne oli esitatud puudustega, kohus küsis täiendusi. Aruande kohaselt asus võlgnik tööle 04.02.2022 ning lisaselgituse kohaselt oli tööleping suuline. Esitatud konto väljavõttest nähtus töötasu laekumine summas 500 eurot ettevõttelt xxxxxxxxxxxxxxxxx „xxxxxx“), samuti oli teostatud makse kohtutäitur Jane Rumjantsevale (täitemenetluse registri kohaselt 04.08.2020 otsus – mõjutustrahv). Kohus juhtis 07.04.2022 kirjas võlgniku tähelepanu, et kohus rakendab TMS § 132 lg 12.
7.Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2022. Võlgnik esitas aruande 06.09.2022, mille kohaselt oli võlgnik otsinud tööd, kuid tervislikel põhjustel iga töö ei sobinud. 22.09.2022 esitas võlgnik Eest Töötukassa 11.08.2022 otsuse töövõimetoetuse määramise kohta (08.08.2022-07.08.2027), kust nähtus, et võlgnikule on määratud osaline töövõime. 27.09.2022 juhtis kohus võlgniku tähelepanu, et võlgnikule on määratud osaline töövõime, mis tähendab, et võlgnikul tuleb leida endale jõukohane töö ning järgmises aruandes kirjeldada, kuidas võlgnik on seda kohustust täitnud.
8.Kaheksanda ja üheksanda aruande tähtaegade möödudes saatis kohus võlgnikule mitmeid meeldetuletusi e-posti aadressile, millelt võlgnik on menetluses kohtuga suhelnud, samuti püüdis ühendust saada telefonitsi, kuid vastuseta.
9.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 22.11.2023. Kohtukutse saadeti 03.11.2023 R. K. avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile xxxxxxxxx@xxxxxxx ja tähtsaadetisena aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on tehtud kaks kättetoimetamiskatset 09.11 kell 09.03 ja 11.11 kell 09.01, kuid saaja ei viibinud kohal. Kohtuistungisekretär helistas istungi ajal R. K. numbril xxxxxxxxx. R. K. avaldas, et on istungi kuupäevad sassi ajanud ja ta ei saa istungile tulla. Ta ütles, et ka K. T. ei tule istungile, sest ta on teises linnas hõivatud laste hoidmisega.
KOHTU SEISUKOHT
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
11.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
14.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. R. K. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
15.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
16.PankrS § 173 lõike 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on olnud tööga hõivatud lühiajaliselt (03.02.2021-05.07.2021 xxxxxxxxx, 04.02.2022-25.04.2022 xxxxxxxxx). Kuni 08.08.2022 ei olnud võlgnikule määratud osalist töövõimet. Võlgniku 06.09.2022 aruande kohaselt oli võlgnik otsinud tööd, kuid tervislikel põhjustel iga töö ei sobinud. 22.09.2022 esitas võlgnik Eest Töötukassa 11.08.2022 otsuse töövõimetoetuse määramise kohta (08.08.2022-07.08.2027), kust nähtus, et võlgnikule on määratud osaline töövõime. 27.09.2022 juhtis kohus võlgniku tähelepanu, et võlgnikule on määratud osaline töövõime, mis tähendab, et võlgnikul tuleb leida endale jõukohane töö või vähemalt aktiivselt tegeleda töö otsimisega ning järgmises aruandes kirjeldada, kuidas kohustust on täidetud. Võlgnik kohtule aruandeid ei ole esitanud. Eelneva menetluse põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 toodud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või siis seda otsida.
17.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud üheksa aruannet. Võlgnik on esitanud seitse aruannet. Kahe esimese aruande esitamise ajal viibis võlgnik vanglas. Vabaduses viibides on võlgnik esitanud tähtaegselt vaid ühe aruande. Enamik aruandeid on esitatud pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletusi ning oluliste puudustega, hoolimata asjaolust, et kohus on saatnud selged juhised aruande koostamiseks. Meeldetuletused on saadetud nii võlgnikule kui ka usaldusisikule. Kaks viimast aruannet on kohtule esitamata, mis tähendab, et kohtul puudub ülevaade võlgniku kohustuste täitmise kohta viimasel aastal.
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
18.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlausaldajatele on tehtud väljamakse summas 1575,87 eurot, millest 1357,41 eurot kinnipidamisasutuses viibides. 14.12.2020 K-Raha väljavõttest nähtus, et seisuga 16.04.2020 oli vahekontole laekunud 223,22 eurot, mis kanti osadena edasi usaldusisiku kontole. Kohus juhtis tähelepanu, et antud summa tuleb võlausaldajatele välja maksta. 03.02.2021 tegi usaldusisik võlausaldajatele väljamakse summas 218,46 eurot, mis on vähem kui usaldusisikule kantud summa. Kohus juhtis 07.04.2022 kirjas võlgniku tähelepanu, et kohus rakendab TMS § § 132 lg 12. Vabaduses viibides ei ole võlgnik võlausaldajate nõuete katteks teinud mitte ühtegi eraldist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 toodud eraldamiskohustust.
19.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 15 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole reageerinud kohtu kirjadele ning esitanud vajalikke andmeid. Samuti ei ole võlgnik täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ega raha eraldamise kohustust. Ainsad väljamaksed on tehtud kinnipidamisasutuses kontrollitud keskkonnas VangS § 44 järgi.
20.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
21.Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
22.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub R. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka R. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
23.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab R. K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K. T. vabastada usaldusisiku kohustustest.
24.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud R. K. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.