Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. detsember 2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-137396
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. R. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
134,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: T. I.(PlusPlus Legal OÜ, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kostja: M. R. (isikukood XXX; aadress: XXX; e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Välja mõista M. R.ult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Harju Maakohtu menetlus on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. R. (R.) vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt Tele2 Eesti AS ja M. R. sõlmisid lepingu, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu tingimustega. Tele2 Eesti AS esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.09.2022 arvest. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 79,11 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma arved märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. 30.03.2023 on Tele 2 Eesti AS esitanud kostjale nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on võlanõude omandiõigus loovutatud PlusPlus Capital AS-ile. PlusPlus Capital AS on kostjale saatnud võlanõude teavituse 20.06.2023 ja 01.09.2023. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja Tele 2 Eesti AS-i liitumislepingust nr 852819562 tulenev võlgnevus 79,11 eurot, viivised 15,73 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Lisaks sellele palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 79,11 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 26.10.2023. Hageja palub kostjalt mõista välja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Lisaks sellele soovib hageja kostjalt mõista välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 11.11.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 26.10.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 100 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.