Themis Õigusbüroo OÜ maksejõuetusavaldus M E (E) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (võlausaldaja) Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits Puudutatud isik (võlgnik) M E (isikukood xxx) Usaldusisik Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada M E (E) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole likviidset vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad usaldusisikule teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
2.Vabastada usaldusisik Ly Müürsoo M E usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade menetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
4.Kinnitada usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot, kokku 1326 eurot, ning hüvitada see kohtu deposiitkontole tasutud vahenditest Osaühingule Sentire MK (konto nr EE452200221011718199).
5.Jätta Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud M E kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista M E-lt välja menetluskulud 1881 eurot Themis Õigusbüroo OÜ kasuks.
6.Määrus toimetada kätte avaldajale, usaldusisikule ja võlgnikule, pärast jõustumist saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele Osaühingule Sentire MK väljamakse tegemiseks.
1(6)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Themis Õigusbüroo OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 6. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse M E (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Pärnu Maakohtu 21. jaanuari 2022 maksekäsuga mõisteti võlgnikult hageja kasuks välja rahaline nõue. Maksekäsu alusel algatati 21. jaanuaril 2022 võlgniku suhtes täitemenetlus. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk avaldaja ees kokku 6423,75 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 4337,78 eurot; fikseeritud viivisest 627,24 eurot; jooksvast viivisest põhisummalt 1303,94 eurot ja menetluskuludest 154,79 eurot. Enam kui 1 aasta jooksul laekus nõude katteks ainult 38,76 eurot. Nõue on täitmata. Kohtutäituri 5. juuni 2023 õiendi järgi puuduvad võlgnikul nii ametlik sissetulek kui realiseeritav registervara. Võlgniku suhtes toimub veel 9 täitemenetlust. Nõude rahuldamiseks puudub perspektiiv. On ilmselge, et võlgnik nõuet vabatahtlikult ei täida ning nõude täitmine täitemenetluses on olnud edutu. Pankrotiavalduse esitamine on mõistlik, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele sissenõuet pöörata. Esinevad igakülgselt piisavad ja selged nii faktilised kui formaalsed alused võlgniku maksejõuetuse olemasolus ning selle väljakuulutamiseks.
2.Kohus võttis 13. juuni 2023 määrusega võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama avalduse osas kirjalik seisukoht ja soovi korral kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus andis menetlusdokumendid võlgnikule isiklikult kohturuumides kätte 29. augustil 2023. Võlgnik ei ole esitanud seisukohta. Võlausaldaja tasus 13. juuni 2023 määruse alusel
2.juulil 2023 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1500 eurot.
3.Kohus leidis 11. septembri 2023 määrusega, et Themis Õigusbüroo OÜ maksejõuetusavalduse alusel tuleb võlgniku usaldusisikuks nimetada pankotihaldur Ly Müürsoo. Võlausaldaja on tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg-st 1 põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tõendanud nõude olemasolu. Võlgnik ei ole vastuväiteid ega maksejõuetusavaldust esitanud.
4.11. oktoobril 2023 esitas usaldusisik aruande, milles palus kohtul määrata võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Võlgniku, võlausaldajate või kolmandate isikute poolt kohtu määratud tähtajaks 2000 euro mittemaksmisel lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu. Summa 2000 euro maksmisel kohtu deposiiti kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo. Samuti palub ajutine haldur kinnitada ajutise halduri tasuks 1105 eurot ja lisanduv käibemaks 221 eurot (kokku 1326 eurot) ning hüvitada see maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud vahendite arvelt. Aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt katta võimalike pankrotimenetluse kulusid. Kohustusi on võlanimekirjas kokku vähemalt 31 446,12 eurot. Lisaks võlanimekirjas
2(6)
kajastatud nõuetele võib võlgnikul olla jooksev elatise võlg Mark Einsoki ees. Nõude olemasolu ja võimalik suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse raames, kuid samas see ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt edastatud täitemenetluste koondist on kohtutäitur Enno Kermiku menetluses Politsei- ja Piirivalveameti nõue 846 eurot, mille täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Samuti ei ole võlgniku pensionifondi osakud see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka. Võlgniku vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 9 täitemenetlust. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused usaldusisikule teadaolevalt puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik peab kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ei ole teada, kas võlgnik on sellist avaldust kohtule esitanud. Usaldusisik on teinud tööd kokku 8,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot, kokku seega 1326 eurot. Usaldusisik palub välja mõista Osaühingule Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu kokku 1326 eurot maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiitkontole tasutud vahenditest.
5.Kohus määras 12. oktoobri 2023 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks võimaluse tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot hiljemalt 23. oktoobriks 2023. Deposiiti laekumisi ei tehtud.
6.Kohus palus 9. novembri 2023 kirjaga võlausaldajal esitada seisukoht menetluskulude jaotuse osas, sh menetluskulude nimekiri. Võlausaldaja esitas 24. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, milles palub jätta menetluskulud võlgniku kanda.
7.Kohus palus 7. detsembri 2023 kirjaga esitada usaldusisikul seisukoht võlausaldaja menetluskulude nimekirjale. Usaldusisiku hinnangul on menetluskulud mõistlikus suuruses.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-te 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
9.FiMS § 12 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse võlausaldaja maksejõuetusavaldusele pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas
3(6)
seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Kohtule esitatud usaldusisiku aruandest ja selle lisadest nähtub, et võlgnikul usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole, samas kui kohustusi on vähemalt 31 446,12 eurot, seega on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
11.Vastavalt PankrS § 29 lg-le 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3). PankrS § 30 lg 1 sätestab kohtule kohustuse määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
12.Kohus andis 12. oktoobri 2023 määrusega võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimaluse 23. oktoobriks 2023 tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu deposiiti laekumisi tehtud ei ole.
13.FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel, kuid selle aluseks on võlgniku vastavasisuline avaldus. Vastavalt FiMS § 12 lg-le 3 küsib kohus võlausaldaja maksejõuetusavalduse kättetoimetamisel võlgnikule, kui võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, kas võlgnik taotleb ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik peab kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
14.Võlgnik ei ole kohut teavitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist. Seega loeb kohus, et võlgnik seda ei soovi ega algata vastavat menetlust.
15.Kuivõrd võlgnikul puudub vara ning pankrotimenetluse kulusid ei saa katta, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest, ei ole pankroti väljakuulutamine ja menetlusele täiendavate kulude tegemine põhjendatud. Olukorras, kus sisuliselt vara puudub, tooks pankroti väljakuulutamine endaga kaasa üksnes täiendavate pankrotimenetluse kulude tekkimise, mis ei ole pankrotimenetluse eesmärgiks. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vabastab usaldusisiku tema kohustustest.
16.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud määruse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel
4(6)
arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). PankrS § 150 lg 4 alusel otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega ja pankrotivara ei ole, järelikult ei ole võimalik pankrotivarast väljamakseid PankrS § 146 lg 1 alusel teha ja kulud tuleb võlgnikult välja mõista (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-14-8672, p 17). PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatut. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 2023. aastal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest 1/5 on 145 eurot. Usaldusisik kulutas oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot, kokku seega 1326 eurot. FiMS § 54 lg 9 järgi võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi Osaühingu Sentire MK (reg.kood 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 8,5 tundi on mõistlik ja põhjendatud ning selles asjas vajalik, taotletud tunnitasumäär 130 eurot on kooskõlas usaldusisiku kvalifikatsiooniga, täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning jääb mõistlikult alla PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud piirmäära. Kuna kohtu 13. juuni 2023 määrusega määratud tähtpäevaks on ajutise halduri kulude katteks deposiidina raha maksnud maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ 1500 eurot, siis FiMS § 54 lg 4 alusel määrab kohus usaldusisiku tasu ja kulude katteks 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot, kokku seega 1326 eurot. Tasu mõista välja Osaühingule Sentire MK (arvelduskonto nr EE452200221011718199), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb. Avaldaja on 24. novembril 2023 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli tema menetluskuludeks avalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot, avalduse esitamise kulu (1 h osas) 135 eurot ning 2. juulil 2023 deponeeritud 1500 eurost kasutatud osa, see tähendab ajutisele haldurile väljamakstud ulatus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
5(6)
Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti võtab seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv 420 eurot tasutud 6. juunil 2023. Tegemist on vajaliku kuluga, mis kuulub hüvitamisele (TsMS § 138 lg 2 koosmõjus §-ga 174). Kohtu arvates on avaldaja tunnitasu 135 eurot mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas (vt nt Riigikohtu 17. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). PankrS § 11 lg 12 kohaselt kui pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alusel, on võlausaldajal õigus esitada avaldus kohtule ja nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Kohus leiab, et avaldaja deponeeritud 1500 eurost ajutisele haldurile väljamakstud suurus, s.o 1326 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.
17.PankrS § 11 lg 2 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatule. Kuna avaldaja on tasunud kohtu deposiiti 1500 eurot ja sellest 1326 eurot kantakse usaldusisikule, siis jääb deposiiti alles 174 eurot, mille tagastamiseks tuleb avaldajal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.