Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid 19.04.2022 välisvoodri müügilepingu. 04.04.2022 kell 13.17 tegi hageja hinnapakkumise (lisa 3), mille kohaselt maksab välisvoodri 21x120 materjal, harjamine ja 4 kihti lasuuri 3,18 eurot/jm, mille lisandub käibemaks. Hinnapakkumisest tulenev orienteeruv kogus on 4445 jooksvat meetrit. Hinnapakkumises viitas hageja asjaolule, et 3,3 meetri pikkusega materjali puhul tekib 10 cm kadu, millega hageja ei arvestanud. 19.04.2022 kell 15.31 kinnitas kostja, et talle kogus sobib. Kauba kohta esitas hageja Vormsi Ehitusmeistrid OÜ-le arve nr 3168 summas 16266,52 eurot (lisa 1). Arve esitati poolte vahel kooskõlastatud hinna ja saatelehel (lisa 2) alusel. Pooltel ei olnud vaidlust arvel märgitud kauba sisu, kvaliteedi ja üleandmise üle. Kaup anti kostjale üle 30.05.2022 allkirja vastu (lisa 2). Saatelehe järgi anti üle 1349 tk, mis kokku teeb 4451,7 jm (3,3x1349). Kostja jättis hagejale tasumata lepingu alusel esitatud arve summas 16266,52 eurot. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. Kreedix OÜ esitas maksenõude (lisa 4). Kahjuks keeldus kostja võlgnevuse tasumisest. Võlg on 20.12.2022.a. seisuga 16940,33 eurot. Võlg koosneb põhivõlgnevusest 16266,52 eurot ja viivistest 673,81 eurot. Hageja palus esialgses hagis kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlga 16266,52 eurot, viivist 673,81 eurot, alates 21.12.2022 põhinõudelt 16266,52 eurot viivist kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest. 29.09.2023 loobus (dtl 88) hageja osaliselt nõudest, kuna kostja on menetluse ajal maksnud 8526,78 eurot. Hageja arvestas 8526,78 eurot põhivõlgnevuse katteks. Tasumata põhivõlgnevus on 7739,74 eurot. Hageja loobus osaliselt nõudest 8526,78 €, milles palus menetluse lõpetada ja välja mõista võlga 7739,74 €, viivist 673,81 eurot põhinõudelt 16266,52 eurot alates 21.12.2022 kuni 18.05.2023.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest ja viivist põhinõudelt 7739,74 eurot alates 19.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud palus jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja ei nõustunud kostja väidetega (dtl 55, dtl 89). 30.05.2022 tarniti materjal tellija (Vormsi Ehitusmeistrid OÜ) poolt tellitud transpordiga objektile. Saatelehel nr RM1374 on märgitud kogus 1349 tk pikkusega 3300mm. See teeb kokku koguseks 4451,7 jooksvat

meetrit (3,3x1349. Kogus vastab tellitule. Saatelehe allkirjastas tellija poolt tellitud transpordifirma autojuht VahelVeab OÜ A. T., kes viis kauba antud objektile, kus see ka vastu võeti. Seega ei vasta tõele, et puudub saateleht ja samuti ei ole tõene väites olev kogus 3888,5 jm. Hageja poolt oli tarnitud 1349 tk 3,3 meetrist materjali. Hagejale ei ole laekunud ühtegi reklamatsiooni, et tarnitud kogus oleks vale või laua kvaliteet puudulik. Kui kostja oleks esitanud reklamatsiooni, siis oleks puudus kõrvaldatud oma tehases ja saadetud tagasi. Hageja juhib tähelepanu, et arvel on märgitud tähtaeg reklamatsioonide esitamiseks. Laud sai tarnitud nii nagu klient seda soovis. Laua erinev muster oli taotluslik. Vastab tõele, et kostja palus juurde toota 50 m2. Kiri tuli 19.09.2022.a. Hageja lubas laudu juurde toota, kui vanad arved on tasutud. Telefoni teel lubati mitmel korral vanad arved tasuda, kuid seda ei ole juhtunud. Hageja ei ole teatanud juulis (puudustest hagejale. Ta ei teavitanud seda ka siis, kui ta tellis 19.09.2022 juurde 50 ruutmeetrit (hagiavalduse lisa 3-2). Poolte vahel on müügileping sõlmitud siis, kui vastavalt hagiavalduse lisale 3-2 andis kostja esindaja oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kaup oli kostjale üle antud 30.05.2022 (saatelehe järgi anti üle 1349 tk, mis kokku teeb 4451,7 jm (3,3x1349)) ja seega on hageja kohustused täitnud täies ulatuses. Kohtuistungil kinnitas kostja, et transport oli tellitud kostja poolt. Seega on saatelehel olev allkiri arvestatav.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja esitas tellimuse 400,7 m2 (4451,7 jm) välisvoodri lauda 21x120 (peite kinnitusega), immuti 4 küljest, 2 kihti lasuuri 3 küljest. Hageja (töötaja R. M.) tegi pakkumise e-kirja teel 04.04.2022. 31.05.2022 saatis hageja arve ja kaup 350 m2/3888,5 jm jõudis objektile ilma saatekirjata. 09.06.2022. avati tellitud kauba pakend. Puudu oli 50 m2 materjali ning laudise värvikvaliteet ei vastanud tellitule. Laudis on laiguline (pilt 1). Hageja poolt saadetud voodrilauaga sai elamu kaetud 330 m2 ulatuses, puudu oli 50 m2. Paigalduse käigus oli materjali kadu ca 20 m2, mis kulus laudise õigesse mõõtu lõikamiseks. Kostja esitas nõude puuduoleva kauba saamiseks. Hageja töötaja R. M. lahkus juuli alguses 2022. a hageja juurest töölt. Hageja teine töötaja (R.) keeldus puudu olevat kaupa saatmast. Hagejal oli piisavalt aega puuduste kõrvaldamiseks enne kui kostja uue kauba tellis Kostja oli sunnitud puuduoleva kauba tellima Ateman OÜ-st (lisa 1). Kostja leiab, et nõue on põhjendatud kokku 8526,78 eurot (koos käibemaksuga), milline tulemus on saadud, kui nõudest on maha arvestatud kostja kulu 7739,74 (5940+1799,74) euro ulatuses. Hageja nõue ei ole põhjendatud kogu ulatuses, sest tellitud kaubast on kätte toimetatud vaid 350 m2 (tellitud oli 400 m2), materjali värvikvaliteet ei vasta tellitule (värv on laudisel laiguline, pilt 1) ning selleks, et värvikvaliteet vastaks tellitule, tuleb kostjal uuesti paigaldada tellingud, teostada akende ja uste katmised ning teostada värvimise tööd ning teha kulutusi transpordile ehk objektile sõit, mille maksumus kokku on 4950 eurot + käibemaks, kokku 5940 eurot. Tellingute paigaldamine, akende ja uste katmiste teostamine ning värvimise tööd koos transpordi kuluga hind on 330 m2 x 15 eur/1 m2 = 4950 eurot. Täiendavalt oli vaja tellida 50 m2 materjali maksumusega 1799,74 eurot (lisa 1). Vaidlusalune poolte suhe on müügilepingu (VÕS § 208 lg 1) ja töövõtulepingu (VÕS § 635) segu.

Käesolev vaidlus on põhjustatud asjaolust, et materjali ei olnud õige kogus ning see ei vastanud kvaliteedile ning kostjale ei ole antud ostetud materjali kohta dokumente (saatelehte). Hagi lisa 2 ei ole kostja ühegi töötaja poolt allkirjastatud ning sellist saatelehte ei ole kostjale kaubaga koos antud. Kostjal oli õigus keelduda töö vastuvõtmisest, sest ebakvaliteetsetest töödest (värvimine) tulenev puuduste kõrvaldamise maksumus moodustab hageja arvest olulise osa 47,58 % (kogumaksumus 16266,52 eurot, puuduste kõrvaldamine 7739,74 eurot). Kostja esitatud rahaline nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel, kusjuures kahjuks peab kostja kulutusi puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks. Hageja on lepingut rikkunud, sest materjal ei vasta töövõtulepinguga kokkulepitud omadustele VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, avastatud puudused olid olemas kostjale töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ning hageja vastutab puuduste eest (VÕS § 642 lg-d 1 ja 3). Kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 3 ja § 128 lg 3 alusel, sest kostja teavitas hagejat kõikidest avastatud puudustest, hageja ei kõrvaldanud puuduseid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seetõttu oli ilmne, et hagejale täiendava tähtaja andmine ei oleks andnud tulemusi. VÕS § 116 kõrval tuleb rikkumise tuvastamisel arvestada ka VÕS §-ga 647, mis on erisäte, see kohaldub ka kahju hüvitamisel. Kuna kostja on hagejat puudustest teavitanud ja selle kõrvaldamist hagejalt nõudnud, saab kostja nõuda hagejalt lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 alusel tulenevalt VÕS § 115 lg 2 teisest lausest ja VÕS § 116 lg 2 p-st 4 ka siis, kui ta ei ole puuduse kõrvaldamiseks hagejale täiendavat tähtaega andnud. Seda eeldusel, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja talle töö puudustest teatas, puudusi kõrvaldanud ning lepingu rikkumisega kahju põhjustamise kõrval on täidetud ka muud kahju hüvitamise nõude eeldused (sh VÕS §-s 103, § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatu). Kostja saab kahju hüvitamise nõude 7739,74 eurot tasaarvestada hageja nõudega 16266,52 eurot ja keeldub tasaarvestuse tõttu osast hageja nõude täitmisest. Kostja esitas vastuses tasaarvestuse nõude. Olukorras, kus hageja nõue on olulises osas alusetu, on samuti viivisenõue olulises osas alusetu. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, kuid mitte enamas kui 8526,76 euro ulatuses ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 18.05.2023 teatas kostja, et tasus hagejale 8253,78 € (maksekorraldus, nr 21. 18.05.23, dtl 65). 23.08.2023 märkis kostja (dtl 74) järgmist. 23.03.2022 sai kostja hagejalt pakkumuse laudise viimistlusele (välisvooder 21x120, immuti 4 küljest + 2 kihti lasuuri 3 küljest 2,47 eur/jm + km) töövõtulepingule jooksva meetri hinna näol )lisa 1, 3). 04.04.2022, tegi hageja kostjale pakkumuse materjalile, koos materjali viimistluse maksumusega, lisa 2. Kostja klient A. S. kinnitas, et materjali viimistlus ei olnud korrektne ning A. S. soovis fassaadi korda tegemist, milles kostja oma kliendiga kokku leppis (lisa 3). Olukorras, kus

kostja on hagejaga koostööd teinud aastaid, alati on kõik probleemid lahendatud telefoni teel, sama eeldas kostja ka vaidlusaluse tellimuse/materjali osas. Kostja ja hageja vahelise varasema koostöö käigus tekkis nende vahel tava, mille kohaselt kui materjali kogus ei vastanud tellimusele, saatis tellija/kostja puuduoleva koguse lihtsalt e-kirjaga hagejale (lisa 4) 19.09.2022. Hageja ja kostja koostöö kestis kuni hageja töötaja R. M. lahkus Melost OÜ-st töölt. Poolte vaheline leping on sõlmitud suuliselt. Kõik puudused ilmnesid kohe laudise paigaldusel, kuid puudusi ei olnud võimalik avastada kui materjal toodi objektile kilesse pakituna. Arvestades, et puudused olid silmaga nähtavad, pidi hageja teadma, et töö on ebakvaliteetne. Seega esineb alus VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamiseks. Materjal pidi objektile jõudma aprilli lõpus 2022, kuid jõudis alles 1 kuu hiljem ehk maikuu lõpus 2022. Kuigi kostja poolne kvaliteedi puuduse ja vale koguse pretensiooni esitamise täpne aeg pole teada, on mõistlik on eeldada, et kostja on selle esitanud ja tellitud/paigaldatud on ka puudu olnud materjal. Samuti on tõendatud, et puudustega fassaad tuli uuesti viimistleda ning on tõendatud, et kostja on oma kliendiga vastava kokkuleppe sõlminud. Seega ei ole hageja nõue ei ole põhjendatud hagis toodud ulatuses. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused I VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita. Kohutuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2,3, § 113 lg 1 2. lause ja TsMS § 367 järgi seadusjärgset viivist kuni kohustuse täitmiseni ning kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. VÕS § 197 lg 1 alusel kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. II VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 2 järgi kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on kohtule esitanud pooltevahelise kirjavahetuse, millest nähtuvalt kirjutas hageja kostjale 23.03.23 järgmist: „Välisvooder 21x120 ( реке kinnitusega ) immuti 4 küljest + 2 kihti lasuuri 3 küljest 2,47 eur/jm + km. Laasuriks soovitan Tinova Transparent Exterior.“ 04.04.22 kirjutas hageja kostjale: „Saadan uue hinna, 21x120 materjal, harjamine + 4 kihti lasuuri 3,18 eur/jm + km, kogus ca 4445 jm, 3,18x4445=14133,3 eur + km. Arvestasin katvaks laiuseks 90mm. Siin peab veel arvestama materjali pikkusega, uurin kas saan 3,3 materjali millest tekib 10cm kadu, mida ma pole sisse arvestanud.“. Sellele vastas kostja 19.04.22 „Tere. 3.3Apikkusega kogus ok.“ (hagi lisa 3, 10jj, dtl 11). Sama kirjavahetuse esitas ka kostja (23.08.22, dtl 76jj, lisad 1, 2). Kostja esitas enda kliendi A. S. seletuskirja 20.06.23 (dtl 78), mille kohaselt tegi Vormis Ehitusmeistrid A. S.le üksikelamu ehitustöid ja tööde käigus selgus, et materjalidel olid puudused. Seega nähtub viidatud kirjast, et ehitustöid teostas elamu osas kostja, mitte hageja. Kohtu arvates kinnitavad ülalviidatud hageja tõendid (ja kostja enda poolt esitatud samad e-kirjad), et hageja tegi kostjale välisvoodri lõpliku 04.04.22 hinnapakkumise, mille kohaselt oli selleks: 21x120 materjal, harjamine + 4 kihti lasuuri 3,18 eur/jm + km, kogus ca 4445 jm, 3,18x4445=14133,3 eur + km. Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks soovinud oma sisult saada hagejalt teenust. Vastupidiselt kinnitavad viidatud e-kirjad seda, et hageja teeb, müüb viidatud e- kirjades nimetatud asja (välisvoodri lauad) kostjale, millest saab järeldada valmistatava asja omandi üleandmist kostjale. Eelmärgitud ekirjavahetus on kohtu hinnangul poolte kokkulepe valmistatava asja (välisvoodri) standardi ja koguse kokkuleppimises. Pooled ei ole tõstatanud vaidlust selles, et kostja seda tellimust ei opereerinud, ei andnud mingeid juhised asja valmistamiseks, ei kontrollinud miskit pidi välisvoodri tegemise protsessi ennast, ja hageja ei allunud üheski selles küsimustes kostja juhistele, mida kostja ka ei andnud. Seda, et voodrilauad anti kostjale üle, kinnitab kohtule hageja poolt esitatud saateleht nr RM1374 30.05.22 (dtl 9), millest nähtuvalt anti kostjale üle 1349 tk, mis kokku teeb 4451,7 jm (3,3x1349) ehk veidi üle tellimuse (e-kiri 04.04.22, ca 4445 m). Kostja väitis, et seal ei ole tema allkirja, kuid kostja esindaja kinnitas istungil, et tema ise tellis selleks transpordi, et kaup hagejalt kätte saada. Seega on tõendatud, et hageja täitis kostja ees kauba omandi üleandmise kohustuse kostja ees ning kostja vastutab ise selle eest, kelle ta voodrilaudade järgi saatis ka kes need vastu võttis. Seega on alusetu kostja väide, et kaupa saabus vähem kui oli tellitud. Kuna kostja soov oli saada teatud tingimustele, kogusele ja kvaliteedistandardile vastav välisvoodri materjal, mille pidi valmistama/muretsema hageja kostjale ning kostja pidi selle eest maksma hagejale 14133,3 eurot pluss käibemaks ning hageja andis kauba kostjale üle, asub kohus järeldusele, et pooled sõlmisid 19.04.2022. VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingu, nagu väitis hageja, mitte töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 järgi, nagu väitis kostja. Ehkki mõlemad lepingud on teatud tunnustuse osas sarnased (valmistada asi ja anda see üle), on müügilepingu puhul oluline, et müüdava/ostetava asja valmistamise protsess ei ole ostja (antud juhul kostja) pädevuses ega kontrollida ja juhtida, vaid tema huvi on saada teatud kvaliteedistandardile ja teatud hinnale vastav asi ning selle omand, mistõttu ongi käesoleval juhul tegemist just müügilepinguga.

VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendi. VÕS § 217 lg 2 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 1. lause alusel vastutab müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, lg 2 sätestab, et kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS 220 lg 1 kohaselt peab ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada, lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kuna kostja lasi ise enda transpordiga kauba kohale tuua ja asi oli pakendatud, siis pidi ta esimesel võimalusel vaatama asja üle ning teatama asja puudustest VÕS § 219 lg 1, 2 ja 220 lg 1 järgi. Kostja esitas kohtule foto, mille kohaselt ei ole tema arvates voodrilauad korrektsed, värv on ebaühtlane (foto nr 1, alumine foto dtl 33, mistõttu tellis ta uued lauad Ateman OÜst (foto 1, dtl 33 ülemine foto). Kohtuistungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et teavitas hagejat, et materjal ei vasta nõuetele, kuid lepiti kokku, et materjali tagasi ei saadeta. Hageja eitab seda, et kostja oleks puudustest teavitanud õigeaegselt ja kuivõrd pooled suhtlesid ekirjade teel ja kostja tellis veel 19.09.2022 laudu juurde, siis saanuks kostja teavitada ka kirjalikult ilmnenud puudustest, mida pole tehtud. Kostja esitas A. S. seletuskirja (20.06.23, dtl 78), millest nähtuvalt pöördus A. S. korduvalt 2022a. juulis, augustis kostja poole, kuna laudis, mis tema elamule pandi, ei vastanud kvaliteedile, sest laudise värv oli ebaühtlane. Seletuskirja kohaselt lepiti 2023.a. augustis (käesoleval aastal ehk aasta hiljem) kokku, et kostja viimistleb ise laudise osa 2023.a. Lisaks tellis kostja juurde teise partii laudu, mis vastasid värvikvaliteedile. Kostja seadusliku esindaja selgitustest istungil 26.05.2023 (dtl 69) võib aru saada, et tegelikult lepiti 2022.a. juulis hagejaga kokku, et neid laudu välja ei vahetata. Lisaks nähtub A. S. seletuskirjast, et kostja lubas laudise ise üle viimistleda. Kostja tellis hagejalt 19.09.22 täiendavalt laudiseid (dtl 79), kuid selles kirjas ei viidata ühelegi varasemalt ilmnenud laudise puudusele, mis pidi olema selge 2022.a. juulis, arvestades A. S. seletuskirjas viidatud pretensioone kostjale juulis, augustis 2022. Hinnast eelviidatud A. S. seletuskirja, 19.09.22 uut tellimust, arvestades sealjuures kostja enda selgitusi istungil, asub kohus järeldusele, et kostja tellija esitas kostjale endale küll

pretensiooni laudise kvaliteedi kohta, ent kostja pole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale pretensiooni ja kirjeldanud laudise puudusi mõistliku aja jooksul pärast kauba vastuvõtmist 30.05.2022 VÕS § 220 lg 1 järgi hagejale. Seega ei saa kostja tugineda asja puudustele VÕS § 220 lg 3 järgi ning teatama jätmine ei ole millegagi mõistlikult vabandatav. Kostja väide, et poolte vahel käis kõik suuliselt, võib olla iseenesest õige, ent eluliselt pole usutav, et kui 19.09.22 tellis kostja hagejalt laudist juurde, siis poleks ta saanud viidata varasemalt 2022.a. aprillis tellitud ja mais kätte saadud laudiste puudusele. Teiseks on kostja ise istungil viidanud sellele, et 2022.a. juulis lepiti kokku, et varasemalt ostetut ei vahetata ümber. Eeldades selle suulise väite õigusust, ei ole kostjal alust üldse tugineda asja puudustele, kuivõrd kostja on seega saadud kauba kvaliteediga rahul. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei saa tugineda asja puudustele, kuna ta ei ole teatanud õigeaegselt nendest hagejale ja neid puudusi kirjeldanud, mistõttu ei saa kostja tugineda hageja-poolsele lepingu rikkumisele VÕS § 100, 217 lg 1, lg 2 p 1 järgi ja seetõttu nõuda hagejalt lepingu täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi. Nii ei saa kostja seda nõuet ka VÕS § 197 lg 1, § 198 järgi summas 7739,74 eurot tasaarvestada hageja tasunõudega. Eeltoodu tõttu ei hinda kohus kostja kahjunõude tõendatust, põhjendatust ja seda kas kahjunõude sai esitada täitmise asemel ja kostja poolt kohtule esitatud arvet (dtl 38, OÜ Atemani arve nr 22517). Kuna vaidlus puudus selle üle, et VÕS § 208 lg 1 järgi pidi kostja maksma hagejale arve nr 3168 järgi 16266,52 eurot, millest tasus menetluses ära 8526,78 € ja mille hageja arvestas põhivõla katteks, siis on kostja võlgu veel hagejale müügihinda 7739,74 €. Sellega rikub kostja osaliselt VÕS § 100 ja VÕS § 208 lg 1 tulenevat müügihinna tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 208 lg 1, § 113 lg 1

Hagi kuulus rahuldamisele ja seetõttu jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kohus kostja menetluskulude suurus seetõttu kindlaks ei määra. Kohus andis tähtaja pooltele kulude nimekirja esitamiseks (määrus 18.10.20, tähtaeg 10.11.23). Määrus on hagejale saadetud. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, ega ole esitanud seda ka varem. Seega määrab kohus kulud kindlaks asja materjalide alusel ja selleks on tasutud lõiv 1050 eurot (maksekorraldus 125 20.12.22, dtl 21). Märgitud 1050 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ja kostjal tuleb hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi maksta alates käesoleva lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 2.a lause järgi kuni kulude tasumiseni. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.